18. detsembril 2013 esitatud hagi – Italian international film versus Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)

(Kohtuasi T-676/13)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Italian international film Srl (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid A. Fratini ja B. Bettelli)

Kostja: Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

rahuldada hagi ja tühistada sellest tulenevalt rakendusameti 8. oktoobri 2013. aasta otsus, millega lükati tagasi konkursikutse EACEA/21/12 alusel seoses filmiga „Only God Forgives” esitatud projekt;

kohustada rakendusametit võtma kõik sellest tulenevad meetmed;

mõista kohtukulud välja rakendusametilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) otsuse peale, millega lükati tagasi rakendusameti konkursikutse EACEA/21/12 (MEDIA 2007 – Toetus Euroopa filmide rahvusvaheliseks leviks – valikuline toetus 2013) (2012/C 300/07) alusel seoses filmiga „Only God Forgives” esitatud projekt.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et põhjendamata jätmisega on rikutud ELTL artiklit 296, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41 ja finantsmääruse artikli 133 lõiget 3.

Selles osas väidetakse eeskätt seda, et ei ole selgitatud, millisel põhjusel asus kostja käesolevas asjas seisukohale, et hageja esitatud projekt ei ole toetuskõlblik. Vaidlustatud otsuses põhjendatakse nimelt projekti tagasilükkamist teisiti, kui seda tehti eelnevas 7. augusti 2013. aasta kirjas, väites, et ei olnud täidetud üks juhendis ette nähtud toetuskõlblikkuse kriteerium, mis on erinev sellest, mille täitmata jätmisele viidati eespool nimetatud kirjas sisalduvas vormis (asjaolu, et filmi kinolevitaja ei olnud hageja). Vaidlustatud otsuses lükati aga projekt tagasi juhendi artikli 5 lõike 1 viienda lõigu alusel, mis lubab, kuigi piiratult, kasutada allhanget.

Teine väide, et on rikutud ELTL artiklit 167 ja selle rakendussätteid, sealhulgas finantsmäärust ja konkursikutse EACEA/21/12 punkte 3 ja 4.

Selles osas väidetakse, et vaidlustatud otsuses esitatud argumendid on ilmselgelt ekslikud. Hageja täpsustab selles osas, et vaidlustatud otsuse sisust nähtub, et rakendusamet määratles ekslikult ning omavoliliselt hageja ja Rai Cinema vahelise lepingulise suhte allhankena. Samast kirjast tuleneb lisaks, et rakendusamet ajab segi allhanke lepinguga, millega kolmandale isikule usaldatakse filmi „physical distribution”.