Kohtuasi T‑288/15
Ahmed Abdelaziz Ezz jt
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses – Rahaliste vahendite külmutamine – Vastuvõetavus – Eesmärgid – Puudutatud isikute loetellu kandmise kriteeriumid – Hagejaid käsitlevate kannete kehtivuse pikendamine puudutatud isikute loetelus – Faktiline alus – Õigusvastasuse vastuväide – Õiguslik alus – Proportsionaalsus – Õigus õiglasele kohtumenetlusele – Süütuse presumptsioon – Õigus heale haldusele – Õigusnormi rikkumine – Ilmne hindamisviga – Omandiõigus – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele
Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda laiendatud koosseisus) 27. septembri 2018. aasta otsus
1. Menetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Osundatud õigusaktist erinevale aktile viitamine hagiavalduses trükivea tõttu – Viide, mis ei välista vaidluse eseme määratlemise võimalikkust
(Üldkohtu kodukord, artikkel 76)
2. Menetlus – Seadusjõud – Liidu kohtu otsused seoses hagejat puudutava kandega nende isikute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid – Ulatus
3. Euroopa Liidu õigus – Liidu väärtused ja eesmärgid – Väärtused – Õigusriigi põhimõtete järgimine – Õigusriik – Mõiste
(ELL artikkel 2)
4. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste suhtes kohaldatavad piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses – Riigi vara seadusvastase omastamisega seotud isikute ning nendega seotud isikute, üksuste ja asutuste rahaliste vahendite külmutamine – Nende meetmete laad – Puhtalt kaitsemeetmed – Karistusõiguse valdkonda mittekuulumine
(ELL artiklid 21 ja 29; nõukogu otsus 2011/172/ÜVJP)
5. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Teatavate isikute ja üksuste suhtes kohaldatavad piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses – Riigi vara seadusvastase omastamisega seotud isikute ning nendega seotud isikute, üksuste ja asutuste rahaliste vahendite külmutamine – Kontrolli ulatus – Tõend meetme põhjendatuse kohta – Nõukogu kohustus hinnata, kas pädevatelt asutustelt on vaja saada lisateavet või -tõendeid – Ulatus
(ELL artiklid 2 ja 3, artikli 21 lõike 1 esimene lõik ning teise lõigu punkt b, artikkel 23; nõukogu otsused 2011/172/ÜVJP, (ÜVJP) 2015/486, (ÜVJP) 2016/411 ja (ÜVJP) 2017/496)
6. Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Otsus, mis käsitleb teatavate isikute ja üksuste suhtes piiravate meetmete võtmist seoses olukorraga Egiptuses – Riigi vara seadusvastase omastamisega seotud isikute ning nendega seotud isikute, üksuste ja asutuste rahaliste vahendite külmutamine – ELL artikkel 29 – Lubatavus
(ELL artiklid 21, 23, 24 ja 29; nõukogu otsused 2011/172/ÜVJP, artikkel 1, (ÜVJP) 2015/486, (ÜVJP) 2016/411 ja (ÜVJP) 2017/496)
7. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Teatavate isikute ja üksuste suhtes kohaldatavad piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses – Riigi vara seadusvastase omastamisega seotud isikute ning nendega seotud isikute, üksuste ja asutuste rahaliste vahendite külmutamine – Kontrolli ulatus – Piiratud kontroll üldnormide üle – Konkreetsete üksuste suhtes kohaldatavate aktide kontroll, mis hõlmab hinnangu andmist faktilistele asjaoludele ja tõendite kontrolli
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu otsused 2011/172/ÜVJP, (ÜVJP) 2015/486, (ÜVJP) 2016/411 ja (ÜVJP) 2017/496)
8. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Teatavate isikute ja üksuste suhtes kohaldatavad piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses – Riigi vara seadusvastase omastamisega seotud isikute ning nendega seotud isikute, üksuste ja asutuste rahaliste vahendite külmutamine – Kontrolli ulatus – Seaduslikkuse hindamine otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel
(ELTL artikkel 263; nõukogu otsused 2011/172/ÜVJP, (ÜVJP) 2015/486, (ÜVJP) 2016/411 ja (ÜVJP) 2017/496)
9. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste suhtes kohaldatavad piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses – Riigi vara seadusvastase omastamisega seotud isikute ning nendega seotud isikute, üksuste ja asutuste rahaliste vahendite külmutamine – Riigi vahendite õigusvastane kasutamine – Mõiste – Autonoomne ja ühetaoline tõlgendamine – Lai tõlgendus
(Nõukogu otsus 2011/172/ÜVJP, artikli 1 lõige 1)
10. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Teatavate isikute ja üksuste suhtes kohaldatavad piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses – Järgnev otsus, millega hageja nimi jäeti nende isikute loetellu, kelle suhtes meetmeid rakendatakse – Kohustus teha teatavaks vastu võetud otsuste aluseks olevad individuaalsed ja konkreetsed põhjused – Kohustus võimaldada puudutatud isikul tõhusalt esitada oma seisukoht tema vastu kasutatud põhjenduste kohta – Ulatus
(Nõukogu otsused 2011/172/ÜVJP, (ÜVJP) 2015/486, (ÜVJP) 2016/411 ja (ÜVJP) 2017/496)
11. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus olla ära kuulatud – Institutsioonide kohustus nõustuda asjasse puutuvate isikute seisukohaga – Puudumine – Kohustus vastata isikute kõigile argumentidele – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 2 ja artikkel 48)
1. Kodukorra artiklis 76 sisalduv nõue, et hagiavalduses peab olema märgitud hagi ese, tähendab et see teave peab olema esitatud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks valmistuda enda kaitsmiseks ja Üldkohus saaks vajaduse korral teha asjas otsuse ilma täiendavate andmeteta.
Kui aga hagiavalduse sisu võimaldab vaidlustatud akti või aktid üheselt mõistetavalt määratleda, on nõuded, milles vaidlustatud aktid on määratletud ebatäpselt või ekslikult, võimalik ümber kvalifitseerida. See on nii ka trükivea korral, kui hageja mainib hagiavalduses teatava akti numbrit, kuid viitab teise akti sätetele ja mittetäielikule pealkirjale ning lisab hagiavaldusele koopia viimati nimetatud aktist.
(vt punktid 38–40)
2. Kande, millega hageja kantakse esmakordselt nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või sellise kande pikendamise seaduslikkust ei saa kahtluse alla panna, esitades Üldkohtule küsimusi, mis on Euroopa Liidu kohtu lahenditega juba lahendatud, kuna selline vaidlustamine on välistatud jõustunud kohtuotsuse seadusjõuga, mis puudutab mitte üksnes nende lahendite resolutsioone, vaid resolutsioonini jõudmiseks vajalikke põhjendusi.
(vt punkt 52)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 61)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 64)
5. Õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi ning inimväärikust tuleb austada kõikides liidu tegevuse valdkondades, sealhulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, nagu nähtub ELL artikli 21 lõike 1 esimesest lõigust, lõike 2 punktist b ja lõikest 3 ning ELL artiklist 23 nende koostoimes.
Mis täpsemalt puudutab õigust õiglasele kohtumenetlusele ja süütuse presumptsiooni austamisele, siis see õigus on eelkõige karistusõiguse valdkonnas demokraatlikus ühiskonnas kesksel kohal. Samuti on kohtusüsteemi sõltumatuse ja erapooletuse põhimõtted ning õigus tõhusale kohtulikule kaitsele õigusriigi austamise põhilised normid, kusjuures õigusriik omakorda on üks põhiväärtusi, millel liit rajaneb, nagu nähtub ELL artiklist 2 ning EL lepingu preambulist ja põhiõiguste harta preambulist. Õigusest õiglasele kohtumenetlusele ja süütuse presumptsiooni austamisele tulenevate nõuete eesmärk on tagada eelkõige karistusõiguse valdkonnas, et lahend, millega tehakse lõplik otsus isiku vastu esitatud süüdistuste põhjendatuse kohta, oleks usaldusväärne, ning vältida õigusemõistmisest ilmajätmist või meelevaldsust, mis oleks juba iseenesest õigusriigi eitamine.
Otsuses 2011/172 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses sätestatud korra tunnusjooned ei anna alust teha erandit nõukogul piiravate meetmete vastuvõtmisel lasuvast üldisest kohustusest järgida põhiõigusi, mis on liidu õiguskorra lahutamatu osa, kuna selle erandi tagajärjel oleks võimalik jätta kontrollimata, kas Egiptuses on põhiõiguste kaitse tagatud.
Sellest järeldub esiteks, et niivõrd, kui otsus 2011/172 on osa Egiptuse ametivõime toetavast poliitikast, mis lähtub muu hulgas eesmärkidest tugevdada ja toetada demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, ei ole täielikult välistatud võimalus, et see otsus on nende eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt sobimatu, arvestades inimõiguste raske ja süstemaatilise rikkumise esinemist.
Teiseks, kuigi Egiptuses käimasolevate kohtumenetluste olemasolu on kindel faktiline alus, millest piisab isikute kandmiseks otsusele 2011/172 lisatud loetellu ja loetelu kehtivuse pikendamiseks, ei ole see nii juhul, kui nõukogul on põhjendatud kahtlus, et nende menetluste tulemusel tehtud otsus ei ole usaldusväärne, seda enam et üldjuhul ei ole nõukogu ülesanne hinnata nende menetluste aluseks olevate asjaolude paikapidavust ja asjakohasust.
Seega ei saa selliste piiravate meetmete korra puhul, nagu on kehtestatud otsusega 2011/172, välistada, et nõukogul võib olla tarvis kontrollida, kas kohtumenetlusi, millest ta lähtub, saab pidada usaldusväärseteks, arvestades asjaolusid, mida puudutatud isikud on esitanud õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste, sealhulgas õiguse õiglasele kohtumenetlusele rikkumise kohta, tingimusel et tegemist on objektiivsete, usaldusväärsete, täpsete ja ühtelangevate asjaoludega, mis tekitavad põhjendatud kahtlusi sellest õigusest kinnipidamise kohta.
Vastavalt neile põhimõtetele peab Üldkohus seega läbi viima täieliku kontrolli, et kindlaks teha, kas nõukogu täitis kohustuse hinnata asjaolusid hoolikalt ja erapooletult, veendumaks, et hageja suhtes toimuvaid kohtumenetlusi saab pidada usaldusväärseks. Täpsemalt tuleb selle kontrolli raames kindlaks teha, kas nõukogu leidis õigesti, et tema käsutuses on piisavalt teavet, järeldamaks, et käesoleval juhul on see nii, olenemata hageja vastupidistest väidetest.
Ühtlasi tuleb märkida, et kuigi varade külmutamine on otsusega 2011/172 ette nähtud korra raames ennetavat laadi, on sellel suur negatiivne mõju puudutatud isikute vabadustele ja õigustele, mistõttu peab nõukogul selleks, et saavutada õiglane tasakaal varade külmutamise ning õiguste ja vabaduste kaitse vahel, olema vajaduse korral võimalik liidu kohtu kontrolli all hinnata selliste rikkumiste tekke ohtu.
(vt punktid 58–63, 66–71, 213 ja 214)
6. Otsuse 2011/172 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses artikli 1, mida on pikendatud otsustega 2015/486, 2016/411 ja 2017/496, võib õiguspäraselt vastu võtta ELL artikli 29 alusel.
Õigusakti õigusliku aluse kontrollimine võimaldab nimelt kindlaks teha õigusakti andja pädevuse ja kontrollida, kas selle õigusakti vastuvõtmisel on rikutud menetlusnorme. Lisaks peab liidu õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige selle õigusakti eesmärk ja sisu.
Kui aktiga taotletakse eesmärke, mis seonduvad ELL artiklis 21 mainitutega, piisab sellest, et akti saaks lugeda ÜVJP valdkonda kuuluvaks. Arvestades ÜVJP laia sihtide ja eesmärkide hulka, mida on mainitud ELL artikli 3 lõikes 5 ja ELL artiklis 21 ning ÜVJP‑d puudutavates erisätetes, eelkõige ELL artiklites 23 ja 24, ei saa selle akti põhjendatuse vaidlustamine ELL artiklis 21 määratletud eesmärkide seisukohalt seada kahtluse alla selle akti õiguslikku alust.
Neile nõuetele vastavat otsused 2015/486, 2016/411 ja 2017/496, mis piirduvad otsuse 2011/172 kehtivuse pikendamisega ja on tehtud samas poliitilises kontekstis, millega nähtuvalt viimati nimetatud otsuse põhjendusest 1 soovitakse toetada Egiptuse poliitilist ja majanduslikku stabiliseerumist, austades õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi.
Isegi kui oletada, et Egiptuses valitsev olukord, mida silmas pidades nõukogu otsuse 2011/172 vastu võttis, on muutunud, ja kas või liikunud vastassuunas demokratiseerimisprotsessile, mida toetab poliitika, mille raames see otsus vastu võeti, ei saa see asjaolu igal juhul mõjutada selle institutsiooni pädevust pikendada kõnealuse otsuse kehtivust ELTL artikli 29 alusel. Olenemata sellest asjaolust kuuluvad otsustega 2015/486, 2016/411 ja 2017/496 taotletud eesmärgid ja eeskirjad, mille kehtivust need otsused pikendavad, sellegipoolest ÜVJP valdkonda.
(vt punktid 118 ja 122–124)
7. Samuti on ÜVJP raames õigusaktide vastuvõtmisel nõukogul ulatuslik kaalutlusõigus – ÜVJP on valdkond, mis nõuab nõukogult poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete valikute tegemist ning seejuures keeruliste hinnangute andmist.
Samuti on nõukogul ulatuslik kaalutlusruum, et määratleda üldised kriteeriumid, mille abil piiritleda nende isikute ring, kelle suhtes võib võtta piiravaid meetmeid, pidades silmas nende meetmete võtmise eesmärke.
Seega peab nõukogul olema ka sama ulatuslik kaalutlusruum nende kriteeriumide kohaldamise kehtivuse pikendamise üle otsustamisel.
Selle kohta tuleb märkida, et kuna otsusega 2011/172 kehtestatud piiravate meetmete ainus eesmärk on hõlbustada Egiptuse ametivõimudel tuvastada riigi vara seadusvastast omastamist ja tagada, et neil ametivõimudel säiliks võimalus selle omastamise teel saadud tulu tagasi nõuda, siis ei ole välistatud, et see kord säilitab oma aktuaalsuse ka juhul, kui toimuvad demokraatliku protsessi, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise seisukohalt ebasoodsad poliitilised ja kohtulikud muutused. Seega kui nõukogu kaalus, kas pikendada selle otsusega hagejate suhtes tehtud algset kannet vaidlustatud otsustega puudutatud isikute loetelus, oli tema ülesanne tema käsutuses olnud teavet arvestades hinnata, kas ta saab mõistlikult arvata, et Egiptuse ametivõimude abistamise jätkamine võitluses riigi vara seadusvastase omastamisega jääb ka sellises kontekstis meetmeks, mis sobib eesmärgi toetada poliitilist stabiilsust ja õigusriigi põhimõtte austamist selles riigis saavutamiseks.
Asjaomaseid isikuid isiklikult puudutavate piiravate meetmete vastuvõtmisel on nõukogu seevastu kohustatud järgima hea halduse põhimõtet, mis nõuab temalt eelkõige, et ta hindaks hoolikalt ja erapooletult talle esitatud tõendeid, võttes iseäranis arvesse nende isikute esitatud märkusi ja võimalikke õigustavaid asjaolusid.
Järelikult nõuab harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus üldjuhul otsuse kanda isiku nimi nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, aluseks olevate põhjenduste õiguspärasuse täielikku kontrollimist. Eelkõige peab liidu kohus veenduma, et otsus, mis puudutab seda isikut isiklikult, põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel.
(vt punktid 130, 155, 211 ja 212)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 205)
9. Otsusega 2011/72 ette nähtud piiravate meetmete korra raames hõlmab riigi vara seadusvastase omastamise mõiste otsuse 2011/72 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses artikli 1 lõike 1 tähenduses avalik-õiguslikele üksustele kuuluvate või nende kontrolli all olevate ressursside mis tahes seadusvastast kasutamist muul viisil kui sihtotstarbeliselt, eelkõige isiklikuks otstarbeks, juhul kui sellega kaasneb nende avalik-õiguslikele üksuste jaoks rahaliselt mõõdetav kahju.
Selle kohta tuleb märkida, et olukorras, kus liikmesriigi ametivõimud on andnud hagejale süüks pandavale teole karistusõigusliku kvalifikatsiooni, mis vastab riigi vara seadusvastase omastamise mõistele, ei tähenda asjaolu, et mõistet „riigi vara seadusvastane omastamine“ otsuse 2011/172 artikli 1 lõike 1 tähenduses tuleb tõlgendada autonoomselt, riikide õigussüsteemidest sõltumatult, et selle mõiste alt võiks välja jääda tegevused, millele Egiptuse ametivõimud on andnud sellise karistusõigusliku kvalifikatsiooni. Vastupidi, see mõiste hõlmab vähemalt tegevusi, mis võidakse Egiptuse karistusõiguses nõnda kvalifitseerida.
(vt punktid 253, 255 ja 266)
10. Liidu kohtud peavad vastavalt neile EL lepinguga antud pädevusele tagama põhimõtteliselt täieliku kontrolli kõigi liidu õigusaktide seaduslikkuse üle põhiõiguste seisukohast, mis moodustavad liidu õiguskorra lahutamatu osa ja kuhu kuuluvad muu hulgas kaitseõiguste austamine ja õigus tõhusale kohtulikule kaitsele.
Täpsemalt on menetluses, milles võetakse vastu otsus kanda isiku nimi nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse vara külmutamist, või otsus vastava kande kehtivuse pikendamise kohta, kaitseõiguste tagamiseks nõutav, et liidu pädev asutus teeks puudutatud isikule teatavaks tema käsutuses oleva teabe, mida see asutus on puudutatud isiku vastu kasutanud oma otsuse põhjendamiseks, selleks et võimaldada sellel isikul kaitsta oma õigusi parimates võimalikes tingimustes ja otsustada täielikult informeerituna, kas on tarvis liidu kohtusse pöörduda. Lisaks peab liidu pädev asutus teavitamise käigus võimaldama sellel isikul esitada tõhusalt oma seisukoht tema vastu kasutatud põhjenduste kohta. Viimaks, kui tegemist on otsusega säilitada puudutatud isiku nimi sellises loetelus, tuleb seda kahekordset menetluslikku kohustust erinevalt esmakordsest loetellu kandmisest järgida enne selle otsuse vastuvõtmist. Sellegipoolest ei ole vaja neid kahte menetluslikku kohustust järgida juhul, kui see ametiasutus tugineb isikuid puudutavate kannete kehtivuse pikendamisel uutele asjaoludele. Peale selle on asjasse puutuvatel isikutel igal juhul alatine õigus esitada märkusi, eriti nende suhtes võetud meetmete perioodilise läbivaatamise ajal.
Õigusega olla ära kuulatud kaasneb ka pädeva ametiasutuse kohustus põhjendada oma otsust, esitades individuaalsed, spetsiifilised ja konkreetsed põhjendused selle kohta, miks pädevad asutused leiavad, et isiku suhtes tuleb jätkuvalt kohaldada piiravaid meetmeid olenemata selle isiku poolt esitatud võimalikest õigustavatest tõenditest.
Peale selle tuleb silmas pidada, et kaitseõiguste ja õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumise olemasolu tuleb analüüsida iga juhtumi konkreetsete asjaolude alusel eelkõige asjasse puutuva õigusakti laadi, selle vastuvõtmise konteksti ja asjaomast valdkonda reguleerivate õigusnormide põhjal.
Olukorras, kus hageja loetellu kandmist põhjendatakse tema suhtes toimuvate kohtumenetlustega, on nõukogu ülesanne eeskätte kannet kehtivuse pikendamisele eelnenud perioodilise läbivaatamise käigus välja selgitada, millises menetlusetapis need kohtumenetlused on ja, olenevalt asjaoludest, millisele tulemusele nendes on jõutud.
Järelikult on nõukogu ülesanne selleks, et tagada hageja kaitseõigused ja õigus tõhusale kohtulikule kaitsele, edastada talle ajakohastatud teave, et tal oleks enne tema suhtes otsuse vastuvõtmist võimalik esitada selle kohta märkusi ja anda talle selle otsuse põhjenduste kaudu teada põhjused, miks nõukogu jätkuvalt leiab, et hagejat puudutavate kannete kehtivuse pikendamine on põhjendatud.
(vt punktid 312–316)
11. Kuigi kaitseõiguste tagamine nõuab liidu institutsioonidelt seda, et nad peavad andma asjasse puutuvatele isikutele tegeliku võimaluse oma seisukoht teatavaks teha, ei saa institutsioonidele panna kohustust kõnealuste seisukohtadega nõustuda. Asjasse puutuvate isikute seisukoha tegelik esitamine nõuab ainult seda, et seisukoha saaks esitada piisavalt aegsasti, et liidu institutsioonid saaksid seda arvesse võtta ja hinnata nõutava hoolsusega selle asjakohasust vastuvõetava õigusakti sisu seisukohast.
(vt punkt 330)