EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

5. veebruar 2016

Kohtuasi F‑96/14

Hilde Bulté ja Tom Krempa

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Surnud endise ametniku õigusjärglased – Pensionid – Toitjakaotuspension – Personalieeskirjade artikkel 85 – Alusetult saadu tagastamine – Makse alusetus – Olukord, kus on ilmne, et makse tehti alusetult – Puudumine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega H. Bulté ja T. Krempa paluvad sisuliselt tühistada Euroopa Komisjoni 22. novembri 2013. aasta otsuse, millega tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2010 muudeti hagejatele kui surnud endise ametniku õigusjärglastele määratud pensioni ning otsustati tagasi nõuda neile sellest ajast alates alusetult makstud summad.

Otsus:      Tühistada Euroopa Komisjoni 22. novembri 2013. aasta otsus, mis nähtub individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti samal päeval tehtud arvamusest ja millega tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2010 muudeti vastavalt H. Bultéle ja T. Krempale kui surnud endise ametniku õigusjärglastele määratud pensioni ning otsustati tagasi nõuda neile ajavahemikul 1. august 2010 kuni november 2013 alusetult makstud summad. Mõista Euroopa Komisjonilt H. Bulté ja T. Krempa kasuks välja summad, mis käesoleva resolutsiooni punktis 1 mainitud otsuse alusel nende kummagi pensionist kinni peeti. Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

Kokkuvõte

Ametnikud – Alusetult saadu tagastamine – Tingimused – Maksmise ilmne alusetus – Kriteeriumid

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41; personalieeskirjad, artikkel 85)

Personalieeskirjade artikli 85 lõikest 1 tuleneb, et enammakstud summa sissenõudmiseks on vaja tõendada, et makse saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus või et enammaksmine oli nii ilmne, et makse saaja ei saanud seda mitte teada.

Väljend „nii ilmne”, millega kirjeldatakse personalieeskirjade artikli 85 esimeses lõigus maksmise seadusliku aluse puudumist, ei tähenda seda, et makse saajalt ei eeldata mingitki järelemõtlemist või kontrolli, vaid et summa tuleb tagasi maksta, kui viga ei saanud märkamatuks jääda tavapäraselt hoolsale ametnikule. Samamoodi nagu ametnik, kellel on isiklik huvi kontrollida talle igakuiselt tehtavaid makseid, peab ka toitjakaotuspensioni saaja täitma hoolsuskohustust ning teadma eeskirju, mis reguleerivad rahalisi toetusi, mida tal on õigus saada.

Teisalt ei ole vajalik, et huvitatud isik oleks hoolsuskohustust täites võimeline hindama administratsiooni tehtud vigade täpset ulatust. Asjaolu, et tal on kahtlusi kõnealuse makse õigsuses, on piisav selleks, et olla kohustatud kontakteeruma administratsiooniga, et see teostaks vajaliku kontrolli.

Personalieeskirjade artikliga 85 liidu institutsioonidele pandud kohustus nõuda alusetult makstud summad sisse peab olema tasakaalus institutsioonide kohustusega tagada asjassepuutuvatele isikutele õigus heale haldusele. See õigus, mis on sätestatud Euroopa põhiõiguste harta artiklis 41, eeldab hoolsuskohustust, mis paneb pädevale institutsioonile kohustuse käsitleda asjassepuutuvate isikute rahalisi õigusi, sealhulgas toitjakaotuspensione puudutavaid toimikuid hoolikalt ja tähelepanelikult.

(vt punktid 46, 48, 50 ja 51)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 17.7.1979, Broe vs. komisjon, 252/78, EU:C:1979:186, punkt 13.

Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, 5.11.2002, Ronsse vs. komisjon, T‑205/01, EU:T:2002:269, punkt 46, ja 29.9.2005, Thommes vs. komisjon, T‑195/03, EU:T:2005:344, punkt 24.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 9.9.2008, Ritto vs. komisjon, F‑18/08, EU:F:2008:110, punktid 29 ja 31, ja 21.11.2013, Roulet vs. komisjon, F‑72/12 ja F‑10/13, EU:F:2013:184, punktid 46, 48 ja 50.