Liidetud kohtuasjad C‑186/14 P ja C‑193/14 P

ArcelorMittal Tubular Products Ostrava a.s. jt

versus

Hubei Xinyegang Steel Co. Ltd

ja

Euroopa Liidu Nõukogu

versus

Hubei Xinyegang Steel Co. Ltd

Apellatsioonkaebus – Dumping – Määrus (EÜ) nr 384/96 – Artikli 3 lõiked 5, 7 ja 9 – Artikli 6 lõige 1 – Määrus (EÜ) nr 926/2009 – Teatavate Hiinast pärinevate rauast või terasest õmblusteta torude import – Lõplik dumpinguvastane tollimaks – Olulise kahju tekitamise ohu olemasolu kindlaks tegemine – Uurimisperioodile järgneva perioodi andmete arvesse võtmine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 7. aprill 2016

1.        Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

2.        Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

3.        Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Põhjusliku seose kindlaksmääramine – Institutsioonide kohustused – Arvestamine muude teguritega kui dumping

(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 3 lõige 7)

4.        Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine – Tingimused – Kahju – Olulise kahju tekitamise oht– Tõend – Uurimisperioodile järgneva perioodi andmete arvesse võtmine – Kohtulik kontroll

(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 3 lõige 9 ja artikli 6 lõige 1)

1.        Liidu institutsioonidel on ühise kaubanduspoliitika ja iseäranis kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida nad uurima peavad. Niisiis peab kohtu kontroll selliste hinnangute üle piirduma kontrolliga menetlusnormide järgimise üle, vaidlustatud valiku tegemiseks valitud faktiliste asjaolude sisulise paikapidavuse üle, ilmse hindamisvea puudumise üle nende faktiliste asjaolude hindamisel või võimu kuritarvitamise puudumise üle.

Üldkohtu teostatud kontroll nende tõendite üle, millele liidu institutsioonid on tuginenud, ei kujuta endast siiski faktiliste asjaolude uut hindamist, mis asendaks institutsioonide hinnangu. See kontroll ei piira nende institutsioonide ulatuslikku kaalutlusõigust kaubanduspoliitika valdkonnas, vaid toob üksnes ilmsiks selle, kas need tõendid võisid olla institutsioonide tehtud järelduste aluseks.

(vt punktid 34 ja 35)

2.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 38–48)

3.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 54–56)

4.        Kuigi vastab tõele, et dumpinguvastase algmääruse nr 384/96 artikli 6 lõike 1 kohaselt ei võeta dumpingu ja kahju uurimisel üldjuhul arvesse andmeid uurimisperioodile järgneva perioodi kohta, ei ole liidu seadusandja siiski soovinud sellist arvesse võtmist täielikult välistada.

Seega on liidu institutsioonidel võimalus võtta teatud juhtudel arvesse andmeid uurimisperioodile järgneva perioodi kohta. Sellise võimaluse andmine on eelkõige põhjendatud uurimiste puhul, mille ese kahju tuvastamise asemel on kahju tekitamise ohu kindlaks tegemine, mis juba oma olemusest tulenevalt eeldab tulevikku suunatud analüüsi. Kahju tekitamise ohu olemasolu, nagu ka kahju olemasolu, peab olema tuvastatud dumpinguvastase meetme vastuvõtmise kuupäeva seisuga. Lisaks nõuab algmääruse artikli 3 lõige 9, et olulise kahju tekitamise ohu tuvastamisel tuleb tugineda faktidele, mitte üksnes vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele, ja muudatus asjaoludes, mis tekitaks olukorra, mille puhul dumping põhjustaks kahju, peab olema selgelt prognoositav ja peatselt toimuv. Neil asjaoludel võib andmeid uurimisperioodile järgneva perioodi kohta kasutada selleks, et kinnitada või kummutada ajutises määruses sisalduvaid prognoose, ning selleks, et esimesena mainitud juhul oleks võimalik kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks.

Siiski peab liidu kohus saama teostada kontrolli liidu institutsioonide otsuse üle kasutada neid andmeid uurimisperioodile järgneva perioodi kohta. Kuigi selline kontroll peab austama liidu institutsioonidel kaubanduse kaitse meetmete vallas olevat ulatuslikku kaalutlusõigust, ei ületa Üldkohus siiski selle kontrolli piire, kui ta teeb kindlaks, kas nende institutsioonide järelduste aluseks olevad tõendid toetavad nende institutsioonide poolt nende põhjal tehtud tuvastusi.

(vt punktid 70–74)