Liidetud kohtuasjad C‑199/12–C‑201/12
Minister voor Immigratie en Asiel
versus
X
ja
Y
ja
Z
versus
Minister voor Immigratie en Asiel
(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad))
Direktiiv 2004/83/EÜ – Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi saamise miinimumnõuded – Artikli 10 lõike 1 punkt d – Teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumine – Seksuaalne sättumus – Tagakiusamise põhjus – Artikli 9 lõige 1 – Mõiste „tagakiusamisaktid” – Põhjendatud tagakiusamishirm teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu – Piisavalt tõsised meetmed, mille tõttu asjaomasel isikul võib olla selline kartus – Õigusnormid, mille kohaselt on homoseksuaalsed tegevused karistatavad – Artikkel 4 – Faktide ja asjaolude eraldi hindamine
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 7. november 2013
1. Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Varjupaigapoliitika – Pagulasseisund või täiendava kaitse seisund – Direktiiv 2004/83 – Pagulasseisundi saamise nõuded – Tagakiusamise oht – Tagakiusamise põhjus – Mõiste „teatav sotsiaalne grupp” – isikud, kelle ühine tunnus on seksuaalne sattumus – Hõlmamine – Tingimused
(Nõukogu direktiiv 2004/83, artikli 10 lõike 1 punkt d)
2. Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Varjupaigapoliitika – Pagulasseisund või täiendava kaitse seisund – Direktiiv 2004/83 – Pagulasseisundi saamise nõuded – Tagakiusamise oht – Mõiste „tagakiusamisaktid” – Homoseksuaalsete toimingute eest määratav vangistus – Ebaproportsionaalne või diskrimineeriv karistus – Hõlmamine – Faktide ja asjaolude eraldi hindamine
(Nõukogu direktiiv 2004/83, artikli 4 lõike 3 punkt a ning artikli 9 lõige 1 ja lõike 2 punkt c)
3. Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Varjupaigapoliitika – Pagulasseisund või täiendava kaitse seisund – Direktiiv 2004/83 – Pagulasseisundi saamise nõuded Pagulasseisundi saamise nõuded – Tagakiusamise oht – Homoseksuaalsed toimingud, mis on karistatavad vangistusega – Varjupaigataotleja kohustus oma seksuaalset sattumust varjata – Puudumine
(Nõukogu direktiiv 2004/83, artikli 9 lõige 1 ja artikli 10 lõike 1 punkt d)
1. Direktiivi 2004/83 miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta artikli 10 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et selliste konkreetselt homoseksuaalsetele isikutele suunatud karistusõiguslike õigusnormide olemasolu võimaldab sedastada, et neid isikuid tuleb käsitada nii, et nad moodustavad teatava sotsiaalse grupi.
Direktiivi artikli 10 lõige 1, mis määratleb teatava sotsiaalse grupi, kuhu kuulumine võib anda põhjust karta tegelikku tagakiusamist, nõuab täpsemalt, et korraga oleks täidetud kaks tingimust. Esiteks peab selle rühma liikmetel olema ühine loomupärane omadus või ühine taust, mida ei saa muuta, või ühine omadus või veendumus, mis on nende identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks sundida sellest lahti ütlema. Teiseks peab sellel rühmal olema asjaomases kolmandas riigis selgesti eristuv identiteet, kuna ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana.
Seoses esimesega nendest tingimustest on selge, et isiku seksuaalne sättumus on omadus, mis on inimese identiteedis nii fundamentaalne, et teda ei tohiks sundida sellest lahti ütlema. Sellist tõlgendust kinnitab direktiivi artikli 10 lõike 1 punkti d teine lõik, mille kohaselt võib olenevalt päritoluriigis valitsevatest asjaoludest teatava sotsiaalse grupi mõiste hõlmata seksuaalse sättumuse ühisel tunnusel põhinevat gruppi. Teine tingimus eeldab, et sama seksuaalset sättumust jagavatest liikmetest koosneval rühmal on asjaomases päritoluriigis selgesti eristuv identiteet, kuna ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana.
(vt punktid 44–47, 49 ja resolutsiooni punkt 1)
2. Direktiivi 2004/83 miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta artikli 9 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi artikli 9 lõike 2 punktiga c tuleb tõlgendada nii, et ainuüksi asjaolu, et homoseksuaalsed tegevused on karistatavad, ei kujuta iseenesest endast tagakiusamisakti. Seevastu tuleb vangistust, millega karistatakse homoseksuaalsete tegevuste eest ja mida ka niisugused õigusnormid vastu võtnud päritoluriigis tegelikult kohaldatakse, käsitada ebaproportsionaalse või diskrimineeriva karistamisena, mis kujutab endast seega tagakiusamisakti.
Siseriiklikud ametiasutused peavad olukorras, kus taotleja tugineb oma päritoluriigis kehtivatele õigusnormidele, mille kohaselt on homoseksuaalsed tegevused karistatavad, direktiivi 2004/83 artikli 4 kohase faktide ja asjaolude hindamisel analüüsima kõiki asjaomaseid fakte, mis on seotud päritoluriigiga, sealhulgas päritoluriigi õigusnorme ja nende kohaldamise viis, nagu see on ette nähtud selle direktiivi artikli 4 lõike 3 punktis a. Sellise analüüsi raames tuleb nimetatud ametiasutustel ennekõike kindlaks teha, kas taotleja päritoluriigis kõnesolevate õigusnormidega ette nähtud vangistust ka praktikas kohaldatakse. Just neid asjaolusid arvestades peavad siseriiklikud ametiasutused otsustama, kas on alust arvata, et taotlejal tuleb pärast oma päritoluriiki naasmist tegelikult põhjendatult karta tagakiusamist.
(vt punktid 58–61 ja resolutsiooni punkt 2)
3. Direktiivi 2004/83 miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta artikli 10 lõike 1 punkti d koostoimes selle direktiivi artikli 2 punktiga c tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalast on välja jäetud üksnes liikmesriikide siseriikliku õiguse kohaselt kriminaalseks peetavad homoseksuaalsed tegevused. Siseriiklikud ametiasutused ei saa pagulasseisundi taotluse hindamisel mõistlikult oodata, et varjupaigataotleja varjab tagakiusamisohu vältimiseks päritoluriigis oma homoseksuaalsust või hoiab ennast oma seksuaalse sättumuse väljendamisel tagasi.
Selles osas on nõue, et sama seksuaalse sättumusega sotsiaalse grupi liikmed varjaksid sellekohast sättumust, vastuolus juba tõdemusega, et seksuaalne sättumus on omadus, mis on inimese identiteedis nii fundamentaalne, et teda ei tohiks sundida sellest lahti ütlema. Sellest nähtub, et huvitatud isikule tuleks anda direktiivi artikli 13 kohaselt pagulasseisund, kui on tõendatud, et pärast päritoluriiki tagasipöördumist esineb tema homoseksuaalsuse tõttu tegelik tagakiusamise oht direktiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses, kuna tõika, et ta saaks seda ohtu vältida, hoides ennast oma seksuaalse sättumuse väljendamisel tagasi suuremal määral kui heteroseksuaalne isik, ei saa siinkohal arvesse võtta.
(vt punktid 70, 75 ja 76 ning resolutsiooni punkt 3)