Kohtuasi T‑409/12

Mitsubishi Electric Corp.

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellid – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmete projektide turg – Otsus, mis on tehtud pärast algse otsuse osalist tühistamist Üldkohtu poolt – Trahvid – Põhjendamiskohustus – Hea halduse põhimõte – Kaitseõigused – Võrdne kohtlemine – Proportsionaalsus – Hindamisviga – Lähtesumma – Panuse suurus rikkumisse – Hoiatamise kordaja

Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda) 19. jaanuari 2016. aasta otsus

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Hindamine – Algse otsuse osalise tühistamise järel vastu võetud otsus trahvisumma muutmise kohta – Algse otsuse tegemiseni viinud menetluse arvesse võtmine

(EÜ artikkel 81; EMP leping, artikkel 53)

2.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirju kohaldav otsus – Algse otsuse osalise tühistamise järel vastu võetud otsus trahvisumma muutmise kohta – Algse otsuse põhjenduste arvesse võtmine

(EÜ artikkel 81; ELTL artikkel 296; EMP leping, artikkel 53)

3.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Kartellikokkuleppe teatud osapoolte tegevused, mida viis võrdlusaastal ellu ühine äriühing – Lähtesumma määramise ja jagamise meetodi kohandamine – Lubatavus

(EÜ artikkel 81; EMP leping, artikkel 53)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Individualiseerimine vastavalt iga süüdimõistetud ettevõtja panuse raskusele – Üks ja vältav rikkumine – Ettevõtja osalemine kartellikokkuleppes tegevusetuse vormis – Hindamine

(EÜ artikkel 81; EMP leping, artikkel 53)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Rikkumise raskus – Hindamiskriteeriumid – Tegelik majanduslik suutlikkus põhjustada asjaomasel turul olulist kahju – Kolmandas riigis asutatud tootjad

(EÜ artikkel 81; EMP leping, artikkel 53)

1.      Juhul, kui tühistamishagi raames, mis on esitatud komisjoni otsuse peale, millega määratakse konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahv, see otsus sätestab sõnaselgelt, et tegemist on algset otsust, millega määrati erinev trahvisumma ja mille liidu kohus osaliselt tühistas, muutva otsusega, on muutva otsuse vastuvõtmise menetlus algse otsuse vastuvõtmiseni viinud menetluse pikendus. Neil asjaoludel ja niivõrd, kuivõrd seda ei sea kahtluse alla tühistav kohtuotsus, võib selleks, et kontrollida, kas hageja kaitseõiguseid järgiti menetluses, mis viis vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni, lähtuda nii algsest otsusest kui ka selle vastuvõtmisele eelnenud ettevalmistavatest meetmetest, nende seas vastuväiteteatisest.

Lisaks, kuna hageja märkustest asjaolusid käsitleva kirja kohta, mille komisjon talle adresseeris, tuleneb, et tal oli võimalik talle määramisele kuulunud trahvi summa arvutamise erinevate etappide kohta oma seisukohta üksikasjalikult avaldada, siis ei saa väita, et komisjon rikkus tema kaitseõiguseid, jättes talle saatmata trahvisumma arvutamisel olulise teabe nagu eelkõige müügikäive.

Samuti, kui asjaomane ettevõtja oli algsest vastuväiteteatisest saadik teadlik, et komisjon kavatses tagada määratud trahvi hoitava mõju ja et igal juhul oli tal alates algsest otsusest võimalik mõista, et see kavatsus tähendas täiendava summa määramist konkreetse tegevusperioodi eest, samas kui algse otsuse osaliselt tühistanud kohtuotsus kõnealust kavatsust kahtluse alla ei seadnud ja seda kinnitati nii asjaolusid käsitlevas kirjas kui ka komisjoni ja selle ettevõtja vahelisel kohtumisel, ei ole võimalik tuvastada, et selle ettevõtja kaitseõigusi rikuti seoses komisjoni kavatsusega määrata talle täiendav summa.

(vt punktid 39, 41, 43, 51 ja 52)

2.      Sellise otsuse põhjendusi, milles tuvastatakse EÜ artikli 81 lõike 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 lõike 1 rikkumine ja millega määratakse trahvid, võib arvesse võtta seda algset otsust muutva otsuse, mis tehti pärast selle otsuse osalist tühistamist liidu kohtu poolt, põhjendamise kohustuse täitmise kontrollimisel, tingimusel et tühistav kohtuotsus neid põhjendusi ei mõjuta ja et need ei ole muutva otsuse sõnastusega vastuolus.

Seega, mis puudutab põhjendusi seoses komisjoni poolt muutvas otsuses trahvi arvutamiseks kindlaksmääratud lähtesummaga, siis asjaolu, et süüdistatud ettevõtjal on võimalik mõista hindamise aluseid, mis võimaldasid komisjonil algse otsuse vastuvõtmise menetluses mõõta tema poolt toime pandud rikkumise raskust, tähendab, et komisjonil ei ole kohustust esitada oma otsuses üksikasjalikumat selgitust või arvandmeid lähtesumma täpse kindlaksmääramise kohta.

(vt punktid 54 ja 66)

3.      Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi summa kindlaksmääramisel, juhul kui müügiväärtuste kindlaksmääramiseks valitud võrdlusaastal viis kartellikokkuleppe teatud osaliste tegevust asjaomases sektoris ellu ühisettevõtja, mis hiljem lõpetati, mistõttu need osalised erinevalt teistest selles sektoris müüki ei kajastanud, ei riku komisjon võrdse kohtlemise põhimõtet, määrates kõigepealt kindlaks asjaomasele ühisettevõtjale hüpoteetilise lähtesumma ja jagades seejärel selle summa ära nende osaliste vahel, kes olid lõpetatud äriühingu aktsionärid. Nimelt asjaolu, et viimati mainitud kandsid oma tegevuse üle kõnealusele eraldiseisvale üksusele, tähendab, et nende trahvi ei saa arvutada täpselt samamoodi kui teiste kartellikokkuleppe osaliste puhul ja et selles suhtes ei ole nende olukord viimati mainitute olukorraga sarnane.

Lisaks sellele ja arvestades sellist konteksti, siis isegi, kui asjaomased osalised omavad igaüks kõnealuse ühisettevõtja kapitalis protsentuaalselt sama suurt osa, võib komisjon hüpoteetilise lähtesumma ära jagada vastavalt nende asjaomase kauba müügi proportsioonile viimasel aastal enne ühisettevõtja asutamist selleks, et kajastada nende ebavõrdset võimet panustada rikkumisse. Nimelt võimaldab see meetod ühildada võrdse kohtlemise põhimõtet, mis nõuab sama võrdlusaasta kasutamist kõikide rikkumises osalejate suhtes, sooviga kajastada ühisettevõtja kapitalis osalust omavate osalejate ebavõrdset konkurentsipositsiooni ühisettevõtja asutamise hetkel.

(vt punktid 108–112, 130, 133 ja 143)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 150 ja 153–156)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 165–167, 169, 174–178 ja 180)