Kohtuasi C-301/15

Marc SoulierjaSara Doke

versus

Premier ministrejaMinistre de la Culture et de la Communication

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa))

Eelotsusetaotlus – Intellektuaal- ja tööstusomand – Direktiiv 2001/29/EÜ – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Artiklid 2 ja 3 – Reprodutseerimise ja üldsusele edastamise õigused – Ulatus – „Kättesaamatud“ raamatud, mida ei ole avaldatud või mida enam ei avaldata – Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt teostab kollektiivse esindamise organisatsioon kaubanduses kättesaamatute raamatute digitaalse kasutamise õigust – Autori nõusoleku õiguslik eeldus – Autorite tegelikku ja isiklikku teavitamist tagava süsteemi puudumine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 16. november 2016

1.        Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 2 punkt a ja artikli 3 lõige 1)

2.        Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Autori eelneva nõusoleku vajalikkus – Vaikiv nõusolek – Lubatavus – Tingimused

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, põhjendus 9 ja artikli 2 punkt a, artikli 3 lõiked 1 ja 5)

3.        Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Liikmesriigi õigusnormid, mis annavad autorite kollektiivse esindamise organisatsioonile kaubanduses kättesaamatute raamatute digitaalse kasutamise õiguse – Süsteemi puudumine, mis tagab asjaomaste autorite tegeliku ja isikliku teavitamise – Lubamatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 2 punkt a ja artikli 3 lõige 1)

4.        Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Liikmesriigi õigusnormid, mis annavad autorite kollektiivse esindamise organisatsioonile kaubanduses kättesaamatute raamatute digitaalse kasutamise õiguse ja seovad sellega nõusolekust keeldumise vorminõudega – Lubamatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 2 punkt a ja artikli 3 lõige 1)

1.      Direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 2 punktiga a ja artikli 3 lõikega 1 on antud autoritele laiaulatuslik kaitse ja see ei piira selle sättega tagatud õiguste omamist, vaid hõlmab ka nende õiguste kasutamist.

(vt punktid 30 ja 31)

2.      Direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 2 punktiga a ja artikli 3 lõikega 1 autoritele tagatud õigused on oma sisult ennetavad selles mõttes, et kõik kolmanda isiku tehtavad teose reprodutseerimise ja üldsusele edastamise toimingud vajavad selle autori eelnevat luba. Sellest tuleneb, et kui direktiivi 2001/29 artiklis 5 ammendavalt ette nähtud eranditest ja piirangutest ei tulene teisiti, siis tuleb teose mis tahes kasutamist kolmanda isiku poolt ilma sellise eelneva nõusolekuta pidada selle teose autori õigusi kahjustavaks.

Direktiivi 2001/29 artikli 2 punktis a ja artikli 3 lõikes 1 ei ole sellegipoolest täpsustatud, mil viisil peab autori eelnev nõusolek olema väljendatud, mistõttu ei saa nimetatud sätteid tõlgendada nii, et need nõuavad, et selline nõusolek peab tingimata olema otseselt väljendatud. Pigem tuleb hoopis lähtuda sellest, et need sätted võimaldavad seda väljendada ka kaudselt. Sellegipoolest eeldab autorite kõrgetasemelise kaitse eesmärk, millele on viidatud direktiivi 2001/29 põhjenduses 9, et tingimused, mille korral võib lähtuda vaikimisi nõusolekust, peavad olema rangelt määratletud, et ei kahjustataks autori eelneva nõusoleku põhimõtte enda ulatust. Eelkõige tuleb iga autorit tegelikult teavitada tema teose tulevasest kasutamisest kolmanda isiku poolt ja sellest, mil viisil ta saab seda soovi korral takistada.

(vt punktid 33–35, 37 ja 38)

3.      Direktiivi 2001/29 autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 2 punkti a ja artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui liikmesriigi õigusnormidega antakse autoritasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega volitatud esindusorganisatsioonile õigus väljastada „kättesaamatute“ raamatute – see tähendab asjaomases liikmesriigis avaldatud selliste raamatute, mida kaubanduslikel eesmärkidel enam ei levitata ega avaldata trükitult või digitaalsel kujul – digitaalsel kujul reprodutseerimise ja üldsusele edastamise lubasid, võimaldades samas nende raamatute autoritel või õiguste omajatel esitada selle õiguse teostamisele vastulause või see lõpetada tingimustel, mis on kindlaks määratud nendes õigusnormides.

Kuna kõnealused õigusnormid ei sisalda tegelikult süsteemi, mis tagab autorite tegeliku ja isikliku teavitamise, ei ole seega välistatud, et mõni puudutatud autor ei saaks tegelikult isegi oma teoste kavandatavast kasutamisest teada, ja seega ei oleks neil võimalik võtta selle suhtes kas jaatavat või eitavat seisukohta. Neil kaalutlustel ei saa lihtsalt autori vastulause puudumist käsitada sellise kasutamisega vaikimisi nõustumisena. See kehtib seda enam, et kõnealused õigusnormid käsitlevad raamatuid, mis on küll minevikus avaldatud ja mida on kaubanduslikel eesmärkidel levitatud, kuid nüüd enam mitte. Niisugused erilised asjaolud takistavad mõistlikult võttes eeldamast, et autoripoolse vastulause puudumisel on kõik selliste „unustatud“ raamatute autorid oma teoste „ülesäratamisega“ siiski nõus, silmas pidades nende kaubanduslikku kasutamist digitaalsel kujul. Direktiiviga 2001/29 ei ole siiski vastolus, et selliste liikmesriigi õigusnormide eesmärk, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, on kättesaamatute raamatute digitaalne kasutamine tarbijate ja kogu ühiskonna kultuurilistes huvides. Sellegipoolest ei saa selle eesmärgi ja huvi järgimisega põhjendada nimetatud direktiiviga autoritele tagatud kaitsest sellise erandi tegemist, mida liidu õiguslooja ei ole ette näinud.

(vt punktid 43–45, 52 ja resolutsioon)

4.      Direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 2 punktis a ja artikli 3 lõikes 1 ette nähtud reprodutseerimise ja üldsusele edastamise õiguste eksklusiivsest olemusest tuleneb, et selle direktiiviga on ainult autorile antud algusest peale õigus oma teost kasutada. Sellest tuleneb, et kuigi direktiiv 2001/29 ei keela liikmesriikidel anda ka sellistele kolmandatele isikutele nagu kirjastajad teatud õigusi või hüvitisi, võib see toimuda üksnes tingimusel, et need õigused ja hüvitised ei kahjusta õigusi, mis kõnealuse direktiiviga on antud ainult autoritele. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kui teose autor otsustab selliste õigusnormide rakendamise raames, mille kohaselt teostab kollektiivse esindamise organisatsioon kaubanduses kättesaamatute raamatute digitaalse kasutamise õigust, keelata oma teose tulevane kasutamine digitaalsel kujul, siis peab seda õigust saama kasutada, ilma et see teatud juhtudel sõltuks muude isikute ühisest tahtest kui need, kellele see autor on eelnevalt lubanud oma teost digitaalselt kasutada, ja seega sellise kirjastaja nõusolekust, kellel on muidu üksnes kõnealuse teose trükitud kujul kasutamise õigused.

Lisaks tuleneb kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni artikli 5 lõikest 2, et selle konventsiooniga autoritele antud reprodutseerimise ja üldsusele edastamise õiguste – mis vastavad direktiivi 2001/29 artikli 2 punktis a ja artikli 3 lõikes 1 ette nähtud õigustele – omamine ja kasutamine ei või olla seotud ühegi vorminõudega. Sellest tuleneb muu hulgas, et teose autor peab saama lõpetada selle, et kolmandad isikud teostavad neile selle teose suhtes kuuluvaid digitaalsel kujul kasutamise õigusi, ja keelata neil nii igasugune nimetatud kujul kasutamine tulevikus, ilma et see võiks teatud juhtudel olla eelnevalt seotud vorminõudega, mis seisneb tõendamises, et ka muudele isikutele ei kuulu nende teoste suhtes muid õigusi, nagu teose trükitud kujul kasutamise õigused.

(vt punktid 47–51)