ÜLDKOHTU MÄÄRUS (kuues koda)
3. september 2014(*)
Tühistamishagi – Kaitstud geograafilise tähise registreerimine – „Gouda Holland” – Põhjendatud huvi puudumine – Otsese puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas T‑113/11,
Schutzgemeinschaft Milch und Milcherzeugnisse eV, asukohaga Berliin (Saksamaa), keda esindasid advokaadid M. Loschelder ja V. Schoene,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, keda esialgu esindasid G. von Rintelen ja M. Vollkommer ning edaspidi G. von Rintelen ja F. Jimeno Fernández,
kostja,
keda toetab
Madalmaade Kuningriik, keda esindasid C. Wissels, J. Langer, M. Noort, B. Koopman ja M. Bulterman,
ja
Nederlandse Zuivelorganisatie, asukohaga Zoetermeer (Madalmaad), keda esindasid advokaadid P. van Ginneken, F. Gerritzen ja C. van Veen,
menetlusse astujad,
mille ese on nõue tühistada komisjoni 2. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1121/2010, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus („Gouda Holland” (KGT)) (ELT L 317, lk 14),
ÜLDKOHUS (kuues koda),
koosseisus: president S. Frimodt Nielsen, kohtunikud F. Dehousse (ettekandja) ja A. M. Collins,
kohtusekretär: E. Coulon,
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse taust
1 Euroopa Ühenduste Komisjon avaldas 6. märtsil 2008 registreerimistaotluse nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (kokkuvõte EÜT L 57, lk 39) artikli 6 lõike 2 tähenduses. See registreerimistaotlus, mille oli esitanud Nederlandse Zuivelorganisatie (edaspidi „NZO”) ja komisjonile saatnud Madalmaade Kuningriik, puudutas kaitstud geograafilise tähise (edaspidi „KGT”) „Gouda Holland” registreerimist.
2 Hageja Schutzgemeinschaft Milch und Milcherzeugnisse eV esitas 26. juunil 2008 Saksa ametiasutusele vastuväite asjaomase KGT registreerimisele vastavalt nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (EÜT L 93, lk 12) artikli 7 lõikele 2.
3 Selle vastuväitega seoses esitles hageja ennast Gouda juustu tootjate ja turustajate kutseühinguna, mille liikmetest ettevõtjad turustasid 2007. aastal 169 550 tonni Gouda juustu (millest 116 664 tonni olid nad ise tootnud). Oma vastuväite põhjendusena märkis see ühing eeskätt, et päritolunimetuse „Gouda Holland” registreerimine ilma vastava sõnaselge täpsustuseta takistab üldnimetuse „Gouda” kasutamist.
4 Saksamaa Liitvabariik esitas komisjonile 18. juulil 2008 vastuväite kõnealuse KGT registreerimisele. Hageja 26. juuni 2008. aasta vastuväide (eespool punkt 2) lisati Saksamaa Liitvabariigi vastuväitele.
5 Komisjon teatas 4. novembril 2008 Madalmaade Kuningriigile, et tema arvates on Saksamaa Liitvabariigi esitatud vastuväide vastuvõetav. Samuti kutsus ta Madalmaade Kuningriiki ja Saksamaa Liitvabariiki alustama kokkuleppe saavutamiseks asjakohaseid nõupidamisi määruse nr 510/2006 artikli 7 lõike 5 tähenduses.
6 Madalmaade Kuningriik teatas 29. mail 2009 komisjonile, et tal ei õnnestunud Saksamaa Liitvabariigiga kokkuleppele jõuda.
7 Komisjon võttis 2. detsembril 2010 vastu määruse (EL) nr 1122/2010, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Gouda Holland” (KGT)] (ELT L 317, lk 22, edaspidi „vaidlustatud määrus”). Kõnealuse KGT spetsifikaadis on muu hulgas märgitud, et juustu „Gouda Holland” Madalmaades lehmapiimast, mis on saadud Madalamaade piimakarjakasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest (spetsifikaadi punkt 4.2).
Menetlus ja poolte nõuded
8 Hageja esitas käesolevas asjas hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 23. veebruaril 2011.
9 19. aprilli 2011. aasta otsusega määrati käesolev asi Üldkohtu esimesele kojale.
10 Üldkohtu esimese koja esimehe 8. novembri 2011. aasta määrustega anti Madalmaade Kuningriigile ja NZO‑le luba astuda komisjoni nõuete toetuseks menetlusse.
11 31. jaanuari 2013. aasta otsusega määrati kohtuasi uue kohtunik-ettekandja lahendada.
12 Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti, määrati ettekandja-kohtunik kuuendasse kotta ning seetõttu määrati käesolev kohtuasi sellele kojale.
13 15. novembril 2013 palus Üldkohus pooltel menetlust korraldavate meetmete raames vastata teatavatele küsimustele. Eeskätt esitati pooltele küsimusi hagi vastuvõetavuse kohta, lähtudes hageja põhjendatud huvist. Pooled täitsid need nõuded ette nähtud tähtaja jooksul.
14 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud määrus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
15 Komisjon, Madalmaade Kuningriik ja NZO paluvad Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
16 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 113 võib Üldkohus igal ajal omal algatusel pärast poolte ärakuulamist otsustada, et esineb asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid. Üldkohus teeb otsuse kodukorra artikli 114 lõigete 3 ja 4 kohaselt.
17 Üldkohus leiab, et käesolevas asjas on toimikus sisalduvad materjalid asja piisavalt selgitanud, ja otsustab kohtuasja lahendada ilma menetlust jätkamata.
18 Sissejuhatuseks olgu märgitud, et kuna hageja näol on tegemist kutseühinguga, võib ta tühistamishagi esitada üksnes siis, kui tal on võimalik esile tuua teatavaid asjale eriomaseid, eeskätt menetlusega seotud tegureid, või kui liikmetel, keda ta esindab, või osal sellistest liikmetest on võimalik esitada hagi, mis on vastuvõetav (vt selle kohta Üldkohtu 12. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas T‑380/94: AIUFFASS ja AKT vs. komisjon, EKL 1996, lk II‑2169, punkt 50; Üldkohtu 29. aprilli 1999. aasta määrus kohtuasjas T‑78/98: Unione provinciale degli agricoltori di Firenze jt vs. komisjon, EKL 1999, lk II‑1377, punkt 36, ja 14. veebruari 2012. aasta määrus kohtuasjas T‑366/08: Federcoopesca jt vs. komisjon, punkt 34).
19 Komisjon, Madalmaade Kuningriik ja NZO leiavad, et hagi on vastuvõetamatu, kuna hagejal või tema liikmetel puudub põhjendatud huvi või õigus esitada hagi.
20 Hageja väidab, et hagi on vastuvõetav. Esiteks märgib ta, et kuna vaidlustatud määruses ei ole selle kohta selget täpsustust, siis hõlmab asjaomasele KGT‑le antud kaitse mõlemat päritolunimetuse osa, seal hulgas sõna „Gouda”. Seega kahjustatakse hageja liikmete äritegevust. Teiseks kaasneb vaidlustatud määrusega oht, et teatavaid pakendeid, millel on sõna „Gouda”, mida kasutatakse koos niisuguse kujundusega, mis viitab Madalmaadele, peetakse määrusega 510/2006 vastuolus olevaks. Kolmandaks toob hageja välja asjaolu, et piimakarjakasvatusega tegelevad põllumajandusettevõtjad ei saa müüa enam Saksamaal toodetud piima „Gouda Holland” valmistamiseks. See asjaolu takistab hageja liikmete majandustegevust. Neljandaks väidab hageja, et tal on olemas isiklik huvi seetõttu, et komisjon lükkas käesolevas asjas tema vastuväite tagasi. Viiendaks väidab hageja menetlust korraldavate meetmete raames esitatud vastusega seoses, et tal on olemas põhjendatud huvi, kuna vaidlustatud määruse tõttu on oht, et hageja liikmetele võidakse sõna „Gouda” kasutamise tõttu esitada kaebus ja et tootjatel, kellel on õigus kõnealuse KGT‑ga seoses kvaliteedimärki kasutada, on hageja liikmete ees konkurentsieelis.
21 Väljakujunenud kohtupraktika järgi on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui sellel füüsilisel või juriidilisel isikul, kes hagi esitas, on huvi vaidlustatud akti tühistamiseks. See huvi peab olema tekkinud ja jätkuv ning seda hinnatakse päeval, mil hagi esitatakse (Üldkohtu 14. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑141/03: Sniace vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑1197, punkt 25, ja 20. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑136/05: Salvat père & fils jt vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑4063, punkt 34).
22 Niisugune huvi eeldab, et selle akti tühistamine võib iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi ja et hagi tulemusel võib selle esitanud pool saada mingit kasu (vt Üldkohtu 28. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑310/00: MCI vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑3253, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).
23 Lisaks peab oma põhjendatud huvi esinemist tõendama hageja (Euroopa Kohtu teise koja esimehe 31. juuli 1989. aasta määrus kohtuasjas C‑206/89 R: S. vs. komisjon, EKL 1989, lk 2841, punkt 8; Üldkohtu 30. aprilli 2003. aasta määrus kohtuasjas T‑167/01: Schmitz-Gotha Fahrzeugwerke vs. komisjon, EKL 2003, lk II‑1873, punkt 58, ja Üldkohtu 15. mai 2013. aasta otsus kohtuasjas T‑413/12: Post Invest Europe vs. komisjon, punkt 23).
24 Veel olgu meenutatud, ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud tingimus, mille kohaselt peab vaidlustatud otsus puudutama füüsilist või juriidilist isikut otseselt, nõuab eelkõige, et vaidlustatud meede avaldaks otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale.
25 Esiteks, mis puudutab hageja esitatud väidet, mille kohaselt kahjustab see, et sõna „Gouda” ei saa vabalt kasutada, hageja liikmete tegevust, siis tuleb mainida, et vaidlustatud määruse artikkel 1 sätestab järgmist:
„Käesoleva määruse I lisas esitatud nimetus kantakse registrisse.
Olenemata esimesest lõikest võib jätkata nimetuse „Gouda” kasutamist Euroopa Liidu territooriumil tingimusel, et EL õiguskorra alusel kohaldatavad põhimõtted ja eeskirjad on täidetud.”
26 Vaidlustatud määruse põhjenduses 8 on öeldud: „[m]ääruse […] nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 teise lõigu kohaselt võib jätkata nime Gouda kasutamist tingimusel, et ELi õiguskorra alusel kohaldatavad põhimõtted ja eeskirjad on täidetud. Selguse huvides on spetsifikaati ja kokkuvõtet vastavalt muudetud”.
27 Määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 teine lõik, millele on viidatud vaidlustatud määruse põhjenduses 8, sätestab, et: „[k]ui registreeritud nimetus sisaldab põllumajandustoote või toidu nimetust, mida peetakse üldnimetuseks, ei ole selle üldnimetuse kasutamine asjaomase põllumajandustoote või toidu puhul vastuolus esimese lõigu punktidega a või b”.
28 Lõpuks on asjaomase KGT spetsifikaadi punktis 4.8, mis on kokkuvõtvalt esitatud vaidlustatud määruse lisas, märgitud et nimetuse „Gouda Holland” kasutamise abil peab tarbijatele selge olema, et toode Gouda Holland erineb „kõigist teistest Gouda juustudest”.
29 Eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud määrus sätestab selgelt, et nimetust Gouda võib jätkuvalt kasutada, eeskätt juustu turustamiseks, tingimusel et Euroopa Liidu õiguskorra alusel kohaldatavad põhimõtted ja eeskirjad on täidetud.
30 Seega ei too vaidlustatud määruse võimalik tühistamine hageja liikmetele selles osas mingit kasu (vt selle kohta teise KGT‑ga seoses eespool punktis 18 viidatud määrus kohtuasjas Unione provinciale degli agricoltori di Firenze jt vs. komisjon, punkt 33). Nad võivad jätkuvalt kasutada nimetust ja peavad igal juhul täitma liidu õiguskorra alusel kohaldatavaid põhimõtteid ja eeskirju.
31 Lisaks, kuna vaidlustatud määrus näeb ette, et sõna „Gouda” võib jätkuvalt juustu turustamisel kasutada, ei mõjuta see otseselt hageja liikmete õiguslikku olukorda (vt selle kohta teise KGT osas Euroopa Kohtu 2. juuli 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑343/07: Bavaria ja Bavaria Italia, EKL 2009, lk I‑5491, punktid 41–45).
32 Mis puudutab hageja poolt menetlust korraldavate meetmete raames antud vastuses esitatud väidet, mille kohaselt on vaidlustatud määruse tõttu olemas oht, et hageja liikmetele võidakse sõna „Gouda” kasutamise tõttu esitada kaebus, siis olgu meenutatud, et hageja ei saa viidata tulevastele ja ebakindlatele olukordadele, selleks et õigustada oma huvi nõuda vaidlustatud akti tühistamist (vt Üldkohtu 18. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑189/08: Forum 187 vs. komisjon, EKL 2010, lk II‑1039, punkt 84 ja seal viidetud kohtupraktika).
33 Selles osas põhjendatud huvi võib tuleneda olukorda iseloomustavast ohust, et kohtumenetlus võib hagejate õiguslikku olukorda muuta või sellest, et liidu kohtusse hagi esitamise kuupäeval on kohtumenetlusega kaasnev oht tekkinud ja olemas (vt Üldkohtu 22. oktoobri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑309/04, T‑317/04, T‑329/04 ja T‑336/04: TV 2/Danmark jt vs. komisjon, EKL 2008, lk II‑2935, punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Käesolevas asjas piisab sellest, kui mainida, et hageja esitab antud küsimuses ainult väiteid, toomata mingeid tõendeid selle kohta, et selline väidetav oht oli hagi esitamise kuupäeval tekkinud ja olemas. Niisiis tuleb see väide tagasi lükata.
35 Teiseks, mis puutub asjaolusse, et teatavaid pakendeid, millel on sõna „Gouda”, mida kasutatakse koos niisuguse kujundusega, mis viitab Madalmaadele, võidakse pidada määrusega 510/2006 vastuolus olevaks, siis ka siinjuures piirdub hageja sellega, et esitab pelgalt väiteid, mis ei tõenda, et väidetav oht oli hagi esitamise kuupäeval tekkinud ja olemas.
36 Lisaks ei luba liidu õigus seda, et toiduaine pakend on niisugune, et see võib tarbija jaoks eksitav olla, eeskätt selle kauba päritolu osas (vt selle kohta üldpõhimõtet, mille kehtestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 031, lk 1) artikkel 16; vt täpsemalt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 109, lk 29) artikli 2 lõike 1 punkte a ja i).
37 Hageja on menetlust korraldavate meetmete raames antud vastuses ka möönnud, et eespool punktis 36 viidatud õigusnormide eesmärk on „ära hoida tarbija eksitusse viimist eeskätt sellega, et sõna „Gouda” kasutatakse viitega (Madalmaadele)”.
38 Eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud määruse tühistamine ei anna hageja liikmetele mingit eelist, kuna see ei võta neilt liidu õigusest tulenevat kohustust mitte viia tarbijat toiduainete päritolu osas eksitusse (vt selle kohta juba kehtiva juriidilise kohustusega seoses Üldkohtu 3. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑212/02: Commune de Champagne jt vs. nõukogu ja komisjon, EKL 2007, lk II‑2017, punkt 132).
39 Kolmandaks, mis puudutab argumenti, et hageja liikmete majandustegevus on häiritud, kuna piimakarjakasvatusega tegelevad põllumajandusettevõtjad ei saa enam Saksamaal toodetud piima müüa juustu „Gouda Holland” valmistamiseks, siis põhineb see argument väidetel, mille koha puuduvad tõendid. Eelkõige tunnistas hageja sisuliselt, kui talt selle kohta menetlust korraldavate meetmete raames küsimusi esitati, et isegi kui tema liikmed tegelikult piima Madalmaadesse müüsid, ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, kuidas seda piima kasutati. Niisiis puudub sellel argumendil faktiline alus.
40 Mis puutub hageja taotlust, mille ta esitas menetlust korraldavate meetmete raames antud vastuses, et komisjoni ja menetlusse astujaid tuleb kohustada esitama tõendeid selle kohta, et Saksamaal toodetud piima, mis müüdi Madalmaadesse, ei kasutatud Gouda juustu valmistamiseks, siis tuleb see tagasi lükata, kuna hageja ise peab tõendama oma põhjendatud huvi.
41 Igal juhul on hageja tegevuse eesmärk tema põhikirja artikli 2 kohaselt, võttes arvesse nende piima ja piimatoodete töötlemisega tegelevate ettevõtjate huvisid, kes on hageja liikmed, algatada kohtumenetlusi ja kohtuväliseid menetlusi, ning neis osaleda, eeskätt osas, mis puudutab vastuväiteid päritolunimetuse registreerimisele liidu õigusnormide alusel. Hageja kodukorra punkt 3, mis võeti vastu pärast põhikirja, täpsustab, et hageja „ei sekku muul juhul, kui olukorras, kus tema liige on esitatud registreerimistaotluse ja/või taotluse registreerimistaotlus tagasi lükata/rahuldamata jätta”. Ent käesolevas asjas on selge, et hageja liikmed, kes esitasid taotluse registreerimistaotlus tagasi lükata või rahuldamata jätta oma vahendaja kaudu, on Gouda tootjad või turustajad, nagu nähtub Saksa ametiasutusele esitatud vastuväitest ja hageja poolt Üldkohtu menetluses esitatud faktilistest asjaoludest. Sellest lähtudes ei ole piimatootjad, kes võivad olla hageja liikmed, vastu kõnealuse KGT registreerimisele. Järelikult ei saa hageja mingil juhul Üldkohtu menetlusse astuda eesmärgiga esindada teatavate selliste liikmete huve, kes ei ole esitanud taotlust asjaomase KGT registreerimise taotlus tagasi lükata või rahuldamata jätta.
42 Neljandaks, mis puudutab hageja argumenti, et tal endal on põhjendatud huvi seetõttu, et komisjon lükkas tema vastuväite tagasi, siis põhineb see valel eeldusel. Eeskätt nähtub toimiku materjalidest selgelt, et komisjon tunnistas vastuvõetavaks vastuväite, mille esitas ainult Saksamaa Liitvabariik (vaidlustatud määruse põhjendus 2), mitte hageja. Hageja ei ole seda asjaolu oma hagis kahtluse alla seadnud. Lisaks kutsus komisjon Saksamaa Liitvabariiki, mitte hagejat, alustama kokkuleppe saavutamiseks asjakohaseid nõupidamisi määruse nr 510/2006 artikli 7 lõike 5 tähenduses. Seega ei tunnistanud komisjon hagejat „õigustatud huvi omavaks isikuks” selle artikli tähenduses. Hageja ei ole seda asjaolu oma hagis kahtluse alla seadnud. Neid asjaolusid arvesse võttes ei saa hageja tugineda sellele, et komisjon lükkas tema vastuväite tagasi. Peale selle on määruse nr 510/2006 artikli 7 lõike 2 teises lõigus öeldud, et iga õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kes elab või on asutatud mõnes liikmesriigis, võib selles liikmesriigis esitada kavandatavale registreerimisele nõuetekohaselt põhjendatud vastuväite lõikes 1 sätestatud vastuväite esitamise tähtaja jooksul. Määruse nr 510/2006 artikli 7 lõige 1 näeb omakorda ette, et komisjonile võib kavandatava registreerimise kohta nõuetekohaselt põhjendatud vastuväite esitada „iga liikmesriik”. Järelikult – vastupidi sellele, mida sisuliselt väidab hageja oma kirjalikes seisukohtades – ei saa iga õigustatud huvi omavad füüsilised või juriidilised isikud, kes elavad või on asutatud mõnes liikmesriigis, esitada vastuväidet otse komisjonile (vt selle kohta Üldkohtu 11. septembri 2007. aasta määrus kohtuasjas T‑35/06: Honig-Verband vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑2865, punkt 51).
43 Viiendaks, mis puutub sellesse, mida hageja väitis menetlust korraldavate meetmete raames esitatud vastuses, et kuna vaidlustatud määruse tõttu on oht, et tootjatel, kellel on õigus kõnealuse KGT‑ga seoses kvaliteedimärki kasutada, on hageja liikmete ees konkurentsieelis, siis lähtub ta siinkohal taas pelgast väitest, mille koha puuduvad igasugused tõendid. Eeskätt ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis lubaks asuda seisukohale, et tema liikmete tooted tegelikult konkureerivad toodetega, mis kannavad asjaomast KGT‑d, või et toodetel, mida hageja peab konkureerivaks, on tingimata konkurentsieelis, kuna need kannavad seda tähist.
44 Lisaks ei saa määrusest nr 510/2006 tuletada, et selle eesmärk on anda konkurentsieelist tootjatele, kes võivad KGT‑d kasutada. Eelkõige on määruse nr 510/2006 eesmärk muude eesmärkide hulgas päritolumärgiseid kandvate toodete tootjatele „võrdsed konkurentsitingimused” (määruse põhjendus 6). Järelikult, ja tulenevalt sellest, et antud küsimuses ei ole üksikasjalikumaid asjaolusid esitatud, tuleb hageja sellekohane argument tagasi lükata.
45 Veel tuleb mainida, et vaidlustatud määrus ei näe ette hageja liikmete õiguste äravõtmist, vaid uue õiguse andmist kõigile ettevõtjatele – seal hulgas hageja liikmetele, kui nad seda soovivad –, kelle tooted vastavad selles määruses esitatud spetsifikatsioonile. Seega on hageja esitatud asjaolu näol tegemist pelgalt faktilise asjaoluga, millest ei saa järeldada, et vaidlustatud määrusest võib hageja liikmetele tuleneda ebasoodne mõju (vt selle kohta Üldkohtu 15. oktoobri 2013. aasta määrus kohtuasjas T‑13/12: Andechser Molkerei Scheitz vs. komisjon, punktid 38 ja 39).
46 Ka ei ole hageja esitatud asjaolu selline, mis tõendaks, et nimetatud liikmete otsese puutumuse tingimus on täidetud, välja arvatud juhul, kui tegemist on asjale eriomase asjaoluga (vt selle kohta Euroopa Kohtu 10. detsembri 1969. aasta otsus liidetud kohtuasjades 10/68 ja 18/68: Eridania jt vs. komisjon, EKL 1969, lk 459, punkt 7; Üldkohtu 18. veebruari 1998. aasta määrus kohtuasjas T‑189/97: Comité d’entreprise de la Société française de production jt vs. komisjon, EKL 1998, lk II‑335, punkt 48, ja Üldkohtu 21. septembri 2011. aasta määrus kohtuasjas T‑343/10: Etimine ja Etiproducts vs. ECHA, EKL 2011, lk II‑6611, punkt 41). Järelikult, ja tulenevalt sellest, et hageja ei ole esitanud asjale eriomaseid asjaolusid, ei võimalda kõne all olev argument asuda seisukohale, et vaidlustatud määrus puudutab hageja liikmeid otseselt.
47 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Kohtukulud
48 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud ja komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb kohtukulud vastavalt tema nõudele välja mõista hagejalt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
49 Jätta Madalmaade Kuningriigi kohtukulud vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 4 tema enda kanda. Kodukorra artikli 87 lõike 4 kolmanda lõigu alusel kannab NZO ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kuues koda)
määrab:
1. Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Jätta Schutzgemeinschaft Milch und Milcherzeugnisse eV kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.
3. Jätta Madalmaade Kuningriigi ja Nederlandse Zuivelorganisatie kohtukulud nende endi kanda.
Luxembourgis 3. septembril 2014.
E. Coulon | | S. Frimodt Nielsen |