Kohtuasi T‑340/14
Andriy Klyuyev
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Rahaliste vahendite külmutamine – Nende isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist – Hageja nime lisamine – Kaitseõigused – Põhjendamiskohustus – Õiguslik alus – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Loetellu kandmise kriteeriumide mittejärgimine – Ilmne hindamisviga – Omandiõigus – Õigus mainele
Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 15. septembri 2016. aasta otsus ?II – 0000
Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 15. septembri 2016. aasta otsus
1. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Kontrolli ulatus – Tõend meetme põhjendatuse kohta – Liidu pädeva organi kohustus vaidlustamise korral tõendada puudutatud isikute ja üksuste suhtes kasutatud põhjenduste paikapidavust
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu otsus 2014/119/ÜVJP; nõukogu määrus nr 208/2014)
2. Ühine välis‑ ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Kaitseõigused – Kohustus teavitada süüstavatest asjaoludest – Järgnev otsus, millega hageja nimi jäeti nende isikute loetellu, kelle suhtes meetmeid rakendatakse – Otsuse põhinemine uutel asjaoludel, mida ei mainitud esmases otsuses – Kaitseõiguste ja õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumine – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a ja artikkel 47; nõukogu otsus 2014/119/ÜVJP, mida on muudetud otsustega 2015/143/ÜVJP ja 2015/364/ÜVJP; nõukogu määrus nr 208/2014, mida on muudetud määrustega 2015/138 ja 2015/357)
3. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Riigivara seadusevastase omastamisega seotud isikute rahaliste vahendite külmutamine – Otsus, mis on vastu võetud selle adressaadile teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust – Kokkuvõtliku põhjenduse lubatavus – Piirid – Põhjendused, mis ei tohi seisneda üldises ja stereotüüpses formuleeringus
(ELTL artikkel 296; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt c; nõukogu otsus 2014/119/ÜVJP, mida on muudetud otsustega 2015/143/ÜVJP ja 2015/364/ÜVJP; nõukogu määrus nr 208/2014, mida on muudetud määrustega 2015/138 ja 2015/357)
4. Euroopa Liidu õigus – Liidu väärtused ja eesmärgid – Väärtused – Õigusriigi põhimõtete austamine – Õigusriik – Mõiste
(ELL artiklid 2 ja 49)
5. Ühine välis‑ ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Ukraina riigivara seadusvastase omastamise eest vastutavate isikute rahaliste vahendite külmutamine – Riigivara seadusevastane omastamine – Mõiste – Riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamise juhtumid, mis võivad kahjustada Ukraina institutsioonilisi ja õiguslikke aluseid ning õõnestada õigusriigi põhimõtteid selles riigis
(nõukogu otsus 2014/119/ÜVJP, artikli 1 lõike 1 punkt a, mida on muudetud otsusega 2015/143/ÜVJP)
6. Ühine välis‑ ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Riigivara seadusevastase omastamisega seotud isikute rahaliste vahendite külmutamine – Omandiõiguse piiramine – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine – Õiguse mainele rikkumine – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 17; nõukogu otsus 2014/119/ÜVJP, mida on muudetud otsustega 2015/143/ÜVJP ja 2015/364/ÜVJP; nõukogu määrus nr 208/2014, mida on muudetud määrustega 2015/138 ja 2015/357)
1. Ehkki nõukogul on ulatuslik kaalutlusõigus seoses üldiste kriteeriumidega, mida peab piiravate meetmete võtmisel arvestama, nõuab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus, et nende põhjenduste õiguspärasuse kontrollimisel, millel rajaneb otsus kanda või jätta isiku nimi nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tagab liidu kohus, et see otsus, mis puudutab seda isikut isiklikult, põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel. See tähendab kõnealuse otsuse aluseks olevas põhjenduste ülevaates kirjeldatud väidetavate asjaolude kontrollimist, mistõttu kohtulik kontroll ei ole piiratud esitatud põhjenduste tõepärasuse abstraktse hindamisega, vaid see käsitleb küsimust, kas need põhjendused või vähemalt üks neist, mida iseenesest peetakse selle otsuse jaoks piisavaks, on piisavalt täpselt ja konkreetselt tõendatud.
Riigi kriminaalmenetluse seadustiku tähenduses kohtumenetluse algatamine on asjaolu, mida nõukogu võib arvesse võtta, et tuvastada, kas faktid, mis õigustavad piiravate meetmete võtmist liidu tasandil, on aset leidnud, ning hinnata selliste meetmete võtmise vajalikkust siseriiklike asutuste tegevuse mõju tagamiseks. On tõsi, et piiravate meetmete võtmise pädevus on nõukogul, kes ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke silmas pidades otsustab selliste meetmete võtmise vajalikkuse ja sobivuse üle autonoomselt, olenemata sellest, kas asjassepuutuva kolmanda riigi ametiasutused on algatanud sellekohase uurimise või võtnud riigi tasandil muid meetmeid, tingimusel et ta lähtub kindlast faktilisest alusest.
Liidu pädev asutus peab vaidlustamise korral tõendama puudutatud isiku vastu kasutatud põhjenduste paikapidavust, mitte puudutatud isik ise ei pea vastupidi tõendama nende põhjenduste alusetust.
(vt punktid 36, 44, 99, 119 ja 120)
2. Euroopa Liidu põhiõiguste harta – mille samaväärset õigusjõudu aluslepingutega on tunnustatud EL lepingus – artikli 41 lõike 2 punktis a sätestatud kaitseõiguste järgimine kätkeb endas õigust olla ära kuulatud ja õigust tutvuda toimikuga, samas kui harta artiklis 47 kinnitatud õigus tõhusale kohtulikule kaitsele eeldab, et puudutatud isik saab tutvuda tema suhtes tehtud otsuse põhjendustega. Sellest järeldub, et nõukogu peab otsuse vastuvõtmisel, millega isiku, üksuse või asutuse nimi jäetakse nende isikute, üksuste või asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, järgima selle isiku, üksuse või asutuse õigust olla eelnevalt ära kuulatud, kui nõukogu tugineb tema loetellu jätmise otsuses uutele asjaoludele ehk asjaoludele, mida ei olnud mainitud esmases loetellu kandmise otsuses.
Kui hagejal oli võimalus tutvuda teabe ja tõenditega, mille põhjal otsustas nõukogu säilitada piiravad meetmed hageja suhtes, ning võimalus esitada õigeaegselt märkusi, siis ei saa asuda seisukohale, et hageja kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele oleks rikutud.
(vt punktid 55, 56, 59 ja 61)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 65–71)
4. Õigusriigi põhimõtete austamine on üks põhiväärtusi, millel liit rajaneb, nagu nähtub ELL artiklist 2 ning EL lepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambulist. ELL artikli 49 kohaselt on õigusriigi põhimõtete austamine ka üks liiduga ühinemise eeltingimusi. Õigusriigi põhimõtet on mainitud ka Euroopa inimõiguste konventsiooni preambulis.
Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ning Euroopa Nõukogu koostatud dokumendid, mis põhinevad märkimisväärses ulatuses Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu“ eksperdihinnangutel, annavad mittetäieliku loetelu põhimõtetest ja normidest, mis võivad olla õigusriigi mõistega hõlmatud. Nende hulka kuuluvad seaduslikkuse põhimõte, õiguskindluse põhimõte ja täidesaatva võimu omavoli keelamise põhimõte; sõltumatute ja erapooletute kohtute olemasolu; tõhus kohtulik kontroll, sealhulgas põhiõiguste austamine, ja võrdsus seaduse ees. Liidu välistegevuse kontekstis mainivad teatud õigusinstrumendid – näiteks määrus nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta – õigusriigi mõistega hõlmatud põhimõtete seas ka korruptsioonivastast võitlust.
(vt punktid 87 ja 88)
5. Kuigi ei saa välistada, et teatavad riigivara seadusevastase omastamisega seotud teod võivad õõnestada õigusriigi põhimõtet, ei ole siiski lubatav, et igasugune kolmandas riigis toimunud riigivara seadusvastane omastamine oleks õigustuseks liidu sekkumisele talle ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas antud pädevuse raames eesmärgiga tugevdada õigusriigi põhimõtteid selles riigis. Selleks et saaks tuvastada, et riigivara seadusevastase omastamise võib tuua põhjenduseks liidu tegevusele nimetatud poliitika raames eesmärgiga tugevdada õigusriigi põhimõtteid, on tingimata vaja, et vaidlustatud faktidest võib tuleneda asjaomase riigi institutsiooniliste ja õiguslike aluste kahjustamine.
Otsuse 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (muudetud otsusega 2015/143/ÜVJP) artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud loetellu kandmise kriteeriumi, mis peab silmas eelkõige Ukraina riigivara seadusevastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikuid, saab pidada liidu õiguskorrale vastavaks vaid siis, kui sellele on võimalik omistada tähendust, mis on kooskõlas sellele kohalduvatest kõrgemalseisvatest normidest tulenevate nõuetega, konkreetsemalt eesmärgiga tugevdada õigusriigi põhimõtteid Ukrainas. Lisaks võimaldab niisugune tõlgendus austada ulatuslikku kaalutlusruumi, mis on nõukogul loetellu kandmise üldkriteeriumide määratlemisel, tagades samas põhimõtteliselt täieliku kontrolli liidu aktide seaduslikkuse üle põhiõiguste seisukohast. Järelikult tuleb kõnesolevat kriteeriumi tõlgendada nii, et sellega ei peeta abstraktselt silmas kõiki riigivara seadusevastase omastamise juhtumeid, vaid selliseid riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamise juhtumeid, mis võivad omastatud rahaliste vahendite või vara väärtuse või liigi tõttu või toimumise asjaolude tõttu kahjustada Ukraina institutsioonilisi ja õiguslikke aluseid, eeskätt seaduslikkuse põhimõtet, täidesaatva võimu omavoli keelamise põhimõtet, tõhusat kohtulikku kontrolli ja võrdsust seaduse ees ning õõnestada õigusriigi põhimõtteid selles riigis. Nii tõlgendatuna on loetellu kandmise kriteerium EL lepingu asjakohaste eesmärkidega kooskõlas ja proportsionaalne.
(vt punktid 89–91)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 130–135)