Kohtuasi T‑676/13

Italian International Film Srl

versus

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)

Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm (MEDIA 2007) – Euroopa filmide riikidevahelise levitamise toetusmeetmed – Konkursikutse valikulise süsteemi 2013 raames – EACEA akt, milles teavitatakse hagejat, et tema taotlus seoses filmiga „Only God Forgives“ on tagasi lükatud – EACEA akt, milles kinnitatakse tagasilükkamist, kuid mis sisaldab uusi põhjendusi – Pädevus – Ülesannete jaotus komisjoni ja EACEA vahel – Kaalutlusõiguseta pädevus – Tühistamishagi – Vaidlustav akt – Vastuvõetavus – Põhjendamiskohustus – Pikaajalised juhised 2012–2013 – Füüsilise levitamise leping – EACEA eelnevalt teavitamata jätmine – Taotluse vastuvõetamatus

Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 4. veebruari 2016. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) kiri, milles kinnitatakse komisjoni poolset toetusetaotluse tagasilükkamist, kuid mis sisaldab uusi põhjendusi – Hõlmamine

(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006)

2.      Tühistamishagi – Varasemat otsust üksnes kinnitava otsuse peale esitatud hagi – Vastuvõetamatus – Kinnitava otsuse mõiste

(ELTL artikkel 263)

3.      Kultuur – Liidu programmid – Programm MEDIA – Rahastamistaotlused filmide levitamiseks – Menetlemine Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) poolt – EACEA pädevus – Ulatus – Uuesti läbivaatamise taotluse järel tehtud otsus, mis tugineb põhjusele, mida komisjon ei ole oma algses tagasilükkamise otsuses kasutanud – Väljajätmine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006)

4.      Tühistamishagi – Väited – Vaidlustatud õigusakti autoriks oleva institutsiooni ebapädevus – Tühistamine, mille tulemuseks ei saa olla muu, kui sisu poolest identse uue otsuse tegemine – Tulemusetu väide

(ELTL artikkel 263)

5.      Kultuur – Liidu programmid – Programm MEDIA – Rahastamistaotlused filmide levitamiseks – Taotleja kohustus esitada täielik teave – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006)

6.      Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Nõue teha institutsioonile ettekirjutus – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 263)

1.      Üksnes seetõttu, et liidu institutsioon, organ või asutus saatis adressaadile vastusena viimase poolt esitatud taotlusele kirja, ei saa kõnealust kirja käsitada otsusena ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, mis annaks seega õiguse esitada tühistamishagi. Kuigi tühistamishagi võib esitada liidu institutsioonide võetud mis tahes meetmete peale, olenemata nende laadist või vormist, ning teatud juhtudel ELTL artikli 263 viiendas lõigus sätestatud eritingimustel ja erikorra alusel liidu organite ja asutuste vastu võetud meetmete peale, on see võimalik tingimusel, et juhul, kui hagi on esitanud füüsiline või juriidiline isik, puudutavad kõnealused õiguslikult siduvad sätted isiku huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) kirja puhul – milles kinnitati otsust jätta rahuldamata äriühingu taotlus filmile toetuse saamiseks, mis esitati otsuse nr 1718/2006 (toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007)) raames – ongi sellega tegemist, sest selles kirjas läks EACEA kaugemale pelgast komisjoni varasema tagasilükkamise otsuse selgitamisest, piirdudes üksnes tähelepanu juhtimisega nimetatud otsusele, vaid selles võeti seisukoht, et äriühingu esitatud toetusetaotlus tuleb tagasi lükata. Selline kiri kujutab endast otsust ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses.

(vt punktid 26, 27, 32 ja 34)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 35)

3.      Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) pädevus otsuse nr 1718/2006 (toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007)) raames avaldatud konkursikutse EACEA/21/12 alusel antud toetuste valdkonnas piirdub esiteks iga taotleja toimikuga tutvumisega, et valmistada ette ettepanek valikuks, mille komisjon kooskõlas komiteemenetlusega teeb; teiseks asjaomaste isikute teavitamisega individuaalsetest otsustest toetuste andmise kohta, ja kolmandaks toetuste andmise otsuse uuesti läbivaatamist nõudvate taotluste menetlemisega.

Järelikult on sellistel asjaoludel, mil taotleja nõuab tagasilükkamise otsuse uuesti läbivaatamist, EACEA‑l asjaomase taotluse menetlemise jätkamiseks võimalus kas piirduda tagasilükkamise otsuses toodud selgitusega või pöörduda komisjoni poole, et see muudaks otsust nii, et määraks taotlejale toetuse või keelduks sellest, kuid muudel põhjustel, kui algselt esitatud. EACEA‑l ei saa nimelt mingil juhul olla pädevust muuta otsust, mille vastuvõtmiseks tal pädevus puudub. Sellest tuleneb, et kui uuesti läbivaatamise taotluse järel keeldub EACEA ise toetuse andmisest põhjusel, mida komisjon ei ole kasutanud, teeb ta otsuse selleks pädevust omamata.

(vt punktid 49, 51 ja 53)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 54 ja 65)

5.      Nagu nähtub MEDIA 2007 programmi pikaajaliste juhiste – mis olid lisatud otsuse nr 1718/2006 (toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007)) raames avaldatud konkursikutsele – punktist 5.1, eeldab toetuse andmine levitamiseks seda, et taotleja teostab filmi kinolevi asjaomasel territooriumil ise. Vaatamata sellele näeb nimetatud säte levitajale ette võimaluse kasutada piiratud juhtudel allhanget, tingimusel et Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametit (EACEA) on sellest teavitatud. Selles kontekstis jaotab juhiste punkt 5.1 levitamise kokkulepped tegelikult kolme kategooriasse, milleks on vastavalt allhankelepingud, kokkulepped levitamistegevuse jaotamise kohta mitme ettevõtja vahel ning kokkulepped, mille eesmärk on konkreetsete teenuste puhul kasutada füüsilisi levitajaid, kellel ei ole õigust toetusi saada. Ent asjaolu, et füüsilised isikud ei ole toetuskõlblikud, ei tähenda seda, et EACEA‑d ei tule teavitada kokkulepetest nende kasutamise kohta konkreetsete teenuste osutamisel. Olgugi kas või ainult kontrollimiseks, kas selline füüsilise levitamise kokkulepe ka tegelikult eksisteerib ning ega see ei lähe kaugemale kindlaks määratud kohaldamisalast, peab iga taotleja esitama toetusetaotluse läbivaatamiseks EACEA‑le nii palju teavet kui võimalik, sealhulgas asjaolud, mis võivad nende tähenduse vääritimõistmise tõttu takistada toetusetaotlusele positiivse vastuse andmist.

Selline tõlgendus peab paika seda enam, et juhul, kui levitaja kasutab lepingu alusel kolmandaid äriühinguid osade levitamisega seotud ülesannete täitmiseks, siis kujutab see erandit põhimõttest, mille kohaselt peab ta ise filmi levitama, mistõttu tuleb seda erandit tõlgendada kitsalt. Tõlgendus, mis seab esikohale EACEA võimalikult täieliku ja kohase teavitamise, on pealegi ainus tõlgendus, mis on kooskõlas hea halduse põhimõttega, konkreetsemalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja põhimõttega, mille kohaselt tuleb kontrollida, kas ühenduse eelarvelisi vahendeid kasutatakse ette nähtud sihtotstarbel. Taotleja esitatud mittetäielik või ekslik teave ei saa nimelt viia selleni, et EACEA soovitab komisjonil rahastada filmi levitamist, kui eksisteerib kahtlus, kas levitaja vastab kohaldatavates eeskirjades sätestatud tingimustele.

(vt punktid 56, 59, 60 ja 63)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 67)