Liidetud kohtuasjad T‑479/11 ja T‑157/12

Prantsuse Vabariik

ja

IFP Énergies nouvelles

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Naftaalane teadustegevus – Kaudne ja piiramatu riigitagatis asutusele Institut français du pétrole (IFP), mis kaasneb avalik-õigusliku tööstus‑ ja kaubandusasutuse staatuse andmisega – Eelis – Eelise eeldamine

Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 26. mai 2016. aasta otsus

1.      Riigiabi – Mõiste – Abisaajatele eelise andmine – Riigigarantii andmine ettevõtjale, kelle suhtes ei kohaldata tavapärast saneerimise ja likvideerimise menetlust – Komisjoni kohustus eelist tõendada – Hindamine kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid arvestades – Eelis, mis konkretiseerub selle garantii saanud ettevõtja ja tema võlausaldajate suhetes

(ELTL artikli 107 lõige 1)

2.      Riigiabi – Mõiste – Abisaajatele eelise andmine – Riigigarantii andmine ettevõtjale, kelle suhtes ei kohaldata tavapärast saneerimise ja likvideerimise menetlust – Komisjoni kohustus eelist tõendada – Puhtalt hüpoteetiline arutluskäik – Põhjenduskäik, millega ei saa pidada tõendamiskohustust täidetuks

(ELTL artikli 107 lõige 1)

3.      Riigiabi – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Hoolikas ja erapooletu uurimine – Võimalikult täielike ja usaldusväärsete tõendite arvesse võtmine – Kohustuse ulatus

(ELTL artikli 108 lõige 2)

4.      Riigiabi – Mõiste – Õiguslik tähendus – Tõlgendamine objektiivsete asjaolude alusel – Kohtulik kontroll – Ulatus

(ELTL artikli 107 lõige 1)

5.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Puuduliku põhjendamise korrigeerimine kohtumenetluse käigus – Lubamatus

(ELTL artikkel 296)

6.      Riigiabi – Mõiste – Abisaajatele eelise andmine – Vajadus võtta arvesse meetme mõju, et teha kindlaks abisaaja eelis

(ELTL artikli 107 lõige 1)

7.      Riigiabi – Mõiste – Abisaajatele eelise andmine – Riigigarantii andmine ettevõtjale, kelle suhtes ei kohaldata tavapärast saneerimise ja likvideerimise menetlust – Eelise tõendamine ettevõtja rahalise seisu paranemise eeldamise teel– Piirid

(ELTL artikli 107 lõige 1)

8.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Abikava tervikuna läbivaatamine – Lubatavus – Abikava alusel antud abi, millest tuleb teatada, üldkirjelduse analüüs ‐ Lubamatus

(ELTL artikkel 108)

9.      Riigiabi – Mõiste – Abisaajatele eelise andmine – Riigigarantii andmine ettevõtjale, kelle suhtes ei kohaldata tavapärast saneerimise ja likvideerimise menetlust – Eelise tõendamine ettevõtja rahalise seisu paranemise eeldamise teel – Eelduse ümberlükkamine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

1.      Mõiste „riigiabi“ ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses hõlmab mitte ainult positiivset sooritust, vaid ka erinevas vormis sekkumisi, mis leevendavad ettevõtja bilanssi tavaliselt koormavaid kohustusi ja mis seetõttu – olemata toetused selle sõna kitsas tähenduses – on samalaadsed ja samasuguse toimega. Niisiis loetakse riigiabiks ka kõik riigi sekkumised, mis võivad oma vormist sõltumata otseselt või kaudselt soodustada teatavaid ettevõtjaid või mida tuleb pidada majanduslikuks eeliseks, mida abisaajast ettevõtja tavalistes turutingimustes ei oleks saanud.

Selleks et kontrollida, kas abisaajast ettevõtja sai abi, mida ta tavalistes turutingimustes ei oleks saanud, on komisjon kohustatud analüüsima tervikuna vaidlusaluse tehingu kõiki asjakohaseid asjaolusid ja selle konteksti, sh abisaajast ettevõtja ja asjaomase turu olukorda.

Õiguslikult ei ole ekslik meetod, mille komisjon valis selleks, et kindlaks teha, kas avalik-õiguslik uurimisasutus sai majandusliku eelise asjaolu tõttu, et talle oli antud avalik-õigusliku tööstus‑ ja kaubandusasutuse staatusest tulenev kaudne ja piiramatu riigitagatis, ja mis seisnes selle asutuse ja tema võlausaldajate suhetes tekkiva eelise uurimises.

Nimelt saab eelis, mis tuleneb riigitagatisest, mis kaasneb selle tagatise saanud ettevõtja staatusega, konkreetse vormi selle ettevõtja suhetes oma võlausaldajatega. Selleks et asuda seisukohale, et konkreetsel juhul eksisteerib eelis, on veel vaja, et soodsam kohtlemine, mis saab tagatise saanud ettevõtjale võlausaldajate poolt osaks, ning selle ettevõtja kulud ja tulud, mis selle kohtlemise läbi vastavalt vähenevad või suurenevad, määrataks kindlaks võttes arvesse vaidlusaluse tehingu kõiki olulisi asjaolusid ja selle konteksti, sh tagatise saanud ettevõtja ja asjaomase turu olukorda.

(vt punktid 70, 71, 82, 83, 87 ja 88)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 71, 94–108, 114 ja 115)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 72)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 73–75)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 126 ja 130)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 129)

7.      Kuigi Euroopa Kohus kinnitas 3. aprilli 2014. aasta kohtuotsuses kohtuasjas C‑559/12 P: Prantsusmaa vs. komisjon, et võib lihtsalt eeldada, et kaudse ja piiramatu riigigarantii andmine ettevõtjale, kelle suhtes ei kohaldata tavapärast saneerimise ja likvideerimise menetlust, parandab tema rahalist olukorda, kergendades kohustusi, mis muidu tema eelarvet koormaksid, sõltub siiski võimalus kasutada eeldamist kui tõendamise viisi, nende oletuste tõepärast, millel eeldamine põhineb.

Eespool viidatud kohtuotsuses sedastatud eeldamine rajaneb kahel eeltingimusel, mille tõenäosust on Euroopa Kohus tunnustanud ning mille kohaselt avaldab esiteks liikmesriigi ametiasutuste tagatis soodsat mõju hinnangule, mille annavad võlausaldajad selle tagatise saanu maksejõuetuse riskile, ja teiseks avaldub see soodne mõju krediidi kulukuse alanemises. Kuid komisjoni oletuse – et liikmesriigi ametiasutuste tagatise olemasolu soodne mõju hinnangule, mille annavad võlausaldajad selle tagatise saanu maksejõuetuse riskile, avaldub nende hindade alandamises, mida tarnijad tagatise saanu suhtes kohaldavad ‐ tõenäosus ei ole enesestmõistetav.

Igal juhul ei saa komisjon tugineda sellele lihtsale, Euroopa Kohtu poolt eespool viidatud kohtuotsuses tunnustatud eeldusele, et tõendada eelist, mis tekib suhetes ühelt poolt kaudse ja piiramatu riigitagatise saanud avalik-õigusliku uurimisasutuse ja teiselt poolt tema tarnijate või klientide vahel, kuna seda eeldust saab kohaldada ainult suhetele, mis eeldavad sellise avalik-õigusliku asutuse võlausaldaja poolt rahastamistehingut, laenu või laiemalt krediiti, eelkõige suhetele selle asutuse ning pankade ja finantsasutuste vahel.

(vt punktid 136–139, 142 ja 160)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 165–173)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 187–195)