21. jaanuaril 2022 esitatud hagi – AL versus nõukogu ja komisjon
(kohtuasi T-50/22)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: AL (esindajad: advokaat R. Rata)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada vaidlustatud 22. oktoobri 2021. aasta otsus osaliselt – osas, milles ei ole nõustutud hageja varasemate kaebustega ametisse nimetava asutuse 2021. aasta 3. märtsi ja 22. märtsi otsuste peale ning vajalikus ulatuses määrata, et järgnevaid otsuseid, milles määratakse täpne tagasisaadav summa, tuleb vastavalt kohandada;
jätta kostja kohtukulud tema enda kanda ning mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.1
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.
Esimene väide, et rikutud on nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuse, millega kehtestatakse üldised rakenduseeskirjad ülalpeetava lapsega võrdsustatud isiku kohta, artikleid 4, 5, 9 ja 10, osas, milles hageja netosissetulek arvestati, võttes arvesse muid kingitusi/makseid läbitud sõjaväeteenistuse eest ning muu isiku panust tema ema ülalpidamisse, mistõttu tehti hageja ema ülalpidamistoetuse arvutamisel õigustamatuid mahaarvamisi nende üldiste rakendussätete artikli 5 alusel.
Teine väide, et seoses toetusega, mida makstakse hagejale tema ema kohta, kes on võrdsustatud ülalpeetava lapsega, rikuti personalieeskirjade artiklit 85 ning tehti ilmselge hindamisviga, sest hagejal puudus kavatsus tahtlikult eksitada administratsiooni seoses summadega, mida ta sai läbitud sõjaväeteenistuse eest.
Kolmas väide, et seoses toetusega, mida makstakse hagejale tema ema kohta, kes on võrdsustatud ülalpeetava lapsega, rikuti õiguspärase ootuse põhimõtet ning hea halduse põhimõtet, sest administratsioon oli teadlik summadest, mille hageja sai läbitud sõjaväeteenistuse eest.
Neljas väide, et rikuti personalieeskirjade artiklit 85 ning et tehti ilmselge hindamisviga seoses A ja B eest ajavahemiku 1. veebruarist 2013 kuni 30. juunini 2013 kohta lapsetoetuse arvestamisel, sest puuduvad tõendid, et hageja oli teadlik, et perepõhise hoolduse periood oli lõppenud ning seega puudus hagejal kavatsus administratsiooni seoses perepõhise hoolduse perioodi lõpuga tahtlikult eksitada.
Viies väide, ei rikuti personalieeskirjade artiklit 85 ning tehti ilmselge hindamisviga seoses lapsetoetusega C eest, arvestades, et (i) administratsiooni jaoks on tõendatud, et C on „reaalselt hageja ülalpidamisel“ ning (ii) puuduvad tõendid, et hageja kavatses administratsiooni tahtlikult eksitada.
____________
1 Hagiavalduses on „kostja“ ainsuses.