ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

12. märts 2014

Kohtuasi T‑373/13 P

Geoffroy Alsteens

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Lepingu pikendamine – Hagi ilmselge vastuvõetavus esimeses astmes – Õigus olla ära kuulatud – Lepingu pikendamist käsitleva lisa eraldatavus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 8. mai 2013. aasta määruse peale kohtuasjas F‑87/12: Alsteens vs. komisjon selle kohtumääruse tühistamise nõudes.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 8. mai 2013. aasta määrus kohtuasjas F‑87/12. Saata kohtuasi Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks. Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Vastuapellatsioonkaebus – Ese – Vajadus tugineda apellatsioonkaebuses esitatud väidetest erinevatele väidetele

(Üldkohtu kodukord, artikli 143 lõige 2)

2.      Kohtumenetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Tingimused – Kaitseõiguste tagamine – Ulatus

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)

3.      Kohtumenetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Tingimused – Ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi – Võimalus tunnistada hagi vastuvõetamatuks isegi pärast kirjaliku menetluse lõppemist

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)

4.      Ametnike hagid – Ese – Osaline tühistamine – Ajutise teenistuja leping – Teenistuse kestusega seotud sätte lahutamatu olemus – Vastuvõetavus

(ELTL artikkel 266, personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Üldkohtu kodukorra artikli 143 lõike 2 tähenduses vastuapellatsioonkaebuseks ei saa kvalifitseerida tühistamisnõudeid, mis tuginevad väitele, mille apellant oma apellatsioonkaebuses juba esitas. Nimelt eeldab selle sätte kohaldamise, et vastuses apellatsioonkaebusele esitatud tühistamisnõuded tuginevad apellatsioonkaebuses esitatud väidetest erinevale väitele.

(vt punkt 28)

2.      Kuigi on tõsi, et hagi rahuldamata jätmine Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 76 alusel ei eelda, et kohus on eelnevalt võimaldanud pooltel võtta seisukoha tema poolt kavatsetava rahuldamata jätmise põhjenduste kohta, on selle artikli kohaldamine piiratud juhtumisega, kui sellised põhjendused on ilmsed.

See piirang tuleneb asjaolust, et üldjuhul tähendab kaitseõiguste tagamine, mille alla kuulub õigus olla ära kuulatud, et menetlusosalistel on võimalik võtta seisukoht kõigi asjaolude ja dokumentide suhtes, millel kohtuotsus põhineb, vaielda kohtus esitatud tõendite ja märkuste ning nende väidete üle, millele kohus kavatseb oma otsuses tugineda. Et täita nõudeid, mis on seotud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, on oluline, et pooled saaksid võistlevalt vaielda nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude üle, mis on menetluse tulemuse suhtes määravad.

(vt punktid 34 ja 35)

Viited:

Euroopa Kohus: 19. veebruar 2009, kohtuasi C‑308/07 P: Gorostiaga Atxalandabaso vs. parlament (EKL 2009, lk I‑1059, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

Üldkohus: 12. mai 2010, kohtuasi T‑491/08 P: Bui Van vs. komisjon (punkt 84 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Hagi võib tunnistada ilmselgelt vastuvõetamatuks isegi pärast kirjaliku menetluse toimumist.

(vt punkt 38)

Viited:

Üldkohus: 8. september 2008, kohtuasi T‑222/07 P: Kerstens vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑37 ja II‑B‑1‑267, punktid 32–34); 23. märts 2010, kohtuasi T‑16/09 P: Marcuccio vs. komisjon (punkt 53).

4.      Liidu õigusakti osaline tühistamine on võimalik vaid juhul, kui need osad, mille tühistamist on nõutud, on ülejäänud aktist eraldatavad. Eraldatavust puudutav nõue ei ole täidetud, kui õigusakti osalise tühistamisega muudetakse akti sisu.

Mis puudutab ajutise teenistuja lepingu pikendamist, millega ei muudeta teisi lepingu tingimusi, siis lepingu kestuse piiramist puudutav tühistamisnõue ei muuda vaidlusaluse otsuse sisu, kuna siis, kui tühistatakse otsuse osa, millega määratakse kindlaks lepingu uus kestus, jääb kestuse kindlaksmääramine vastutavale institutsioonile, kes peab vastavalt ELTL artiklile 266 võtma vajalikud meetmed, et täita liidu kohtu otsust, millega see tühistamine toimub.

(vt punktid 46, 47 ja 50)

Viited:

Euroopa Kohus: 31. märts 1998, liidetud kohtuasjad C‑68/94 ja C‑30/95: Prantsusmaa jt vs. komisjon (EKL 1998, lk I‑1375, punktid 256–258); 24. mai 2005, kohtuasi C‑244/03: Prantsusmaa vs. parlament ja nõukogu (EKL 2005, lk I‑4021, punktid 12–14); 6. detsember 2012, kohtuasi C‑441/11 P: komisjon vs. Verhuizingen Coppens (punkt 38).

Üldkohus: 10. märts 1992, liidetud kohtuasjad T‑68/89, T‑77/89 ja T‑78/89: SIV jt vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑1403, punkt 320).