Kohtuasi C‑108/10

Ivana Scattolon

versus

Ministero dell’Istruzione, dell’Università e della Ricerca

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Venezia)

Sotsiaalpoliitika – Direktiiv 77/187/EMÜ – Töötajate õiguste kaitse ettevõtte üleminekul – Mõisted „ettevõte” ja „üleminek” – Avalik-õiguslikest isikutest võõrandaja ja omandaja – Omandaja juures kehtiva kollektiivlepingu kohaldamine alates ülemineku kuupäevast – Töötasu – Võõrandaja juures omandatud staaži arvesse võtmine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Ettevõtete üleminek – Töötajate õiguste kaitse – Direktiiv 77/187 – Kohaldamisala – Olukord, kus liikmesriigi ametiasutus võtab üle teise ametiasutuse personali, kelle ülesanne on abiteenuste osutamine koolides

(Nõukogu direktiiv 77/187)

2.        Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Ettevõtete üleminek – Töötajate õiguste kaitse – Direktiiv 77/187 – Omandaja juures kehtiva kollektiivlepingu tingimuste kohene kohaldamine üle võetud töötajatele –Palga vähendamise keeld – Ulatus

(Nõukogu direktiiv 77/184, artikkel 3)

1.        Kui liikmesriigi ametiasutus võtab üle teise ametiasutuse personali, kelle ülesanne on niisuguste abiteenuste nagu hooldusteenused ja halduslikud abiteenused osutamine koolides, on selle ülevõtmise näol tegemist ettevõtte üleminekuga, mis kuulub direktiivi 77/187 ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta kohaldamisalasse, juhul kui asjaomane personal koosneb niisuguste töötajate struktureeritud kogumist, keda selle liikmesriigi siseõigus kaitseb kui töötajaid.

Kuigi on tõsi, et direktiivi 77/187 (direktiiviga 98/50 muudetud redaktsioonis) artikli 1 lõige 1 ning direktiivi 2001/23 artikli 1 lõige 1 jätavad direktiivi 77/187 kohaldamisalast välja avaliku halduse struktuuride ümberkorraldamise ning haldusfunktsioonide üleandmise ametiasutuste vahel, ei muuda see tõsiasja, et nende väljendite ulatus piirdub juhtumitega, kus üleminek puudutab avaliku võimu teostamise hulka kuuluvat tegevust. Kui niisugune tõlgendus võetaks kasutusele, võiks asjaomane ametiasutus igasuguse töötajate üleviimise direktiivi 77/187 kohaldamisalast välja viia lihtsalt viitega asjaolule, et see üleminek on personali ümberkorraldamise osa.

Direktiivis 77/187 sätestatud eeskirjade kohaldamine niisugustes olukordades ei mõjuta liikmesriikide voli ratsionaliseerida oma avaliku halduse asutusi. Nimetatud direktiivi kohaldatavuse ainus mõju on selle takistamine, et üleviidud töötajad asetatakse pelgalt ülemineku tõttu vähem soodsasse olukorda kui see, milles nad olid enne üleminekut. Nagu ilmneb direktiivi 77/187 artiklist 4, ei võta see direktiiv liikmesriikidelt võimalust lubada tööandjatel töösuhteid vähem soodsaks muuta ja seda nimelt juhtudel, mis puudutavad kaitset vallandamise eest ja töö tasustamise tingimusi. Nimetatud direktiiv keelab üksnes selle, et niisuguseid muudatusi tehakse ülemineku puhul ja ülemineku tõttu.

(vt punktid 54, 58, 59, 66 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        Kui direktiivi 77/187 ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta tähenduses toimuva ülemineku tõttu hakatakse omandaja juures kehtivat kollektiivlepingut kohe kohaldama üleviidud töötajatele ja kui selles kollektiivlepingus ette nähtud tasustamise tingimused on seotud eeskätt staažiga, siis on kõnealuse direktiivi artikliga 3 vastuolus see, kui üleviidud töötajate palk väheneb oluliselt võrreldes olukorraga, milles nad olid vahetult enne ülemineku toimumist põhjusel, et staaži, mis need töötajad omandasid võõrandaja juures ning mis on võrdne omandaja juures töötavate töötajate omaga, ei võeta arvesse nende palgaastme kindlaksmääramisel omandaja juures. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kindlaks teha, kas põhikohtuasjas vaidluse all oleva ülemineku käigus leidis aset niisugune palga vähenemine.

Kuigi nimetatud artikli 3 lõike 2 esimest lõiku tuleb kahtlemata tõlgendada selliselt, et see võimaldab omandajal alates ülevõtmise kuupäevast kohaldada tema juures kehtiva kollektiivlepingu tingimusi, ning et seega jätab see direktiiv nii talle kui ka teistele lepinguosalistele liikumisruumi korraldada üleviidud töötajate integreerimine töötasu seisukohalt nii, et see oleks kohases vastavuses asjaomase üleminekuga, ei muuda see tõsiasja, et valitud meetmed peavad olema kooskõlas kõnealuse direktiivi eesmärgiga, milleks on takistada töötajate vähem soodsasse olukorda asetamist ainuüksi ülemineku tõttu. Selle võimaluse omandajapoolse kasutamise eesmärgiks või tulemuseks ei tohi olla see, et nende töötajate suhtes kehtestatakse kokkuvõttes vähem soodsad tingimused kui need, mida kohaldati enne üleminekut. Kui see oleks teisiti, siis võiks direktiiviga 77/187 taotletava eesmärgi saavutamine kergesti ohtu sattuda kõikides sektorites, kus kehtivad kollektiivlepingud, see aga kahjustaks kõnealuse direktiivi tõhusust.

Seevastu ei saa direktiivile 77/187 tulemuslikult viidata selleks, et saavutada töö tasustamise või töötingimuste paremaks muutumine ettevõtte ülemineku käigus. Lisaks ei ole direktiiviga 77/187 iseenesest vastuolus teatavad erinevused üleviidud töötajate ja ülemineku toimumise hetkel omandaja juures juba töötavate töötajate töötasus. Kuigi niisuguste erinevuste seaduslikkuse analüüsimisel võivad osutuda asjakohaseks teised õigusaktid ja õiguspõhimõtted, on selle direktiivi eesmärk üksnes tagada, et töötajaid ei asetataks ainuüksi asjaolu tõttu, et nad viiakse üle teise tööandja alluvusse, vähem soodsasse olukorda, kui nad olid varem.

(vt punktid 74–77, 83 ja resolutsiooni punkt 2)