ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)
15. september 2016(*)
REACH – Tasu aine registreerimise eest – Vähendatud tasumäärad mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks – Viga ettevõtja suuruse deklareerimisel – Soovitus 2003/361/EÜ – Haldustasu määramise otsus – Ettevõtja suuruse kindlaksmääramine – Kemikaaliameti pädevus
Kohtuasjas T‑675/13,
K Chimica Srl, asukoht Mirano (Itaalia), esindajad: advokaadid R. Buizza ja M. Rota,
hageja,
versus
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), esindajad: M. Heikkilä, A. Iber, E. Bigi ja E. Maurage ja J.‑P. Trnka, hiljem M. Heikkilä, E. Bigi, E. Maurage ja J.‑P. Trnka, keda abistas advokaat C. Garcia Molyneux,
kostja,
mille ese on esiteks ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada kemikaaliameti 15. oktoobri 2013. aasta otsus SME(2013) 3665, milles tuvastati, et hageja ei esitanud tõendeid, mis on vajalikud talle väikeettevõtjatele ette nähtud vähendatud tasu kohaldamiseks, ja kohustati teda maksma haldustasu, teiseks nõue tunnustada hageja väikeettevõtja staatust ja kohaldada talle vastavat tasu ning kolmandaks ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada kemikaaliameti väljastatud arved,
ÜLDKOHUS (kuues koda),
koosseisus: president S. Frimodt Nielsen, kohtunikud F. Dehousse (ettekandja) ja A. M. Collins,
kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 20. jaanuaril 2016 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja K Chimica Srl esitas 10. novembril 2011 aine registreerimise taotluse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1).
2 Registreerimismenetluse käigus märkis hageja, et ta on väikeettevõtja komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT 2003, L 124, lk 36) tähenduses. See avaldus võimaldas tal vähendada määruse nr 1907/2006 artikli 6 lõikes 4 ette nähtud tasu, mida tuleb maksta registreerimistaotluse esitamisel. Kooskõlas sama määruse artikli 74 lõikega 1 määrati tasu kindlaks komisjoni 16. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 340/2008 Euroopa Kemikaaliametile vastavalt määrusele nr 1907/2006 makstavate tasude kohta (ELT 2008, L 107, lk 6). Määruse nr 340/2008 I lisas on sätestatud muu hulgas tasud määruse nr 1907/2006 artikli 6 alusel esitatud registreerimistaotluste eest ja vähendatud tasumäärasid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Ühtlasi näeb määruse nr 340/2008 artikli 13 lõige 4 ette, et kui füüsiline või juriidiline isik, kes väidab, et tal on õigus vähendatud tasumäärale või tasu maksmisest vabastamisele, ei suuda tõendada oma õigust niisugusele vähendatud määrale või vabastamisele, nõuab Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) tasu ning haldustasu maksmist täies ulatuses. Selle kohta võttis kemikaaliameti juhatus 12. novembril 2010 vastu otsuse MB/D/29/2010 teenuseliikide kohta, mille eest tasu võetakse (edaspidi „otsus MB/D/29/2010“). Selle kemikaaliameti juhatuse 12. veebruari 2013. aasta otsusega MB/21/2012/D muudetud otsuse artiklis 2 ja lisa tabelis 1 on märgitud, et määruse nr 340/2008 artikli 13 lõikes 4 nimetatud haldustasu on suurettevõtjale 19 900 eurot, keskmise suurusega ettevõtjale 13 900 eurot ja väikeettevõtjale 7960 eurot.
3 Kemikaaliamet väljastas 10. novembril 2011 arve nr 10029302 summas 9300 eurot. See summa vastas tasule, mida määruse nr 340/2008 asjaolude toimumise ajal kehtinud redaktsiooni I lisa alusel nõutakse väikeettevõtjalt ühise registreerimistaotluse puhul ainete eest koguses üle 1000 tonni.
4 Kemikaaliamet palus 15. juulil 2011 hagejal esitada teatavad dokumendid, et kontrollida tema avaldust selle kohta, et ta on väikeettevõtja.
5 Pärast dokumentide ja e-kirjade vahetust võttis 14. juunil 2013 kemikaaliamet vastu otsuse SME(2013) 2249. Selles otsuses asus kemikaaliamet seisukohale, et ta ei saanud tõendeid, mis on vajalikud järeldamaks, et hageja on väikeettevõtja, ning et vastavalt otsuse MB/D/29/2010 artikli 4 lõikele 1 pidi ta tasuma suurettevõtjale kohaldatava tasu. Neil asjaoludel teatas kemikaaliamet hagejale, et ta saadab talle arve, mis katab vahe esialgu makstud tasu ja lõplikult maksmisele kuuluva tasu vahel ning arve summas 19 900 eurot haldustasu maksmiseks.
6 17. juunil 2013 saatis hageja kemikaaliametile e-kirja, millele olid lisatud uued dokumendid. Hageja palus kemikaaliametilt ka selgitusi tema suuruse arvutamise kohta.
7 Kemikaaliamet vastas 2. juulil 2013 hagejale, et ta käsitas tema taotlust nii, et selles paluti tal tegelikult oma seisukoht uuesti läbi vaadata. Arvestades eelkõige käesoleva juhtumi faktilise olukorra väljaselgitamiseks tehtud hageja jõupingutusi, teatas kemikaaliamet, et ta otsustas erandkorras võtta arvesse täiendavat teavet, mis talle võidakse esitada.
8 Pärast uute dokumentide ja e-kirjade vahetust võttis kemikaaliamet 15. oktoobril 2013 vastu otsuse SME(2013) 3665 (edaspidi „vaidlustatud otsus“). Selles otsuses asus kemikaaliamet seiskohale, et pärast otsust SME(2013) 2249 esitatud asjaolud ei muutnud selles otsuses sisalduvat järeldust. Konkreetsemalt, kemikaaliamet täpsustas, et hageja ei esitanud teavet „kaudse partnerettevõtja“ Compagnie d’Investissement des Alpes SA kohta. Sel alusel järeldas kemikaaliamet, et hageja ei esitanud vajalikke tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et ta oli väikeettevõtja. Kemikaaliamet teatas samuti hagejale, et otsuse SME(2013) 2249 vastuvõtmise tulemusel väljastatud arvete maksetähtaeg oli möödunud ning seetõttu saadab ta talle uued arved.
9 Kemikaaliamet väljastas 15. oktoobril 2013 vaidlustatud otsuse alusel arve nr 10045647 summas 13 950 eurot ning arve nr 10045649 summas 19 900 eurot.
Menetlus ja poolte nõuded
10 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 16. detsembril 2013. See hagi on üks seotud kohtuasjade seeriast.
11 Selle seotud kohtuasjade seeria esimese kohtuasja kohta tehti 2. oktoobri 2014. aasta tühistav kohtuotsus Spraylat vs. kemikaaliamet (T‑177/12, EU:T:2014:849).
12 8. jaanuaril 2015 paluti pooltel Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artiklis 64 sätestatud menetlust korraldavate meetmete raames esitada oma märkused 2. oktoobri 2014. aasta kohtuotsuse Spraylat vs. Euroopa Kemikaaliamet (T‑177/12, EU:T:2014:849) võimaliku asjakohasuse kohta käesolevas kohtuasjas ning vastata ühele küsimusele. Pooled täitsid need nõuded ette nähtud tähtaja jooksul.
13 13. novembril 2015 otsustas Üldkohus (kuues koda) ettekandja-kohtuniku ettepaneku alusel avada menetluse suuline osa ning palus kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames pooltel vastata küsimustele ja esitada teatavad dokumendid. Pooled täitsid need nõuded ette nähtud tähtaja jooksul.
14 Kemikaaliamet esitas 8. jaanuaril 2016 13. novembri 2015. aasta menetlust korraldavate meetmete jätkuks uusi tõendeid. Need tõendid lisati toimikusse.
15 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suulistele küsimustele kuulati ära 20. jaanuari 2016. aasta kohtuistungil.
16 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– tunnustada tema väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatust kemikaaliametile kättesaadavaks tehtud dokumentide alusel, nõudes, et uurimine piirduks nelja äriühinguga;
– kohaldada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ette nähtud vähendatud tasu;
– tühistada arve nr 10029302 summas 9300 eurot, mida nõuti vähendatud tasu ja talle kohaldatud täismääras tasu vahe eest;
– tühistada Euroopa Kemikaaliameti arve nr 10043954 haldustasu maksmiseks.
17 Repliigis palub hageja lisaks eespool viidatud esimestele nõuetele Üldkohtul:
– tühistada 15. oktoobri 2013. aasta arve nr 10045647 summas 13 950 eurot, mida nõuti vähendatud tasu ja talle kohaldatud täismääras tasu vahe eest, ning maksta talle tagasi 24. jaanuaril 2014. tasutud summa;
– tühistada 15. oktoobri 2013. aasta arve nr 10045649, mille kemikaaliamet väljastas haldustasu maksmiseks;
– mõista kohtukulud välja kostjalt.
18 Vastuses 13. novembri 2015. aasta menetlust korraldavatele meetmetele (punkt 13 eespool) täpsustas hageja, et ta loobub arvete nr 10029302 ja nr 10043954 tühistamise nõuetest.
19 Kemikaaliamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Teatavate nõuete vastuvõetavus
20 Esiteks, mis puutub hagiavalduse teise ja kolmandasse nõudesse, milles palutakse esiteks tunnustada hageja väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatust kemikaaliametile kättesaadavaks tehtud dokumentide alusel, nõudes, et uurimine piirduks nelja äriühinguga, ning teiseks kohaldada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ette nähtud vähendatud tasu, siis tuleb meenutada, et Euroopa Liidu kohtul puudub tema teostatava seaduslikku kontrolli raames pädevus teha institutsioonidele ettekirjutusi või asuda nende asemele, vaid asjaomase ametiasutuse ülesanne on võtta vajalikud meetmed tühistamishagi raames tehtud kohtuotsuse täitmiseks (vt kohtuotsus, 15.9.1998, European Night Services jt vs. komisjon, T‑374/94, T‑375/94, T‑384/94 ja T‑388/94, EU:T:1998:198, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika). Seetõttu tuleb hagiavalduse teine ja kolmas nõue vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
21 Teiseks, mis puudutab esimest korda repliigi staadiumis esitatud nõudeid, millega paluti tühistada arve nr 10045647 ning maksta tagasi 24. jaanuaril 2014 makstud summa ning tühistada arve nr 10045649, siis tuleb meenutada, et vastavalt 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile d peab hageja oma nõuded ära märkima hagiavalduses. Lisaks, kohtupraktikast nähtub, et 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 48 lõikes 2 ette nähtud tingimus, mille kohaselt on uute väidete esitamine lubatud vaid juhul, kui need väited tuginevad õiguslikele ja faktilistele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus, on kohaldatav a fortiori ka nõuete mis tahes muutmise korral. Seega juhul, kui ei esine õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mis oleksid ilmnenud kirjalikus menetluses, tuleb arvestada üksnes hagiavalduses ära toodud nõudeid ning hagi põhjendatust tuleb hinnata ainult hagiavalduses sisalduvatest nõuetest lähtuvalt (vt selle kohta kohtuotsus, 13.9.2013, Berliner Institut für Vergleichende Sozialforschung vs. komisjon, T‑73/08, ei avaldata, EU:T:2013:433, punktid 42 ja 43 ning seal viidatud kohtupraktika).
22 Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et hageja enda sõnul ja nagu nähtub repliigi lisadest, kannavad arved nr 10045647 ja nr 10045649 15. oktoobri 2013. aasta kuupäeva, see tähendab vaidlustatud otsusega sama kuupäeva. Hageja ei esitanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks asuda seisukohale, et need arved saadi pärast käesoleva hagi esitamist. Järelikult ei esine ühtegi kirjaliku menetluse jooksul ilmsiks tulnud õiguslikku või faktilist asjaolu, mis võiks põhjendada neid arveid puudutavaid hilinenud nõudeid.
23 Lisaks tuleb igal juhul meelde tuletada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on aktid, mille peale saab esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 tähenduses, ainult meetmed, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis (kohtuotsus, 11.11.1981, IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 9; kohtumäärus, 4.10.1991, Bosman vs. komisjon, C‑117/91, EU:C:1991:382, punkt 13, ning kohtuotsus, 15.1.2003, Philip Morris International vs. komisjon, T‑377/00, T‑379/00, T‑380/00, T‑260/01 ja T‑272/01, EU:T:2003:6, punkt 77).
24 Selgitamaks välja, kas meede, mille tühistamist taotletakse, on vaidlustatav, tuleb lähtuda selle sisust; meetme vorm ei oma selles osas põhimõtteliselt tähtsust (kohtuotsused, 11.11.1981, IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 9; 28.11.1991, Luksemburg vs. parlament, C‑213/88 ja C‑39/89, EU:C:1991:449, punkt 15, ja 24.3.1994, Air France vs. komisjon, T‑3/93, EU:T:1994:36, punktid 43 ja 57).
25 Lisaks, otsus, millega puhtalt kinnitatakse varasemat otsust, ei ole vaidlustatav akt, mistõttu niisuguse otsuse peale esitatud hagi on vastuvõetamatu (kohtuotsused, 25.10.1977, Metro SB-Großmärkte vs. komisjon, 26/76, EU:C:1977:167, punkt 4, ja 5.5.1998, Ühendkuningriik vs. komisjon, C‑180/96, EU:C:1998:192, punktid 27 ja 28; vt ka kohtumäärus, 10.6.1998, Cementir vs. komisjon, T‑116/95, EU:T:1998:120, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Seoses kinnitava akti mõistega nähtub kohtupraktikast, et akti peetakse puhtalt varasemat akti kinnitavaks, kui see ei sisalda võrreldes varasema aktiga ühtegi uut asjaolu ja kui selle varasema akti adressaadi olukorda eelnevalt uuesti ei hinnatud (kohtuotsus, 7.2.2001, Inpesca vs. komisjon, T‑186/98, EU:T:2001:42, punkt 44, ja kohtumäärus, 29.4.2004, SGL Carbon vs. komisjon, T‑308/02, EU:T:2004:119, punkt 51).
27 Käesolevas asjas tuleb märkida, et erinevalt selle kohtuasja olukorrast, milles tehti 2. oktoobri 2014. aasta otsus Spraylat vs. kemikaaliamet (T‑177/12, EU:T:2014:849), osundab otsus SME(2013) 2249, millele viidatakse vaidlustatud otsuses, sõnaselgelt otsusele MB/D/29/2010, muudetud otsusega MB/21/2012/D, ning täpsustab, et „kemikaaliamet väljastab […] arve haldustasu kohta suuruses 19 900 eurot“. Otsuses SME(2013) 2249 on samuti märgitud, et kemikaaliamet väljastab täiendava arve taotluse kohta, et katta vahe esialgu makstud tasu ja määruses nr 340/2008 suurettevõtja jaoks ette nähtud tasu vahel. Vaidlustatud otsuses täpsustas kemikaaliamet veel, et ta saadab hagejale uued arved, et asendada arved nr 10043953 ja nr 10043954, mis väljastati otsuse SME(2013) 2249 vastuvõtmise tulemusel ja mille maksetähtaeg on möödunud. Järelikult sisaldab vaidlustatud otsus otsuse SME(2013) 2249 valguses loetuna hageja kohustuste olulisi aspekte kemikaaliameti ees. Seega on arved nr 10045647 ja nr 10045649 selle otsuse rakendusaktid ja need on eespool punktis 26 meenutatud kohtupraktika tähenduses kinnitavad aktid (vt analoogia alusel kohtumäärus, 30.6.2009, CPEM vs. komisjon, T‑106/08, ei avaldata, EU:T:2009:228, punkt 32).
28 Neid asjaolusid arvestades tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata esimest korda repliigis esitatud nõuded, milles palutakse tühistada arve nr 10045647 ning maksta tagasi 24. jaanuaril 2014 tasutud summa ja tühistada arve nr 10045649.
29 Eeltoodut arvestades tuleb hagi hindamisel piirduda vaidlustatud otsuse tühistamise nõudega.
Sisulised küsimused
30 Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks kaks väidet. Esimese väite kohaselt on sisuliselt soovitust 2003/361 tõlgendatud vääralt. Teise väite kohaselt on hageja väikeettevõtja staatuse andmisest keeldumine õigusvastane.
Esimene väide, et soovitust 2003/361 on tõlgendatud vääralt
31 Meenutades soovituse 2003/361 asjakohaseid sätteid, märgib hageja, et ettevõtja suuruse arvutamiseks tuleb viimase andmetele liita võimalike partnerettevõtjate andmed (ning nende sidusettevõtjate andmed) ja võimalike sidusettevõtjate andmed (ning nende partnerettevõtjate andmed, mis asuvad asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas vahetult ees- või tagapool). Käesolevas asjas asus kemikaaliamet vääralt seisukohale, et Medini Ltd ja A.L.O. Immobilien GmbH olid hageja „partnerettevõtjad“. Need ettevõtjad on tegelikult I.C.B. Srl‑i partnerid, kusjuures see ettevõtja on hageja sidusettevõtja. Samuti ei ole Compagnie d’Investissement des Alpes ega Medini võimalikud partnerettevõtjad, kelle kohta kemikaaliamet teavet küsis, I.C.B. partnerettevõtjad ega asu a fortiori viimasest ettevõtjast tootmisahelas vahetult ees- või tagapool. Hageja suuruse kindlakstegemiseks tuleb seega arvesse võtta üksnes hageja andmeid, I.C.B. (kui sidusettevõtja) andmeid ja Medini ja A.L.O. Immobilieni (kui I.C.B partnerettevõtjate) andmeid. Hageja edastas kemikaaliametile nende ettevõtjate kohta kogu asjassepuutuva teabe. Mis puudutab seda, kuidas kemikaaliamet tõlgendas oma menetlusdokumentides soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 teist lõiku, siis toonitab hageja, et sõna „üksnes“ ei esine selle artikli itaaliakeelses versioonis. Lisaks, kemikaaliameti tõlgenduse tulemusel võetaks arvesse „lõpmatuseni“ partnerettevõtjate või sidusettevõtjate andmeid. See on ülemäära laiendav tõlgendus. Hageja ei kuulu ettevõtjate kontserni, mis hõlmab Compagnie d’Investissement des Alpes’i või Medini võimalikke partnerettevõtjaid. Euroopa Komisjoni avaldatud kasutusjuhend väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta, mis on kättesaadav Internetis (edaspidi „juhend väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta“), millele kemikaaliamet viitas oma menetlusdokumentides, kinnitab hageja tõlgendust.
32 Kemikaaliamet märgib kõigepealt, et ettevõtjaid Medini ja A.L.O. Immobilien ei käsitletud hageja partneritena. Lisaks, vaidlustatud otsus viitab Compagnie d’Investissement des Alpes’ile kui „kaudsele“ partnerettevõtjale. Teabenõuded selle ettevõtja kohta ning Mediniga potentsiaalselt seotud ettevõtjate kohta esitati soovituse 2003/361 lisa artikli 6 alusel. Täpsemalt, soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 teise lõigu alusel kavatses kemikaaliamet hinnata I.C.B. kahe partnerettevõtja (see tähendab Medini ja A.L.O. Immobilien) andmeid. Kemikaaliamet teatas, et selleks kohaldas ta artikli 6 lõike 3 esimest lõiku, mis annab juhiseid selle kohta, kuidas teha kindlaks sidusettevõtja partnerettevõtja andmed. Seetõttu palus kemikaaliamet hagejal esitada talle A.L.O. Immobilieni ja Medini andmed ning nende sidusettevõtjate (ehk Compagnie d’Investissement des Alpes) andmed. See nõue on kooskõlas ka soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 teise lõigu sõnastusega, mis erinevalt autonoomsete ettevõtjate puhul ette nähtust ei näe ette, et asjaomase ettevõtja sidusettevõtjate partnerettevõtjate andmed tuleb kindlaks teha „üksnes“ nende ettevõtjate raamatupidamisaruannete alusel. Kemikaaliamet toonitab, et sõna „üksnes“ on kasutatud soovituse 2003/361 paljudes keeleversioonides. Kemikaaliamet tõlgendab seega soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 teist lõiku nii, et see kohustab teda arvesse võtma selles artiklis viidatud partnerettevõtja kõikide sidusettevõtjate andmeid. Vastupidise tõlgenduse tulemusel varieeruks ettevõtja väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatus sellest, kas asjaomase ettevõtja sidusettevõtjate partnerettevõtjad on hõlmatud või mitte nende ettevõtjate konsolideeritud aruannetega, millega nad seotud on (antud juhul Compagnie d’Investissement des Alpes). See tõlgendus on kooskõlas ka range tõlgendamise nõudega, mida tuleb soovituse 2003/361 puhul kasutada. See on kooskõlas ka juhendiga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta ja eelkõige selle juhendi selgitavate märkuste ja lisadega. Kemikaaliamet lisab, et mõiste „ettevõtjate kontsern“, nagu hageja seda esitleb, läheb vastuollu soovituse 2003/361 sätetega. Ettevõtja kontserni kuulumine sõltub suhtest, mis tal on teiste ettevõtjatega, mitte valdusühingu olemasolust. Kemikaaliamet rõhutab, et käesolevas asjas on I.C.B. üks aktsionäridest ja juhatuse liikmetest ka hageja juhatuse esimees ja A.L.O. Immobilieni juhatuse liige. Seega tuleb enne hageja väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatuse kohta otsuse tegemist analüüsida Compagnie d’Investissement des Alpes’i andmeid.
33 Sissejuhatuseks tuleb märkida, et nii määrus nr 1907/2006 oma artiklis 3 kui ka määrus nr 340/2008 oma põhjenduses 9 ja artiklis 2 viitavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate kindlaksmääramise küsimuses soovitusele 2003/361.
34 Soovitusel 2003/361 on lisa, mille 1. jagu käsitleb „[k]omisjoni poolt vastu võetud mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust“ [siin ja edaspidi on osundatud soovitust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes]. Nimetatud jao artikli 2 pealkiri on „Töötajate arv ja rahalised ülemmäärad, mille järgi määratakse kindlaks ettevõtja kategooria“.
35 Autonoomse ettevõtja puhul, see tähendab ettevõtja, keda ei ole kvalifitseeritud „partnerettevõtjaks“ või „sidusettevõtjaks“ soovituse 2003/361 lisa artikli 3 lõigete 2 ja 3 tähenduses, tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, vastavalt selle lisa artikli 6 lõikele 1 kindlaks üksnes selle ettevõtja raamatupidamisaruannete põhjal.
36 Partnerettevõtjaid või sidusettevõtjaid omava ettevõtja andmed, sealhulgas töötajate arv, tehakse vastavalt soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule kindlaks ettevõtja raamatupidamisaruannete ja muude andmete põhjal või kui on olemas ettevõtja konsolideeritud aruanded või nende ettevõtjate konsolideeritud aruanded, millega ettevõtja on konsolideeritud, siis kõnealuste aruannete põhjal. Vastavalt soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 2 teisele ja kolmandale lõigule tuleb nendele andmetele liita esiteks partnerettevõtjate (mis asuvad asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas vahetult ees- või tagapool) andmed proportsionaalselt kapitalis omatava osaluse protsendiga või hääleõiguste protsendiga, võttes arvesse nendest protsentidest suuremat, ning teiseks 100% iga ettevõtja andmetest, mis on asjaomase ettevõtjaga otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.
37 Soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 2 kohaselt võetakse andmed asjaomase ettevõtja partnerettevõtjate kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest, millele soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 esimese lõigu alusel liidetakse 100% partnerettevõtjatega seotud ettevõtjate andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud ja seda. Asjaomase ettevõtja sidusettevõtjate andmed võetakse nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Neile liidetakse soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 teise lõigu alusel proportsionaalselt andmed seotud ettevõtja kõikide võimalike partnerettevõtjate kohta, kes asuvad tootmisahelas sellest vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne kapitalis omatava osaluse või häälteõiguste protsendimääraga, kusjuures arvesse tuleb võtta neist kahest protsendimäärast suuremat.
38 Käesolevas asjas märkis kemikaaliamet vaidlustatud otsuses, et hageja ei esitanud teavet „kaudse partnerettevõtja“ Compagnie d’Investissement des Alpes kohta. Sel alusel järeldas kemikaaliamet, et hageja ei esitanud tõendeid, mis on vajalikud selleks, et teda väikeettevõtjaks pidada.
39 Kemikaaliamet täpsustas oma põhjendust seoses Compagnie d’Investissement des Alpes’i puudutava teabe taotlusega 17. juuli 2013. aasta e-kirjas ja vaidlustatud otsusele lisatud 15. oktoobri 2013. aasta kirjas viitenumbriga SME(2013) 3666.
40 17. juuli 2013. aasta e-kirjas märkis kemikaaliamet, et Compagnie d’Investissement des Alpes’i tuleb pidada hageja partnerettevõtjaks, kuna see oli otseselt seotud A.L.O. Immobilien’iga, kes omakorda oli hageja partnerettevõtja. Seetõttu tuli kemikaaliameti arvates hageja suuruse kindlaksmääramisel Compagnie d’Investissement des Alpes’i andmeid arvesse võtta. Kemikaaliamet viitas selles küsimuses soovituse 2003/361 lisa artiklitele 3 ja 6.
41 Vaidlustatud otsusele lisatud 15. oktoobri 2013. aasta kirjas meenutas kemikaaliamet, kui oluline on soovituse 2003/361 lisa artikkel 6 tervikuna Medini, A.L.O. Immobilieni ja Compagnie d’Investissement des Alpes’i andmete küsimuses. Kõigepealt, tsiteerides soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 teist lõiku leidis kemikaaliamet, et väljendi „tootmisahelas vahetult ees- või tagapool“ kasutamine ei piiranud seoseid asjaomase ettevõtjaga. Seejärel märkis kemikaaliamet „lisaks“, et Compagnie d’Investissement des Alpes’i andmeid küsiti soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 teise lõigu alusel, „kuna selle artikli kohaselt võetakse asjaomase ettevõtja partnerettevõtjate (see tähendab Medini ja A.L.O. Immobilien) andmed nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest“ ja kuna „nendele oli liidetud 100% partnerettevõtjatega (see tähendab A.L.O. Immobilien) seotud ettevõtjate (see tähendab Compagnie d’Investissement des Alpes) andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud“. Lõpuks, kemikaaliamet asus seisukohale, et kuna Compagnie d’Investissement des Alpes oli seotud A.L.O. Immobilieniga, kes oli I.C.B. partner, mistõttu oli viimane ise hagejaga seotud, tuli hageja üldandmete kindlakstegemiseks arvesse võtta „kaudse partneri“ Compagnie d’Investissement des Alpes’i andmeid . „Sel põhjusel“ teatas kemikaaliamet hagejale, et ta saab vaidlustatud otsuse, kinnitades nii, et tal ei olnud õigust vähendatud tasule.
42 Kemikaaliameti esitatud põhjendustest nähtub esiteks, et õiguslik alus, millele kemikaaliamet tugines hagejalt Compagnie d’Investissement des Alpes’i kohta andmete esitamise nõudmiseks oli soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 esimene lõik ning teiseks, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmist põhjendas hageja poolt selle teabe esitamata jätmine.
43 Esiteks tuleb selles suhtes meenutada seoseid, mis olid hagejal asjaolude toimumise ajal muude ettevõtjatega ja millele pooled ei ole vastu vaielnud, nagu neid on kinnitatud kohtuistungil. Kõigepealt, hageja oli seotud I.C.B‑ga, kuna talle kuulus enamusosalus hageja kapitalis. Edasi, I.C.B. oli kahe ettevõtja ehk Medini ja A.L.O. Immobilieni partner, talle kuulus üle 25% kuid alla 50% osalus nende kapitalis. Lõpuks, A.L.O. Immobilien oli seotud Compagnie d’Investissement des Alpes’iga, kuna viimasele kuulus esimese kapitalis enamusosalus ja seega a priori enamus aktsionäride hääleõigustest.
44 Teiseks tuleb märkida, et käesoleva asja faktilist olukorda arvestades ei võimalda kemikaaliameti viidatud õiguslik alus küsida hagejalt teavet Compagnie d’Investissement des Alpes’i kohta. Nimelt nähtub soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 esimesest lõigust selgelt, et see säte on kohaldatav „asjaomase ettevõtja“ ehk ettevõtja, kes on soovituse 2003/361 raames uurimise esemeks, et tema suurus kindlaks määrata, partnerettevõtjate andmete hindamiseks. Kuid käesolevas asjas ja vastupidi 15. oktoobri 2013. aasta kirjas kemikaaliameti märgitule ei ole Medini ja A.L.O. Immobilien hageja partnerettevõtjad soovituse 2003/361 lisa artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kemikaaliamet liiati möönis seda kohtuistungil. Mis puudutab „kaudse“ partnerettevõtja mõistet, millele kemikaaliamet viitas haldusmenetluses ja Üldkohtus, siis soovituses 2003/361 seda ei ole.
45 Kolmandaks tuleb tagasi lükata tõlgendus, mille andis vaidlustatud otsusele kemikaaliamet oma menetlusdokumentides ja mille kohaselt kavatses ta hinnata I.C.B. kahe partnerettevõtja ehk Medini ja A.L.O. Immobilieni andmeid soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 teise lõigu alusel ning kohaldas selleks kõnealuse lisa artikli 6 lõike 3 esimest lõiku, mis annab juhiseid selle kohta, kuidas teha kindlaks sidusettevõtja partnerettevõtja andmed. Nimelt on selline tõlgendus vastuolus 15. oktoobri 2013. aasta kirja sõnastusega. Selles on välja toodud esiteks, et kemikaaliamet palus Compagnie d’Investissement des Alpes’i andmeid soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 esimese lõigu alusel ja teiseks, et kemikaaliamet kohaldas seda sätet juhtumile.
46 Neljandaks, isegi kui, nagu kemikaaliamet märgib oma menetlusdokumentides, kavatses ta kohaldada soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 teist lõiget, ning seejärel selle raames viidata sama lõike esimesele lõigule, ei ilmne see mõttekäik selgelt ja üheselt vaidluste käigus esitatud dokumentidest ega järgi mingil juhul põhjendamiskohustust, mis lasub kemikaaliametil ELTL artikli 296 alusel.
47 Viiendaks ja täiendavalt ei saa nõustuda tõlgendusega, mille kemikaaliamet andis soovituse 2003/361 lisa sätetele. Nimelt, nagu eespool märgitud, puudutab soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 esimene lõik üksnes „asjaomase ettevõtja“ partnerettevõtjate andmeid. Need sätted ei puuduta asjaomase ettevõtja sidusettevõtja partnerettevõtjaid, keda on silmas peetud soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 teises lõigus. Soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 esimest lõiku ei saa seega kasutada sama lõike teises lõigus silmas peetud parterettevõtjate andmete kindlakstegemiseks. Seda tõlgendust kinnitab asjaolu, et soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 esimene lõik on ette nähtud, nagu märgitud selle sissejuhatavas osas, selle lisa artikli 6 „[l]õike 2 kohaldamiseks“, mitte selle lisa artikli 6 lõike 3 teise lõigu kohaldamiseks. Samuti tuleb tagasi lükata argument, mille kemikaaliamet esitas kohtuistungil ja mille kohaselt sisuliselt on mõistet „asjaomane ettevõtja“ võimalik tõlgendada kui mõistet, mis hõlmab kõiki ettevõtjaid, kelle andmeid on vaja koguda, ning eelkõige käesolevas asjas A.L.O. Immobilien. Peale selle, et see tõlgendus ei ole kooskõlas soovituse 2003/361 eesmärgiga, milleks on määrata kindlaks asjaomane ettevõtja, mitte nende ettevõtjate suurus, kellel on esimesega seoseid, võib see teatavatel juhtudel viia asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas ees- või tagapool asuvate ettevõtjate andmete piiramatu arvessevõtmiseni; kemikaaliamet möönis seda kohtuistungil. Kuid selline tõlgendus läheb ilmselgelt kaugemale soovituse 2003/361 sõnastusest, mille eesmärk on võtta teatavates soovituses sõnaselgelt ette nähtud piirides arvesse muude ettevõtjate andmed kui asjaomase ettevõtja andmed.
48 Kemikaaliameti muud argumendid ei muuda seda järeldust.
49 Täpsemalt, mis puudutab sõna „üksnes“ kasutamist enamuses soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 1 keeleversioonides ja sisuliselt kemikaaliameti sõnul selle artikli itaaliakeelses versioonis, siis tuleb märkida, et selle eesmärk on vahet teha autonoomsel ettevõtjal, kelle aruanded tuleb ainsana aluseks võtta, ja ettevõtjal, kes ei ole autonoomne ja kelle partnerettevõtjate või sidusettevõtjate aruanded ja andmed tuleb aluseks võtta. Sõna „üksnes“ puudumine soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 3 teises lõigus ei tähenda seega, et kemikaaliamet võib piiramatult arvesse võtta asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas ees- või tagapool asuvate ettevõtjate andmeid.
50 Internetis komisjoni avaldatud juhendi osas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta tuleb kõigepealt märkida, et juhend, millele kemikaaliamet viitab oma menetlusdokumentides, on vaidlustatud otsusest hilisem. Seejärel tuleb meenutada, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemiseks viitavad nii määrus nr 1907/2006 oma artiklis 3 kui ka määrus nr 340/2008 oma põhjenduses 9 ja artiklis 2 viitavad soovitusele 2003/361,, mitte aga juhendile väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta. Lõpuks, kõnealune juhend ei sea kahtluse alla soovituses 2003/361 kasutatud termineid, arvestades eelkõige õiguskindluse põhimõtet.
51 Mis puudutab argumenti, mille kemikaaliamet esitas Üldkohtus ja mille kohaselt kuulub hageja „ettevõtjate kontserni“, ja lisaks asjaolule, et kemikaaliamet ei selgitanud, milline õiguslik alus võimaldab tal võtta arvesse seda võimalikku asjaolu käesolevas asjas, ei nähtu vaidluste käigus esitatud dokumentidest, eelkõige otsusest SME(2013) 2249, 17. juuli 2013. aasta e-kirjast, 15. oktoobri 2013. aasta kirjast ja vaidlustatud otsusest, et kemikaaliamet viitas sellele asjaolule, kui tema Compagnie d’Investissement des Alpes’i puudutava nõude alusele.
52 Kõiki neid asjaolusid arvestades tuleb asuda seisukohale, et õiguslik alus, mille kemikaaliamet käesolevas asjas esile tõi, ei põhjenda tema nõuet, mille ta hagejale Compagnie d’Investissement des Alpes’i kohta saatis.
53 Seetõttu tuleb hagi põhjendamiseks esitatud esimese väitega nõustuda ja vaidlustatud otsus järelikult tühistada.
Teine väide, et hagejale väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatuse andmisest keeldumine on õigusvastane
54 Esimese väite raames esitatud argumente arvestades väidab hageja, et kemikaaliamet oleks pidanud arvesse võtma 100% tema andmetest, 100% I.C.B. andmetest, 40% Medini andmetest ja 36,66% A.L.O. Immobilieni andmetest. Tema suuruse kindlaksmääramisel ei puutu asjasse Compagnie d’Investissement des Alpes’i ja Medini võimalike parterettevõtjate andmeid. Kemikaaliamet ei saanud seega keelduda tunnistamast tema väikese ja keskmise suurusega ettevõtja staatust, tuginedes viimaseid ettevõtjaid puudutavate nõutud dokumentide esitamata jätmisele.
55 Kemikaaliamet tuletab meelde, et soovituse 2003/361 hageja pakutud tõlgendus ei järgi selle sätteid ega eesmärke ega ka juhendit väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta. Järelikult ei teinud kemikaaliamet mingit viga, kui asus seisukohale, et ei olnud võimalik anda hagejale väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatust, kuna ta ei olnud suuteline esitama kõiki andmeid, mis on vajalikud tõendamaks, et tal oli õigus vähendatud registreerimistasudele.
56 Sellega seoses tuleb meenutada, et Compagnie d’Investissement des Alpes’i kohta teabe esitamata jätmine põhjendas vaidlustatud otsust ja eelkõige seda, et kemikaaliamet keeldust hagejale võimaldamast vähendatud tasu.
57 Ent nagu tõdetud esimese väite raames, ei põhjendanud õiguslik alus, mille kemikaaliamet käesolevas asjas välja tõi, hagejale Compagnie d’Investissement des Alpes’i kohta saadetud nõuet.
58 Järelikult tegi kemikaaliamet samuti vea, kui leidis, et Compagnie d’Investissement des Alpes’i kohta teabe esitamata jätmine võis käesolevas asjas põhjendada hagejale tasu vähendamisest keeldumist.
59 Järelikult tuleb asuda seisukohale, et hagi põhjendamiseks esitatud teine väide on põhjendatud, ning otsustada, et ka sel alusel tuleb vaidlustatud otsus tühistada.
Kohtukulud
60 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kemikaaliamet on kohtuvaidluse põhiküsimuses kaotanud, siis tuleb vastavalt hageja nõudele mõista välja kohtukulud temalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kuues koda)
otsustab:
1. Tühistada Euroopa Kemikaaliameti 15. oktoobri 2013. aasta otsus SME(2013) 3665.
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Nõuda K Chimica Srl kohtukulud välja kemikaaliametilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
Frimodt Nielsen | Dehousse | Collins |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. septembril 2016 Luxembourgis.
Allkirjad