Kohtuasi T‑95/15

Printeos, SA jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Standardsete ümbrike ja spetsiaalsete trükiga ümbrike Euroopa turg – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Müügihindade kooskõlastamine ja klientide jagamine – Kokkuleppemenetlus – Trahvid – Põhisumma – Erakorraline kohandamine – Ülemmäär 10% kogukäibest – Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõige 2 – Põhjendamiskohustus – Võrdne kohtlemine

Kokkuvõte – Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 13. detsembri 2016. aasta otsus

1.      Institutsioonide akt – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Puuduliku põhjendamise korrigeerimine kohtumenetluse käigus – Lubamatus

(ELTL artikkel 296)

2.      Konkurents – Trahvid – Trahvide määramise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus –Kokkuleppemenetlus – Esmasest ja teisesest õigusest tulenevate põhimõtete kohaldatavus –Kokkuvõtliku põhjenduse esitamise võimalus – Puudumine

(ELTL artiklid 101, 261, 263 ja 296; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2 ja artikkel 31; komisjoni määrus nr 773/2004, artikkel 10a; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 37 ja teatis 2008/C 167/01, punkt 41)

3.      Konkurents – Trahvid – Trahvide määramise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus –Komisjoni õigus kalduda kõrvale suunistest trahvide arvutamise meetodi kohta – Seda enam rangemad põhjendamisnõuded

(komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 37)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 44–46 ja 54)

2.      Põhimõtteid, mida on meenutatud kokkuleppemenetluse teatise punktis 41 ja mis tulenevad Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47 koosmõjus esiteks ELTL artikliga 263 ning teiseks ELTL artikli 261 ja määruse nr 1/2003 artikliga 31, tuleb kohaldada mutatis mutandis ELTL artikli 296 teises lõigus sätestatud komisjoni kohustusele põhjendada otsust, millega määratakse niisuguse kokkuleppemenetluse lõpus tema poolt kinnitatavad trahvid, mille käigus asjassepuutuv ettevõtja peab nõustuma vaid väljapakutud maksimaalse trahvisummaga. Nimelt toonitas Euroopa Kohus, et eespool viidatud esmase ja teisese õiguse sätteid arvestades on eriti oluline komisjoni kohustus põhjendada konkurentsi valdkonnas trahve määravaid otsuseid ja eelkõige selgitada, kuidas ta kaalus ja hindas trahvide summa kindlaksmääramisel arvesse võetud erinevaid asjaolusid, ning ka kohtu kohustus kontrollida omal algatusel selle põhjenduse olemasolu.

(vt punkt 47)

3.      Põhjendamise nõudeid tuleb eriti hoolsalt järgida juhul, kui komisjon otsustab loobuda suunistes määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta – millega ta ise piirab oma kaalutlusõigust trahvisummade kindlaksmääramisel – kehtestatud üldmeetodist nende suuniste punkti 37 alusel. Suunistega kehtestatakse käitumisnormid, mis väljendavad järgimisele kuuluvat praktikat ja millest komisjon ei või konkreetses asjas kõrvale kalduda, ilma et ta esitaks muu hulgas võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaid põhjendusi. Põhjendus peab olema täpne seda enam, et suuniste punktis 37 on tehtud vaid üldsõnaline viide „konkreetse juhtumi eripäradele“, jättes seega komisjonile suure kaalutlusruumi asjassepuutuvate ettevõtjate põhisummade erakorraliseks kohandamiseks. Nimelt on sellisel juhul veelgi tähtsam, et komisjon järgiks liidu õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatisi, mille hulka kuulub põhjendamiskohustus.

Sellest tuleneb, et kui komisjon määrab kokkuleppemenetluses osalevatele ettevõtjatele trahvi suuniste punkti 37 alusel, on ta kohustatud selgitama piisavalt selgelt ja täpselt viisi, kuidas ta kavatseb oma kaalutlusõigust kasutada, selgitades sealhulgas erinevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mida ta arvesse võttis. Täpsemalt, arvestades tema kohustust järgida trahvisummade kindlaksmääramisel võrdse kohtlemise põhimõtet, hõlmab põhjendamiskohustus kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, mis tuleb ära näidata selleks, et saaks hinnata, kas asjassepuutuvad ettevõtjad, kelle trahvi põhisummasid kohandati, olid sarnases olukorras, kas neid olukordi koheldi võrdselt või ebavõrdselt ja kas nende olukordade võimalik võrdne või ebavõrdne kohtlemine oli objektiivselt põhjendatud.

Komisjon rikub oma põhjendamiskohustust ka siis, kui ta ei esita põhjuseid, miks ta kohaldas asjassepuutuvate ettevõtjate suhtes erinevaid vähendamise määrasid, eriti kui need määrad on iga ettevõtja kogukäivet arvestades selgelt erinevad ja seda erinevust ei saa selgitada vaid sellega, et komisjon kavatses juba selles trahvide arvutamise vaheetapis vähendada kõigi nimetatud ettevõtjate põhisummasid protsendini, mis jääb alla ülemmära 10% kogukäibest.

(vt punktid 48, 49 ja 52)