29. aprillil 2022 esitatud hagi – Russian Direct Investment Fund versus nõukogu
(kohtuasi T-235/22)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Russian Direct Investment Fund (Moskva, Venemaa) (esindajad: advokaadid K. Scordis ja A. Gavrielides)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
ELTL artikli 263 alusel tühistada nõukogu 1. märtsi 2022. aasta otsuse (ÜVJP) 2022/346, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas1 (edaspidi „vaidlustatud otsus“), ja nõukogu 1. märtsi 2022. aasta määruse (EL), millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas2 (edaspidi „vaidlustatud määrus“, koos „vaidlustatud aktid“), osas, milles need nimetavad hagejat, puudutavad teda või neid kohaldatakse talle;
teise võimalusena, tunnistada ELTL artikli 277 alusel, et nõukogu otsuse 2014/512/ÜVJP (muudetud kujul) artikli 4b lõiked 3 ja 4 ning määruse (EL) nr 833/2014 (muudetud kujul) artikli 2a lõiked 2 ja 4 ei ole kohaldatavad ja/või on tühised osas, milles need nimetavad hagejat, puudutavad teda või neid kohaldatakse talle, põhjusel, et need on ebaseaduslikud; ning tühistada vaidlustatud otsus ja vaidlustatud määrus osas, milles need nimetvad hagejat, puudutavad teda või neid kohaldatakse talle.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
Esimene väide, et hageja suhtes piiravate meetmete kohaldamiseks puudub „piisavalt kindel faktiline alus“.
Nõukogu on ilmselgelt rikkunud oma kohustust tagada, et otsus kohaldada hagejale piiravaid meetmeid või temaga suhelda või koostööd teha oli võetud „piisavalt kindlal faktilisel alusel“.
Teine väide, et on rikutud järgmisi hageja põhiõigusi: kaitseõigused ja õigus tõhusale kohtulikule kaitsele.
Vaidlustatud akte vastu võttes on nõukogu rikkunud hageja kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kuna
vaidlustatud aktid võeti vastu ilma hagejat teavitamata, olgu siis enne vaidlustatud aktide vastuvõtmist või siis mõistliku aja jooksul pärast seda;
hagejale ei esitatud kordagi isegi kokkuvõtlikult põhjuseid vaidlustatud aktide vastuvõtmiseks (osas, milles need puudutavad hagejat või milles neid kohaldatakse talle);
kostja ei avaldanud kordagi hagejale tõendeid, millele ta tugines, kui ta otsustas vaidlustatud aktid vastu võtta, ega andnud hagejale kordagi võimalust esitada märkusi või kaitsta oma õigusi.
Kolmas väide, et on toimunud rikkumine, kuna hageja põhiõigust äritegevusega tegeleda on ebaproportsionaalselt piiratud.
Nõukogu rikkus vaidlustatud akte vastu võttes hageja põhiõigust äritegevusega tegeleda, kuna
vaidlustatud aktid piiravad oluliselt hageja vabadust äritegevusega tegeleda;
vaidlustatud aktid kahjustavad Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 16 esitatud põhiõiguse sisu;
nõukogu suutmatus täita oma seadusjärgseid kohustusi (sh põhjendamiskohustust ja kohustust avaldada tõendid, millele vaidlustatud aktid tuginesid) on muutnud võimatuks kohtul hinnata ja määrata kindlaks, kas asjaomased piiravad meetmed on (a) vajalikud ja vastavad tegelikult taotletud üldise huvi eesmärkidele; ning (b) proportsionaalsed selle eesmärgiga.
igal juhul ei ole kõnealused piiravad meetmed vajalikud ega vasta tegelikult taotletud eesmärgile, kuna hageja tegevus ja tema poolt kaasrahastatud projektid ei aita kaasa „sõjalisele agressioonile Ukraina vastu“ ega rahasta, võimalda või aita kaasa Venemaa relvajõudude tegevusele Ukrainas.
____________
1 ELT 2022, L 63, lk 5.
1 ELT 2022, L 63, lk 1.