Kohtuasi T‑406/08
Industries chimiques du fluor (ICF)
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Alumiiniumfluoriidi ülemaailmne turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Hindade kindlaksmääramine ja turgude jagamine – Rikkumise tõend – Kaitseõigused – Vastuväiteteatise ja vaidlustatud otsuse kooskõla – Trahvid – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise kohta – Euroopa–Vahemere piirkonna leping
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 18. juuni 2013
1. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Advokaadi omakäeline allkiri – Oluline nõue, mida tuleb kohaldada rangelt – Omakäelise allkirjata hagiavalduse originaal, millele kaasneb sama esindaja omakäelise allkirjaga kiri – Kahtluse puudumine hagiavalduse koostanud isikus – Vastuvõetavus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 43 lõige 1 ja artikkel 6)
2. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine – Nõutava tõendusjõu tase
(EÜ artikkel 81)
3. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine – Vajadus uurida kooskõlastatud tegevuse mõistet reguleerivate kriteeriumide konkreetset esinemist – Puudumine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
4. Keelatud kokkulepped – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Rikkumise koos toime pannud ettevõtjate isiklik vastutus kogu rikkumise eest – Tingimused – Tõendamiskoormis – Üks eesmärk – Mõiste
(EÜ artikli 81 lõige 1)
5. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Kaitseõiguste tagamine
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1)
6. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Vastuväiteteatisest erinev otsus – Kaitseõiguste tagamine – Rikkumise toimepanijate arvu ja rikkumise kestuse vähendamine – Niisuguste täiendavate vastuväidete puudumine, mis võiksid ettevõtja huve kahjustada – Lubatud osaline loobumine vastuväitest – Võimalus esitada märkused asjaolude kohta, mida vastuväiteteatises arvesse võeti
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1)
7. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Toimikuga tutvumuse õigus – Rikkumine – Keeldumine juurdepääsust dokumentidele, millest võib olla kasu ettevõtja kaitsmisel
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2)
8. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus ja kestus – Kriteeriumide siduva või ammendava loetelu puudumine
(ELTL artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teatis 96/C 210/02)
9. Konkurents – Trahvid – Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Õiguslik vorm – Näidiseks olev käitumisjuhend, millega komisjon on ise oma kaalutlusõigust piiranud – Kohustus järgida võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskaitse põhimõtet
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 210/02)
10. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Puudumine – Vastuvõetamatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
11. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Komisjoni kehtestatud suunised – Trahvi põhisumma – Arvutamine asjassepuutuva geograafilise alaga seotud rikkumises osalevate ettevõtjate müügiväärtuse alusel – Ülemaailmsed turujaotuskokkulepped – Ettevõtjate ülemaailmse turu müükide summa ja täpseimate olemasolevate andmete arvessevõtmine
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 12, 13, 15 ja 18)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine − Kriteeriumid – Komisjoni kehtestatud suunised – Trahvi põhisumma – Arvutamine müügiväärtuse alusel ilma transpordikulu ja komisjonitasu maha arvamata
(ELTL artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 15, 16 ja 18)
13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kohustus järgida oma varasemat otsuste tegemise praktikat – Puudumine
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatised 98/C 9/03 ja 2006C 210/02)
14. Konkurents – Liidu õigusnormid – Territoriaalne kohaldamisala – Väljaspool liitu asuvate ettevõtjate vaheline keelatud kokkulepe, mis mõjutab siseturgu – Liidu konkurentsiõiguse normide kohaldamine – Lubatavus rahvusvahelise avaliku õiguse seisukohast
(EÜ artikkel 81; Euroopa–Vahemere piirkonna leping liidu ja Tuneesia vahel, artikkel 36)
1. Kodukorra artikli 43 lõike 1 tähenduses omakäelise allkirja ülesanne on tagada õiguskindluse eesmärki silmas pidades hagiavalduse autentsus ja välistada oht, et see tegelikult ei olegi selleks volitatud isiku koostatud. Seega tuleb seda nõuet käsitleda kui olulist vorminõuet, mida tuleb kohaldada rangelt ning mille järgimata jätmine toob kaasa hagi vastuvõetamatuse. Ent hagi tuleb tunnistada vastuvõetavaks, kui hagiavaldusele, millel endal ei ole esindajaks oleva advokaadi originaalallkirja, on lisatud kaaskiri, millele sama esindajaks olev advokaat on omakäeliselt alla kirjutanud ning mis vastab ka faksi kaaskirjal olevale allkirjale. Seda arvestades pole mingit kahtlust, kes on originaalina esitletud hagi koostaja. Lisaks tuleb hageja esindaja poolt allkirjastatud kirja või edastusteadet ja allkirjastamata seisukohti pidada nõuetekohaselt allkirjastatud üheks menetlusdokumendiks, kui need on saadetud sama postisaadetisega.
(vt punktid 52 ja 55)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 66–69)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 88–91)
4. Ühe rikkumise mõistega peetakse silmas olukorda, kus mitu ettevõtjat osalesid rikkumises, mis seisnes vältavas tegevuses sama majandusliku eesmärgi nimel – rikkuda konkurentsi, või siis osalesid üksikutes rikkumistes, mis olid omavahel seotud identse eesmärgiga või subjektidega. Seda tõlgendust ei saa vaidlustada põhjendusega, et nende tegude või vältava tegevuse üks või enam osategu võivad ka iseenesest olla EÜ artikli 81 rikkumine. Lisaks võib ühe rikkumise mõiste viidata kokkulepetes, kooskõlastatud tegevuses ja ettevõtjate ühenduste otsustes seisneva konkurentsivastase tegevuse õiguslikule kvalifikatsioonile.
Kui erinevad teod kuuluvad nende identse eesmärgi tõttu tervikplaani, mis kahjustab konkurentsi ühisturul, on komisjonil õigus omistada nende tegude eest vastutus osalemise alusel rikkumises kui tervikus. Rikkumise erinevaid väljendusvorme tuleb vaadelda üldises kontekstis, mis seletab nende olemasolu. Tõendite esitamisel suurendab või toetab erinevate faktiliste asjaolude tõenduslikku väärtust teiste faktiliste asjaolude esinemine, mis koos annavad loogilise ja tervikliku pildi ühest rikkumisest.
Lõpuks, ühe eesmärgi mõistet ei saa määratleda üldise viitega konkurentsi moonutamisele rikkumisega seotud turul. Selleks et kvalifitseerida erinevad tegevused üheks ja vältavaks rikkumiseks, tuleb kontrollida, kas nende vahel on üksteist täiendav seos, st et igaüks neist on suunatud tegelemisele ühe või mitme tavapärasest konkurentsist tuleneva tagajärjega ja aitab vastastikuse toime kaudu kaasa kõigi konkurentsivastaste tagajärgede saavutamisele, mida selle tegevuse elluviijad on ühe eesmärgiga üldise plaani raames kavandanud.
(vt punktid 101–104)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 117)
6. Teave peamiste tõendite kohta, millele komisjon vastuväiteteatises tugineb, võib olla esitatud kokkuvõtlikult ja lõplik otsus ei pea tingimata olema vastuväiteteatise koopia, sest see teatis on ettevalmistav dokument, milles faktilistele ja õiguslikele asjaoludele antud hinnangud on ainult esialgsed. Seetõttu võib komisjon hetkeni, mil lõplik otsus on vastu võetud, arvestades muu hulgas menetlusse kaasatud isikute suulisi või kirjalikke seisukohti, kas loobuda teatud või lausa kõigist algselt nende vastu esitatud vastuväidetest ja muuta nii oma hoiakut nende isikute suhtes soodsamaks, või vastupidi otsustada lisada uusi vastuväiteid, kui ta annab asjassepuutuvatele ettevõtjatele võimaluse nende kohta oma seisukoht esitada.
Mis puudutab täpsemalt kaitseõiguste järgimist juhul, kui lõplikus otsuses on rikkumise kestust vähendatud võrreldes vastuväiteteatises märgituga lähtuvalt tõenditele omistatud tõenduslikust väärtusest, siis ei ole see piirang täiendav vastuväide ega kahjusta mingil viisil nimetatud otsuse adressaadiks oleva ettevõtja huve. Vastupidi, selline rikkumise kestuse vähendamine on talle soodne. See on sisuliselt vaadeldav komisjoni poolt osalise ja lubatud vastuväitest loobumisega nimetatud ettevõtja kasuks. Lisaks ei saa pidada tema kaitseõigusi rikutuks, kuna ta sai esitada oma seisukohad vastuväiteteatise kohta, sealhulgas rikkumise kestuste küsimuses.
(vt punktid 118, 123–125)
7. Konkurentsiõigust puudutavas haldusmenetluses on rikutud kaitseõigusi, kui esineb võimalus, et komisjoni õigusvastase tegevuse puudumisel oleks tema poolt läbi viidav haldusmenetlus võinud andnud teise tulemuse. Hagejaks olev ettevõtja tõendab, et rikkumine on toime pandud, kui ta tõendab piisavalt mitte seda, et komisjoni otsuse sisu oleks olnud teistsugune, vaid et ta oleks saanud end paremini kaitsta, kui menetlusnorme ei oleks rikutud, näiteks asjaolu tõttu, et ta oleks võinud oma kaitses kasutada dokumente, millega tutvumist talle haldusmenetluses ei võimaldatud.
Mis puudutab täpsemalt toimikuga tutvumise õigust, siis piisab, kui ettevõtja tõendab, et ta oleks võinud seda dokumenti kasutada oma kaitses. Nimetatud ettevõtja ei pea tõendama seda, et see rikkumine mõjutas tema kahjuks menetluse käiku ja komisjoni otsuse sisu, vaid ainult seda, et see võis mõjutada menetluse käiku ja komisjoni otsuse sisu. Kui dokumentidega tutvumist ei võimaldata, ei saa ettevõtja ka tõendada, et haldusmenetlus oleks lõppenud teisiti, kui ta oleks saanud nendega tutvuda; kuid piisab, et ettevõtja tõendab kas või väikest võimalust, et dokumendid, millega tutvumist haldusmenetluses ei võimaldatud, oleksid võinud olla tema kaitsmisel kasulikud.
Kui konkreetses asjas on hagejal esiteks olnud võimalus tutvuda suhtlemist puudutavate dokumentidega, ilma et ta oleks haldusmenetluses või kohtumenetluses esitanud mingit nendest tulenevat süüst vabastavat asjaolu, kui ta on teiseks lausa loobunud haldusmenetluses seisukoha võtmisest varasema suhtluse teemal, ja kolmandaks ei ole ta ka selgitanud ega põhjendanud kohtumenetluses, kuidas see, et vastuväiteteatises neid dokumente konkreetselt ei mainita, kahjustas tema kaitse tõhusust haldusmenetluses ja kuidas ta oleks saanud end tõhusamalt kaitsta, kui teda oleks selles menetluses selgesõnaliselt teavitatud asjaolust, et komisjon kavatseb vaidlustatud otsuses kasutada neid dokumente süüstavate tõenditena, siis ei ole see hageja suutnud tõendada, et see, et vastuväiteteatises ei teavitatud teda komisjoni kavatsusest kasutada viidatud dokumente süüstavate tõenditena, kahjustas tema kaitse tõhusust ja järelikult tulemust, millele komisjon jõudis vaidlustatud otsuses.
(vt punktid 119, 120, 137 ja 141)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 148–152)
9. Komisjoni kehtestatud suunised konkurentsiõiguse normide rikkumiste eest määratavate trahvide arvutamise kohta on praktikat väljendavad käitumisnormid, mida haldusasutus ei või konkreetsel juhul eirata, esitamata võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaid põhjendusi. Need piirduvad sellega, et kirjeldavad komisjoni järgitavat rikkumise analüüsimise meetodit ja kriteeriume, mida viimane peab trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võtma. Nimelt on suunised vahend, mille eesmärk on täpsustada hierarhiliselt kõrgemal asetsevaid õigusnorme silmas pidades kriteeriumid, mida komisjon kavatseb kasutada määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel trahvide määramisel. Suunised ei ole trahve määrava otsuse õiguslik alus – selleks on määrus nr 1/2003 –, kuid need määravad siiski üldiselt ja abstraktselt meetodi, mida komisjon peab selle otsusega trahvisummade määramisel järgima, ning tagavad seetõttu ettevõtjate õiguskindluse. Seega kuigi suuniseid ei saa pidada õigusnormideks, sätestavad need siiski ametiasutuste praktikat väljendava käitumisnormi, mida viimane konkreetsel juhtumil ei või põhjendusi esitamata eirata, võides vastasel juhul rikkuda õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.
(vt punktid 153–156)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 163–165, 218 ja 219)
11. Liidu konkurentsiõiguse normide rikkumise eest trahvi määramisel võib juhul, kui rikkumine hõlmab laiemat territooriumi kui Euroopa majanduspiirkond (EMP), komisjon vastavalt suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktis 18 sätestatule välja arvutada rikkumise raames asjaomasel territooriumil (laiem kui EMP) müüdud kaupade koguväärtuse ja teha kindlaks iga rikkumises osaleva ettevõtja müügiosa ning kohaldada nimetatud müügiosa samade ettevõtjate poolt EMP‑s teostatud müükide summa suhtes. Selles suhtes tuleneb suuniste punkti 18 ülesehitusest ja sõnastusest, et väljendit „rikkumise raames müüdud kaupade või osutatud teenuste koguväärtus” tuleb mõista rikkumises osalenud ettevõtjate müügi koguväärtusena, mitte kõigi nende ettevõtjate müügi koguväärtusena, kes tegutsevad turul, millel ettevõtjad on rikkumise toime pannud. Nimelt nende ettevõtjate müük, kes rikkumises ei osalenud, ei ole „müük rikkumise raames”. Selline grammatiline tõlgendamine on ka kooskõlas suuniste punkti 18 ülesehitusega, mille eesmärk on viidata üheaegselt asjaomaste müükide summale ja iga ettevõtja suhtelisele osakaalule rikkumises. See eesmärk tähendab, et arvesse tuleb võtta ainult rikkumises osalenud ettevõtjate müüki.
(vt punktid 171, 172, 182 ja 184)
12. Liidu konkurentsiõiguse normide rikkumise eest määratava trahvi põhisumma kindlaksmääramise seisukohast on müügiväärtuse määratlemisel asjakohane käive, mis näitab täielikult tehingu tegelikku summat. Seega tuleb lähtuda käibest, nagu see tuleneb ettevõtja raamatupidamisandmetest. Lisaks näitab müügiväärtus hinda, mille suhtes klientidele arve esitatakse, ilma transpordi või muude kulude mahaarvamiseta. Nimelt kui tootja veab kliendi palvel müüdud koguse sihtkohta, on veoteenuse hind lahutamatu osa kauba müügihinnast. Selle teenuse eest nõutud hind, mis vastab küll summale, mille müüja on kohustatud tasuma teenuse osutanud sõltumatule vedajale, on seega üldise müügihinna koostisosa.
(vt punktid 175 ja 176)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 189–191)
14. Liidu konkurentsiõigus on kohaldatav keelatud kokkuleppele, mis mõjutab siseturu territooriumit, olenemata sellest, et kokkuleppe pooleks olev ettevõtja asub kolmandas riigis.
Euroopa–Vahemere piirkonna leping, sõltumata selle õiguslikust laadist ja selle kohast liidu õiguskorras, ei ole liidu kohaldatava õiguse, muu hulgas EÜ artikli 81 suhtes ülimuslik ega välista selle kohaldamist. Kui komisjoni otsus, milles tuvastatakse liidu konkurentsiõiguse normide rikkumine, ei puuduta konkreetselt Euroopa Liidu ja selle lepingu pooleks oleva riigi vahelist kaubavahetust mõjutavat tegevust, vaid ülemaailmset tegevust, mis mõjutas Euroopa turgu, ei kuulu see liidu ja nimetatud riigi sõlmitud Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu kohaldamisalasse ja seda enam ei ole see otsus nimetatud lepinguga vastuolus. Komisjon teostab sellises otsuses oma pädevust ja kohaldab EÜ artiklit 81 seoses konkurentsi kahjustamisega Euroopa majanduspiirkonnas. Seega ei ole Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu ja selles sätestatud korra kohaldamiseks mingit põhjust.
(vt punktid 210, 212, 213 ja 216)