EUROOPA KOHTU OTSUS (seitsmes koda)
17. november 2022(*)
Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21 – Direktiiv 2000/78/EÜ – Artikli 2 lõige 2, artikli 4 lõige 1 ja artikli 6 lõige 1 – Vanuselise diskrimineerimise keeld – Riigisisene õigusnorm, mis näeb ette, et politseikomissaride töölevõtmisel on vanuse ülempiir 30 eluaastat – Põhjendused
Kohtuasjas C‑304/21,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 23. aprilli 2021. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. mail 2021, menetluses
VT
versus
Ministero dell’Interno,
Ministero dell’Interno – Dipartimento della Pubblica Sicurezza – Direzione centrale per le risorse umane,
EUROOPA KOHUS (seitsmes koda),
koosseisus: koja president M. L. Arastey Sahún (ettekandja), kohtunikud N. Wahl ja J. Passer,
kohtujurist: J. Richard de la Tour,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– VT, esindajad: avvocati A. Bonanni ja P. Piselli,
– Itaalia valitsus, esindajad: G. Palmieri, keda abistasid avvocati dello Stato E. De Bonis ja G. M. De Socio,
– Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja A. Hoesch,
– Kreeka valitsus, esindaja: M. Tassopoulou,
– Euroopa Komisjon, esindajad: D. Martin ja D. Recchia,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79), ELL artiklit 3, ELTL artiklit 10 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 21.
2 Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille üheks pooleks on VT ja teiseks pooleks Ministero dell’Interno (Itaalia siseministeerium) ja Ministero dell’Interno – Dipartimento della Pubblica Sicurezza – Direzione centrale per le risorse umane (Itaalia siseministeeriumi riikliku julgeoleku osakonna personali keskdirektoraat) ning mis puudutab otsust mitte lubada VT‑l osaleda Polizia di Stato (Itaalia riiklik politsei) komissari ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil põhjusel, et ta oli ületanud konkursil osalemiseks ette nähtud piirvanuse.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Direktiivi 2000/78 põhjendustes 18 ja 23 on märgitud:
„(18) Eelkõige ei nõuta käesoleva direktiiviga, et relvajõud, politsei, vangla‑ või päästetalitused võtaksid tööle või hoiaksid tööl isikuid, kellel ei ole nõuetekohaseid võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud eesmärgiga säilitada nende talituste toimevõime.
[…]
(23) Väga piiratud asjaoludel võib erinev kohtlemine olla õigustatud siis, kui […] vanuse[ga] seotud omadus kujutab endast olulist ja määravat kutsenõuet ja kui eesmärk on põhjendatud ning nõue sellega proportsionaalne. […]“.
4 Direktiivi 2000/78 artikli 1 kohaselt on direktiivi eesmärk kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.
5 Selle direktiivi artikkel 2 „Diskrimineerimise mõiste“ sätestab:
„1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte“, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.
2. Lõike 1 kohaldamisel:
a) peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;
[…]“.
6 Direktiivi artikkel 3 „Reguleerimisala“ näeb ette:
„1. [Euroopa Liidule] antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik‑õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:
a) tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel, kaasa arvatud ametialane edutamine;
[…]“.
7 Direktiivi artikli 4 „Kutsenõuded“ lõikes 1 on märgitud:
„Olenemata artikli 2 lõigetest 1 ja 2, võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne.“
8 Direktiivi 2000/78 artikli 6 „Vanuse alusel erineva kohtlemise õigustatus“ lõige 1 näeb ette:
„Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:
[…]
c) tööle võtmise vanuse ülempiiri kehtestamine kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel või selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž.“
Itaalia õigus
Seadusandlik dekreet nr 165/1997
9 Vastavalt 30. aprilli 1997. aasta seadusandliku dekreedi nr 165, millega rakendatakse 8. augusti 1995. aasta seaduse nr 335 artikli 2 lõikega 23 ja 23. detsembri 1996. aasta seaduse nr 662, mis käsitleb sõjaväelaste, politseiametnike, riikliku tuletõrje‑ ja päästeteenistuse töötajate ning mittelepinguliste riigiteenistujate vanaduspensioni üldise sotsiaalkindlustussüsteemiga ühtlustamist, artikli 1 lõike 97 punktiga g ja lõikega 99 antud volitusi (decreto legislativo n. 165 – Attuazione delle deleghe conferite dall’articolo 2, comma 23, della legge 8 agosto 1995, n. 335, e dall’articolo 1, commi 97, lettera g), e 99, della legge 23 dicembre 1996, n. 662, in materia di armonizzazione al regime previdenziale generale dei trattamenti pensionistici del personale militare, delle Forze di polizia e del Corpo nazionale dei vigili del fuoco, nonchè del personale non contrattualizzato del pubblico impiego; GURI nr 139, 17.6.1997), artiklitele 1 ja 2 on vanus, millest alates saadetakse riikliku politsei teenistujad vanaduspensionile, 61 eluaastat.
Seadus nr 127/1997
10 Vanust käsitlevad üldnormid seoses avalikul konkursil osalemisega on sätestatud 15. mai 1997. aasta seaduse nr 127, millega kehtestatakse kiireloomulised meetmed haldustegevuse ning otsustus‑ ja kontrollimenetluste tõhustamiseks (legge n. 127 – Misure urgenti per lo snellimento dell’attività amministrativa e dei procedimenti di decisione e di controllo; GURI nr 113, 17.5.1997 – GURI nr 98 regulaarne lisa), artikli 3 lõikes 6, mille kohaselt „[a]valiku sektori asutuste korraldatud konkurssidel osalemiseks ei kehtestata piirvanust, välja arvatud teenistuse olemusest või asutuse objektiivsetest vajadustest tingitud erandjuhtudel, mis on ette nähtud konkreetse asutuse eeskirjades“.
Seadusandlik dekreet nr 334/2000
11 Politseikomissari ametiülesanded on sätestatud 5. oktoobri 2000. aasta seadusandlikus dekreedis nr 334 „Riikliku politsei juhtivtöötajate ja juhi ametiülesannete ümberkorraldamine 31. märtsi 2000. aasta seaduse nr 78 artikli 5 lõike 1 alusel“ (decreto legislativo n. 334 – Riordino dei ruoli del personale direttivo e dirigente della Polizia di Stato, a norma dell’articolo 5, comma 1, della legge 31 marzo 2000, n. 78; GURI nr 271, 20.11.2000 – GURI nr 190 regulaarne lisa, edaspidi „seadusandlik dekreet nr 334/2000“).
12 Selle seadusandliku dekreedi artikli 2 lõikes 2 on politseikomissari ametiülesandeid kirjeldatud järgmiselt:
„Kuni vanemkomissari teenistusastmeni on ametnikel korrakaitseametniku ja kriminaalpolitsei ametniku staatus. Vastavalt oma teenistusastmele täidavad nad iseseisva otsustuspädevusega ja asjakohast tööpanust andes riiklikule politseile ja korrakaitseasutusele pandud institutsiooniliste ülesannetega seotud kohustusi. Lisaks tegelevad nad töötajate väljaõppega ning juhendavad ja koolitavad vastavalt oma kvalifikatsioonile riikliku politsei teenistujaid. Need teenistujad teevad otsest koostööd sama teenistuskategooria kõrgema astme teenistujatega ning asendavad neid nende äraolekul või muude takistuste esinemise korral büroode ja üksuste juhtimisel. Kui vanemkomissar on eraldiseisva politseikomissariaadi juhi ametis või asendab teda, täidab ta ka kohaliku korrakaitseorgani ülesandeid. Samad teenistujad täidavad täie vastutusega antud juhiste ja saavutatud tulemuste eest ka selliseid büroode ja üksuste juhtimise ülesandeid, mis ei kuulu kõrgema astme teenistujate ainupädevusse, ning juhatavad ja koordineerivad eri struktuuriüksuseid selles büroos, kuhu nad on ametisse määratud. […]“.
13 Nimetatud seadusandliku dekreedi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et „[…] 15. mai 1997. aasta seaduse nr 127 artikli 3 lõike 6 alusel vastu võetud määrusega kehtestatakse konkursil osalemise piirvanus, mis ei tohi olla kõrgem kui 30 eluaastat, välja arvatud eelnimetatud määruses sätestatud erandite korral“.
14 Sama seadusandliku dekreedi artikli 3 lõikes 3 on ette nähtud, et siseministri määruses sätestatakse „kehaliste katsete läbiviimise kord, füüsiliste ja vaimsete võimete ja sobivuse nõuded ning nende hindamise kord“.
15 Seadusandliku dekreedi nr 334/2000 artikli 3 lõikes 4 on sätestatud, et „20% komissari ametikohtadest on eraldatud riikliku politsei teenistujatele, kellel on nõutav õigusteaduste diplom ja kes ei ole vanemad kui 40 aastat“.
Ministri dekreet nr 103/2018
16 Määrus, millele seadusandliku dekreedi nr 334/2000 artikli 3 lõikes 1 viidatakse, on 13. juuli 2018. aasta ministri dekreet nr 103 „Määrus eeskirjade kohta, millega kehtestatakse piirvanused riikliku politsei koosseisulistele ametikohtadele korraldatud avalikul konkursil osalemiseks“ (decreto ministeriale n. 103 – Regolamento recante norme per l’individuazione dei limiti di età per la partecipazione ai concorsi pubblici per l’accesso a ruoli e carriere del personale della Polizia di Stato; GURI nr 208, 7.9.2018, edaspidi „ministri dekreet nr 103/2018“), mille on vastu võtnud siseminister ja mille artikli 3 lõikes 1 on ette nähtud:
„Riikliku politsei komissari ja tehnilise direktori ametikohale saamiseks korraldatud avalikul konkursil osalemise vanuse ülempiir on 30 eluaastat.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
17 Siseministeerium korraldas 2. detsembril 2019 kvalifikatsioonil ja katsetel põhineva konkursi 120 riikliku politsei komissari ametikoha täitmiseks. Konkursiteates oli ministri dekreedi nr 103/2018 alusel üheks konkursile lubamise üldtingimuseks, et kandidaadid peavad olema saanud 18‑aastaseks ja olema alla 30‑aastased, välja arvatud teatud erandjuhtudel.
18 VT püüdis esitada oma kandideerimisavalduse kohaldatava elektroonilise menetluse kohaselt. Kuid selleks ette nähtud infotehnoloogiline rakendus ei võimaldanud tal kandideerimisavaldust esitada, kuna ta ei vastanud eelmises punktis nimetatud vanusenõudele. Kuna ta on sündinud 1988. aastal, oli ta juba saanud 30‑aastaseks ega kuulunud ühegi erandjuhtumi alla, mil piirvanust ei kohaldata.
19 Sellest tulenevalt esitas VT Tribunale amministrativo regionale per il Laziole (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia) kaebuse konkursiteate, ministri dekreedi nr 103/2018 ja otsuse peale, millega tema kandideerimisavaldus vaikimisi tagasi lükati.
20 Selle kohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõuna lubati VT‑l tingimuslikult konkursil osaleda ja ta läbis hiljem edukalt konkursi eelvaliku katsed.
21 Nimetatud kohus jättis aga 2. märtsi 2020. aasta otsusega VT kaebuse rahuldamata, tuues põhjuseks, et käesoleva kohtuotsuse punktis 17 osutatud piirvanus on „mõistlik piirang“ ega ole seega vastuolus ei Itaalia Vabariigi põhiseaduse (Costituzione della Repubblica Italiana) ega liidu õiguse sätetega – eelkõige direktiiviga 2000/78 –, mis keelavad diskrimineerimise muu hulgas vanuse alusel.
22 VT esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Consiglio di Statole (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu), väites, et normid, mis kõnealuse piirvanuse kehtestavad, on vastuolus nii liidu õigusega kui ka Itaalia Vabariigi põhiseadusega ja muude Itaalia õigusnormidega.
23 Liidu õigusega seoses tugines VT direktiivi 2000/78, harta artikli 21 ja ELTL artikli 10 kohaldamisele. Ta väitis, et põhikohtuasjas kõne all oleval konkursil osalemiseks kehtestatud vanuse ülempiir 30 eluaastat kujutab endast põhjendamatut diskrimineerimist. Veelgi põhjendamatum on asjaolu, et konkursiteate teatud sätted kehtestavad mõnedele kandidaatide kategooriatele kõrgema piirvanuse. Nimelt näeb see konkursiteade ette, et vanuse ülempiiri „tõstetakse kuni kolme aasta võrra sõltuvalt kandidaadi tegelikult läbitud sõjaväeteenistusest“, et „[r]iikliku politsei koosseisus olevate teenistujate puhul piirvanust ei arvestata“ ja et „[s]iseministeeriumi tsiviilhalduse osakonna koosseisulistel teenistujatel on konkursil osalemise piirvanuseks 35 eluaastat“.
24 Siseministeerium palus VT apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta.
25 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et praegusel juhul on tegemist direktiivi 2000/78 artikli 2 tähenduses diskrimineerimisega vanuse alusel, mis ei ole direktiivi artikleid 4 ja 6 arvestades õigustatud.
26 Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et seadusandliku dekreedi nr 334/2000 artikli 2 lõike 2 sõnastusest nähtub selgelt, et politseikomissari töö seisneb peamiselt juhtimises ja on administratiivset laadi. Nimelt ei näe kohaldatavad riigisisesed õigusnormid põhiülesannetena ette täidesaatvaid operatiivülesandeid, mis sellisena nõuavad eriti suuri füüsilisi võimeid, mis on võrreldavad riikliku politsei tavapolitseinikult nõutavate võimetega 15. novembri 2016. aasta kohtuotsuse Salaberria Sorondo (C‑258/15, EU:C:2016:873) tähenduses.
27 Lisaks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et käesolevat kohtuasja tuleb kõrvutada ka 13. novembri 2014. aasta kohtuotsusega Vital Pérez (C‑416/13, EU:C:2014:2371), milles loeti ebaproportsionaalseks piirvanus 30 eluaastat tavaametniku ametiastmele saamiseks olukorras, kus vastav töö on peamiselt administratiivset laadi, kuid mille puhul ei ole siiski täielikult välistatud füüsilise jõu kasutamist nõudvad toimingud. Seega tuleb seda piirvanust pidada käesolevas kohtuasjas seda sobimatumaks, kuivõrd sedalaadi sekkumisi politseikomissari töös ei esine.
28 Kõnealuse piirvanuse ebaproportsionaalsust kinnitavad ka muud argumendid.
29 Esiteks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et asjaomane konkurss hõlmas seadusandliku dekreedi nr 334/2000 artikli 3 lõikes 3 ette nähtud kehalisi katseid ning kui need katsed ebaõnnestuvad, jäetakse kandidaat konkursilt kõrvale. Kuna politseikomissaride puhul puuduvad nõuded eriti suure füüsilise võimekuse kohta, nagu 15. novembri 2016. aasta kohtuotsuse Salaberria Sorondo (C‑258/15, EU:C:2016:873) aluseks olnud kohtuasjas osutatud nõuded, tuleb edasipääsu välistada võivate kehaliste katsete olemasolu igal juhul pidada piisavaks, et tagada vastavate ametiülesannete täitmine nõutaval viisil.
30 Teiseks annab selle seadusandliku dekreedi artikli 3 lõige 4, mis näeb ette, et teatud arv ametikohti reserveeritakse juba teenistuses olevatele politseiametnikele, kes ei ole üle 40 aasta vanad, tunnistust sellest, et asjaomasele konkursile registreerimise kuupäevaks sellesse vanusesse jõudmine ei ole politseikomissari ametiülesannete täitmisega kokkusobimatu.
31 Kolmandaks võimaldab vanaduspensioniiga, milleks on 61 eluaastat, igal juhul tagada piisava teenistusstaaži ka neile, kes alustavad oma teenistust pärast 30‑aastaseks saamist.
32 Neil asjaoludel otsustas Consiglio di Stato (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) peatada menetluse ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas [direktiivi 2000/78], ELL artiklit 3, ELTL artiklit 10 ja [harta] artiklit 21 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on sätestatud seadusandliku dekreedi nr 334/2000 hilisemaid muudatusi ja täiendusi sisaldavas redaktsioonis ning Ministero dell’Interno (siseministeerium) kehtestatud teisestes õigusallikates, ning milles on Polizia di Stato (riiklik politsei) teenistusastmestikku kuuluvate komissari ametikohtade täitmise valikumenetluses osalemiseks ette nähtud 30‑aastane piirvanus?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
33 Kõigepealt tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus palub eelotsusetaotluses Euroopa Kohtul tõlgendada direktiivi 2000/78, ELL artiklit 3, ELTL artiklit 10 ja harta artiklit 21.
34 ELL artikli 3 ja ELTL artikli 10 puhul piisab, kui märkida esiteks, et ELL artiklis 3 on üksnes sätestatud liidu eesmärgid, mida väljendatakse täpsemalt aluslepingute teistes sätetes, ja teiseks, et ELTL artikkel 10 kehtestab kohustused liidule, mitte liikmesriikidele. Järelikult ei ole need kaks artiklit käesolevas kohtuasjas esitatud küsimuse analüüsimisel asjakohased.
35 Seega tuleb asuda seisukohale, et eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 2, artikli 4 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb lähtuvalt harta artiklist 21 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis näeb ette, et politseikomissaride töölevõtmiseks korraldatud konkursil osalemise vanuse ülempiir on 30 eluaastat.
36 Alustuseks tuleb meelde tuletada, et igasuguse diskrimineerimise, sealhulgas vanuse alusel diskrimineerimise keeld on kirjas harta artiklis 21 ja seda keeldu on töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkonnas täpsustatud direktiivis 2000/78 (3. juuni 2021. aasta kohtuotsus Ministero della Giustizia (notarid), C‑914/19, EU:C:2021:430, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
37 Seega tuleb kõigepealt kontrollida, kas põhikohtuasjas käsitletav õigusnorm kuulub direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse.
38 Sellega seoses tuleb märkida, et kuna seadusandliku dekreedi nr 334/2000 artikli 3 lõige 1 näeb ette, et 30‑aastaseks saanud isikud ei või riikliku politsei komissaride töölevõtmiseks korraldatud konkursil osaleda, mõjutab see nende töötajate töölevõtmise tingimusi. Seetõttu tuleb niisugust õigusnormi käsitada nii, et sellega kehtestatakse avalikus sektoris tööle saamise tingimused direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses (vt selle kohta 13. novembri 2014. aasta kohtuotsus Vital Pérez, C‑416/13, EU:C:2014:2371, punkt 30, ja 15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Salaberria Sorondo, C‑258/15, EU:C:2016:873, punkt 25).
39 Järelikult kuulub põhikohtuasjas kõne all olev õigusnorm direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse.
40 Mis puudutab järgmisena küsimust, kas nimetatud õigusnorm kehtestab erineva kohtlemise vanuse alusel direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 1 tähenduses, siis tuleb meelde tuletada, et selle sätte sõnastuse kohaselt tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte“, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjusel. Direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt a täpsustab, et artikli 2 lõike 1 kohaldamisel peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel sama direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud teist inimest samalaadses olukorras (15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Salaberria Sorondo, C‑258/15, EU:C:2016:873, punkt 28).
41 Praegusel juhul on seadusandliku dekreedi nr 334/2007 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud vanusenõude tagajärjeks see, et teatavaid isikuid koheldakse teistest võrreldavas olukorras olevatest isikutest halvemini üksnes põhjusel, et nad on saanud 30‑aastaseks.
42 Seega, nagu kõik huvitatud pooled, kes esitasid kirjalikud seisukohad, möönsid, kehtestab põhikohtuasjas kõne all olev õigusnorm erineva kohtlemise vanuse alusel direktiivi 2000/78 artikli 1 ja artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses nende sätete koostoimes (vt selle kohta 13. novembri 2014. aasta kohtuotsus Vital Pérez, C‑416/13, EU:C:2014:2371, punkt 33, ja 15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Salaberria Sorondo, C‑258/15, EU:C:2016:873, punkt 30).
43 Neil asjaoludel tuleb lõpuks kontrollida, kas selline erinev kohtlemine võib olla direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 või artikli 6 lõike 1 seisukohast õigustatud.
Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 1
44 Esimesena tuleb märkida, et direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 1 näeb ette, et erinevat kohtlemist ükskõik millise direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne.
45 Kõnealusest sättest ilmneb, et olulise ja määrava kutsenõude peab moodustama mitte erineva kohtlemise aluseks olev põhjus, vaid selle põhjusega seotud omadus (15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Salaberria Sorondo, C‑258/15, EU:C:2016:873, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).
46 Euroopa Kohus leidis sellega seoses, et eriline füüsiline võimekus on vanusega seotud omadus ning isikute ja vara kaitse, õigusrikkujate kinnipidamine ja vahi all hoidmine ning preventiivne patrullimine võivad nõuda füüsilise jõu kasutamist. Nimetatud ülesannete laad eeldab erilist füüsilist võimekust, sest nende ülesannete täitmisel võivad füüsilised häired tuua endaga kaasa tõsiseid tagajärgi mitte üksnes politseiametnikele endile ja kolmandatele isikutele, vaid ka avaliku korra säilitamisele (vt selle kohta 13. novembri 2014. aasta kohtuotsus Vital Pérez, C‑416/13, EU:C:2014:2371, punktid 37, 39 ja 40, ning 15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Salaberria Sorondo, C‑258/15, EU:C:2016:873, punktid 34 ja 35).
47 Järelikult erilise füüsilise võimekuse omamise nõuet, et suuta täita selliseid politsei ülesandeid nagu isikute ja vara kaitsmine, igaühe õiguste ja vabaduste vaba kasutamise tagamine ja elanike turvalisuse tagamine, võib käsitada olulise ja määrava kutsenõudena direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 tähenduses, mis on vajalik politseiametniku kutsealal tegutsemiseks (vt selle kohta 15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Salaberria Sorondo, C‑258/15, EU:C:2016:873, punkt 36).
48 Käesolevas kohtuasjas märgib aga eelotsusetaotluse esitanud kohus, et seadusandliku dekreedi nr 334/2000 artikli 2 lõikest 2 tuleneb, et politseikomissari töö seisneb peamiselt juhtimises ja on administratiivset laadi. Operatiiv‑ ja täitevülesanded, mis nõuavad eriti suurt füüsilist võimekust, ei ole politseikomissari kutsealal tegutsedes peamised ülesanded ning füüsilise jõu kasutamist nõudvaid toiminguid politseikomissaride töös ei esine.
49 Itaalia valitsus vaidleb sellele järeldusele oma kirjalikes seisukohtades vastu.
50 Selle valitsuse sõnul näeb seadusandliku dekreedi nr 334/2000 artikli 2 lõige 2 ette, et sellised politseiametnikud nagu politseikomissarid on kriminaalpolitsei ametnikud, kes täidavad riikliku politsei kõikide teenistustega seotud ülesandeid, sealhulgas isikute ja vara kaitsmisega seotud operatiivülesandeid, millega võib kaasneda füüsiliste sunnivahendite kasutamine. Lisaks tähendab korrakaitseametnikuks olemine rakendust korrakaitseüksustes, eelkõige väliüksustes, mille eesmärk on tagada meeleavalduste rahumeelne toimimine ja mis võib nõuda väga suurt füüsilist võimekust. Ainuüksi võimalus, et politseikomissar võib sattuda ohtlikesse olukordadesse, on piisav selleks, et õigustada vanusega seotud füüsilise võimekuse nõuet.
51 Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes on ainsana pädev tõlgendama kohaldatavat riigisisest õigust, peab kindlaks tegema, milliseid ametiülesandeid riikliku politsei komissarid tegelikud täidavad, ning neid ülesandeid arvestades kindlaks tegema, kas erilise füüsilise võimekuse olemasolu on oluline ja määrav kutsenõue direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 tähenduses.
52 Sellega seoses peab eelotsusetaotluse esitanud kohus arvesse võtma ametiülesandeid, mida komissarid tegelikult oma igapäevatöös tavaliselt täidavad. Komissari ametikohale määratava isiku väljavalimisel võidakse küll arvesse võtta asjaolu, et pärast konkursi läbimist võidakse nõuda, et teatud komissaridel oleks sõltuvalt selle ametikoha eripärast, kuhu nad on konkreetselt tööle võetud, erilised füüsilised võimed. See ei saa aga õigustada piirvanuse kehtestamist sellisel üldise ulatusega konkursil, nagu on tegemist põhikohtuasjas.
53 Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, et arvestades ametiülesandeid, mida riikliku politsei komissarid tegelikult tavaliselt täidavad, ei ole erilise füüsilise võimekuse olemasolu oluline ja määrav kutsenõue direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 tähenduses, peab ta järeldama, et põhikohtuasjas kõne all olev õigusnorm on nimetatud sättega – koostoimes direktiivi artikli 2 lõikega 2 – vastuolus.
54 Kui aga eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, et neid ametiülesandeid arvestades on erilise füüsilise võimekuse olemasolu oluline ja määrav kutsenõue selle direktiivi artikli 4 lõike 1 tähenduses, peab ta veel kontrollima, kas asjaomane piirvanus taotleb õiguspärast eesmärki ja kas see on nimetatud sätte mõttes proportsionaalne.
55 Mis puudutab ühelt poolt põhikohtuasjas kõne all oleva õigusnormiga taotletavat eesmärki, siis väidab Itaalia valitsus, et kehtestades politseikomissaride töölevõtmiseks korraldatud konkursil osalemise piirvanuseks 30 eluaastat, on selle õigusnormi eesmärk tagada politseiteenistuste toimevõime ja nõuetekohane toimimine.
56 Sellega seoses on Euroopa Kohus otsustanud, et soov tagada politseiteenistuste toimevõime ja nõuetekohane toimimine on direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 mõttes õigustatud eesmärk (13. novembri 2014. aasta kohtuotsus Vital Pérez, C‑416/13, EU:C:2014:2371, punkt 44, ja 15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Salaberria Sorondo, C‑258/15, EU:C:2016:873, punkt 38).
57 Mis puudutab teiselt poolt selle õigusnormi proportsionaalsust, siis tuleb meelde tuletada, et direktiivi 2000/78 põhjenduses 23 on märgitud, et „väga piiratud asjaoludel“ võib erinev kohtlemine olla õigustatud siis, kui muu hulgas vanusega seotud omadus kujutab endast olulist ja määravat kutsenõuet. Lisaks, kuivõrd direktiivi artikli 4 lõige 1 võimaldab teha erandi diskrimineerimiskeelu põhimõttest, tuleb seda tõlgendada kitsalt (13. novembri 2014. aasta kohtuotsus Vital Pérez, C‑416/13, EU:C:2014:2371, punktid 46 ja 47 ning seal viidatud kohtupraktika).
58 Sellega seoses leidis Euroopa Kohus 15. novembri 2016. aasta kohtuotsuses Salaberria Sorondo (C‑258/15, EU:C:2016:873, punktid 41, 48 ja 50) sisuliselt, et õigusnormi, mis näeb ette, et politseiüksusele pandud operatiiv‑ või täitevülesandeid täitvate esimese kategooria politseinike ametikohale kandideerivate isikute vanuse ülempiir on 35 eluaastat, tuleb üldjuhul pidada selliseks, mis ei lähe kaugemale sellest, mis on käesoleva kohtuotsuse punktis 56 nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalik. Eeskätt märkis Euroopa Kohus, et need ülesanded võivad tähendada füüsilise jõu kasutamist ja tööülesannete täitmist rasketes või isegi äärmuslikes tingimustes.
59 Samamoodi pidas Euroopa Kohus 12. jaanuari 2010. aasta kohtuotsuses Wolf (C‑229/08, EU:C:2010:3, punktid 41–44) proportsionaalseks meedet, millega kehtestati tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku töölevõtmisel vanuse ülempiiriks 30 eluaastat, olles tema käsutuses olevate teaduslike andmete põhjal eelnevalt tõdenud, et teatavad selle teenistuse nooremametniku ülesanded, nagu tulekahjude kustutamine, eeldavad eriti suurt füüsilist võimekust ning et väga väheste üle 45 aasta vanuste ametnike füüsilised võimed lubavad sellise tegevusega tegeleda.
60 Seevastu 13. novembri 2014. aasta kohtuotsuses Vital Pérez (C‑416/13, EU:C:2014:2371, punktid 54 ja 57) leidis Euroopa Kohus, et riigisisese õigusnormiga, mis nägi ette, et kohalike politseiametnike töölevõtmise vanuse ülempiir on 30 eluaastat, kehtestati ebaproportsionaalne nõue, olles eelnevalt eelkõige märkinud, et arvestades nende politseiametnike ülesandeid, mille hulka kuulub muu hulgas elanike abistamine, isikute ja vara kaitsmine, õigusrikkujate kinnipidamine ja vahi all hoidmine, preventiivne patrullimine ja liikluse reguleerimine, ei ole neilt nõutavad võimed iga kord võrreldavad eriti suure füüsilise võimekusega, mida tuletõrjujatelt süstemaatiliselt eeldatakse.
61 Siit järeldub, et selleks, et teha kindlaks, kas põhikohtuasjas kõne all olev õigusnorm, mis näeb ette, et politseikomissaride töölevõtmiseks korraldatud konkursil osalemise vanuse ülempiir on 30 eluaastat, kehtestab proportsionaalse nõude, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks kontrollima, kas ametiülesanded, mida politseikomissarid tegelikult täidavad, on peamiselt operatiiv‑ või täitevülesanded, mis eeldavad eriti suurt füüsilist võimekust. Üksnes viimati nimetatud juhul saaks seda vanuse ülempiiri pidada proportsionaalseks. Eelotsusetaotluse põhjal siiski näib, et riikliku politsei komissarid selliseid ülesandeid ei täida.
62 Lisaks on põhikohtuasjas kõne all olevate õigusnormide proportsionaalsuse analüüsimisel asjakohane ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu esile toodud tõik, et konkursi raames ette nähtud kehalised katsed, mis võivad välistada edasipääsu, võivad olla sobiv ja vähem piirav meede kui vanuse ülempiiriks kehtestatud 30 eluaastat.
63 Itaalia valitsus viitab vajadusele alandada keskmist vanust politseis, pidades silmas tulevikuperspektiivi, milleks on riikliku politsei teenistusse saamise kogu süsteemi üldine ümberkorraldamine.
64 Sellega seoses leidis Euroopa Kohus 15. novembri 2016. aasta kohtuotsuses Salaberria Sorondo (C‑258/15, EU:C:2016:873, punktid 44 ja 47) talle esitatud täpsete andmete põhjal, mis võimaldasid ennustada asjaomase politseiüksuse tööjõu massilist vananemist, et rahuldava vanusepüramiidi loomiseks tuleb näha ette erilise füüsilise võimekuse olemasolu mitte staatiliselt töölevõtmise konkursi katsete raames, vaid dünaamiliselt, võttes arvesse aastaid, mille vältel peab politseinik pärast töölevõtmist teenistuses olema.
65 Lisaks on oluline rõhutada, et nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 58, oli selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas tegemist konkursiga, mis oli korraldatud mitte nende esimese kategooria politseinike töölevõtmiseks, kes täidavad haldusülesandeid, vaid nende töölevõtmiseks, kes täidavad peamiselt operatiiv‑ või täitevülesandeid.
66 Teiseks peab eelotsusetaotluse esitanud kohus tema käsutuses olevast toimikust või liikmesriigi ametiasutustelt saadavatest andmetest lähtudes kontrollima, kas rahuldava vanusepüramiidi võimalik loomine riiklikus politseis võib õigustada põhikohtuasjas käsitletavat piirvanust. Samas peab ta ühelt poolt võtma arvesse nende teenistujate, keda asjaomane konkurss puudutab, st riikliku politsei komissaride keskmist vanust, mitte riikliku politsei kõikide teenistujate keskmist vanust. Teiselt poolt on selline kontroll asjakohane vaid juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, et ülesanded, mida politseikomissarid tegelikult tavaliselt täidavad, nõuavad erilise füüsilise võimekuse olemasolu, mis põhjendab vajadust vanusepüramiidi niisuguse ümberkorraldamise järele.
67 Sellise vajaduse puudumisel oleks edasipääsu välistada võivate kehaliste katsete olemasolu asjaomase konkursi raames tõepoolest sobiv ja vähem piirav meede kui vanuse ülempiiriks kehtestatud 30 eluaastat, nagu on ette nähtud põhikohtuasjas kõne all olevas õigusnormis.
68 Lisaks leiab sama kohus, et asjaolu, et seadusandliku dekreedi nr 334/2000 artikli 3 lõikes 4 on ette nähtud, et teatud arv ametikohti reserveeritakse juba teenistuses olevatele politseiametnikele, kes ei ole üle 40 aasta vanad, võimaldab kindlalt väita, et konkursile registreerimise kuupäevaks sellesse vanusesse jõudmine ei ole politseikomissari ametiülesannete täitmisega kokkusobimatu, ning järelikult on põhikohtuasjas kõne all olev piirvanus ebaproportsionaalne. Sellega seoses rõhutab VT, et sõjaväeteenistuse läbinud kandidaatide puhul tõstetakse piirvanust kuni kolme aasta võrra, riikliku politsei teenistujatele piirvanust ei kohaldata ja siseministeeriumi tsiviilhalduse osakonna teenistujate piirvanus on 35 eluaastat.
69 Itaalia valitsus väidab, et eelmises punktis mainitud teatud arvu ametikohtade reserveerimise eesmärk on säilitada nende isikute teadmised, kes on juba saanud väljaõppe politseiteenistuses või politseikomissari ametikoha jaoks vajalikes teenistustes.
70 Samas kinnitab nii selle erandi olemasolu kui ka VT esile toodud erandite olemasolu, et põhikohtuasjas kõne all olev piirvanus on ebaproportsionaalne. Nimelt on õigusnorm konkreetse eesmärgi saavutamiseks sobiv üksnes juhul, kui see vastab tõepoolest huvile saavutada see eesmärk järjepidevalt ja süstemaatiliselt (15. juuli 2021. aasta kohtuotsus Tartu Vangla, C‑795/19, EU:C:2021:606, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).
71 Seega on ilmne – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei selgu teisiti –, et kui ametiülesanded, mida riikliku politsei komissarid tegelikult täidavad, nõuavad erilist füüsilist võimekust, on seadusandliku dekreedi nr 334/2000 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud vanuse ülempiir 30 eluaastat direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 1 arvestades ebaproportsionaalne nõue.
Direktiivi 2000/78 artikli 6 lõige 1
72 Mis puudutab teisena küsimust, kas põhikohtuasjas kõne all oleva õigusnormiga kehtestatud erinev kohtlemine võib olla direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 1 arvestades põhjendatud, siis tuleb märkida, et seda küsimust tuleb analüüsida üksnes siis, kui sellist erinevat kohtlemist ei saa põhjendada direktiivi artikli 4 lõike 1 alusel (vt selle kohta 15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Salaberria Sorondo, C‑258/15, EU:C:2016:873, punkt 49).
73 Direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimene lõik sätestab, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on riigisisese õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Direktiivi artikli 6 lõike 1 teise lõigu punkt c näeb ette, et selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda „tööle võtmise vanuse ülempiiri kehtestami[ses] kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel või selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž“.
74 Seetõttu on tarvis kontrollida, kas tingimus, mille kohaselt on vanuse ülempiir politseikomissaride töölevõtmiseks korraldatud konkursil osalemiseks 30 eluaastat, nagu see tuleneb seadusandliku dekreedi nr 334/2000 artikli 3 lõikest 1, on põhjendatav õigustatud eesmärgiga direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses ning kas selle saavutamiseks rakendatud meetmed on sobivad ja vajalikud.
75 Eelotsusetaotlusest ei nähtu, et põhikohtuasjas kõne all olevas õigusnormis oleks näidatud, milline on sellega taotletav eesmärk. Euroopa Kohus on leidnud, et direktiivi 2000/78 artikli 6 lõikest 1 ei saa siiski järeldada, et taotletava eesmärgi kohta täpsemate asjaomaste õigusnormide puudumine välistaks automaatselt selle, et niisugused õigusnormid võiksid olla nimetatud sätte alusel põhjendatud. Kui selline täpsustus puudub, siis on oluline, et teised asjaomase meetme üldisest kontekstist tulenevad tegurid võimaldaksid tuvastada eesmärgi, millest meede on kantud, et saaks kohtulikult kontrollida selle eesmärgi õiguspärasust ning selle saavutamiseks kasutatud vahendite sobivust ja vajalikkust (13. novembri 2014. aasta kohtuotsus Vital Pérez, C‑416/13, EU:C:2014:2371, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).
76 Lisaks on eesmärgid, mida võib direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses „õigustatuks“ pidada ning millega võib seega olla põhjendatav erandi tegemine vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttest, sotsiaalpoliitikast tulenevad eesmärgid (13. septembri 2011. aasta kohtuotsus Prigge jt, C‑447/09, EU:C:2011:573, punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika).
77 Kui põhikohtuasjas kõne all olevate õigusnormidega kehtestatud piirvanuse puhul võib asuda seisukohale, et piirvanus on kehtestatud kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel või selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž nimetatud direktiivi artikli 6 lõike 1 teise lõigu punkti c tähenduses, võib see õigustada põhikohtuasjas kõne all olevat erinevat kohtlemist, kui see on nimetatud sätte mõttes „siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud“ (vt selle kohta 13. novembri 2014. aasta kohtuotsus Vital Pérez, C‑416/13, EU:C:2014:2371, punktid 64 ja 65).
78 Kuid ka sellisel juhul tuleb kontrollida, kas nende eesmärkide saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
79 Sellega seoses ei ole Euroopa Kohtul ühest küljest teavet, mis võimaldaks järeldada, et põhikohtuasjas kõne all olev piirvanus on politseikomissaride koolituse väljaõppe tagamise eesmärki arvestades asjakohane ja vajalik.
80 Mis puudutab teisest küljest eesmärki tagada mõistlik tööstaaž enne pensionile jäämist, siis nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud andmetest, et riikliku politsei teenistujate vanaduspensioniiga on 61 eluaastat.
81 Siit järeldub, et riigisisest õigusnormi, mis näeb ette, et politseikomissaride töölevõtmiseks korraldatud konkursil osalemise vanuse ülempiir on 30 eluaastat, ei saa üldjuhul pidada vajalikuks tagamaks, et politseikomissaride pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 teise lõigu punkti c tähenduses (vt selle kohta 13. novembri 2014. aasta kohtuotsus Vital Pérez, C‑416/13, EU:C:2014:2371, punkt 72), eelkõige juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus asub pärast kõikide asjasse puutuvate asjaolude hindamist kindlalt seisukohale, et politseikomissaride ametiülesanded valdavalt ei hõlma suurt füüsilist pingutust nõudvaid ülesandeid, mida värvatud vanemaealised politseikomissarid ei ole suutelised piisava aja jooksul täitma (vt selle kohta 12. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus Wolf, C‑229/08, EU:C:2010:3, punkt 43, ja 15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Salaberria Sorondo, C‑258/15, EU:C:2016:873, punkt 46).
82 Neil asjaoludel – kui eelotsusetaotluse esitanud kohus seda kinnitab – ei saa sellisest sättest nagu seadusandliku dekreedi nr 334/2000 artikli 3 lõige 1 tulenevat erinevat kohtlemist põhjendada direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 teise lõigu punkti c alusel.
83 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 2, artikli 4 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb lähtuvalt harta artiklist 21 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis näeb ette, et politseikomissaride töölevõtmiseks korraldatud konkursil osalemise vanuse ülempiir on 30 eluaastat, kui ametiülesanded, mida politseikomissarid tegelikult täidavad, ei nõua erilist füüsilist võimekust, või juhul, kui füüsilist võimekust nõutakse, tuvastatakse, et niisugune õigusnorm, millega taotletakse küll õiguspärast eesmärki, kehtestab ebaproportsionaalse nõude – seda tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.
Kohtukulud
84 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:
Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõiget 2, artikli 4 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 21 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis näeb ette, et politseikomissaride töölevõtmiseks korraldatud konkursil osalemise vanuse ülempiir on 30 eluaastat, kui ametiülesanded, mida politseikomissarid tegelikult täidavad, ei nõua erilist füüsilist võimekust, või juhul, kui füüsilist võimekust nõutakse, tuvastatakse, et see õigusnorm, millega taotletakse küll õiguspärast eesmärki, kehtestab ebaproportsionaalse nõude – seda tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.
Allkirjad