Kohtuasi T‑481/11

Hispaania Kuningriik

versus

Euroopa Komisjon

Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu- ja köögiviljaturg – Tsitrusviljad – Tühistamishagi – Kinnitav akt – Uued ja olulise tähtsusega asjaolud – Vastuvõetavus – Toodete turustamise tingimused – Märgistamisnõuded – Märked pärast saagikoristust kasutatud säilitusainete või muude keemiliste ainete kohta – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni kehtestatud standardeid käsitlevad soovitused

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 13. november 2014

1.      Tühistamishagi – Hagi varasema ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustamata otsust kinnitava otsuse peale, millega kinnitatakse varasem otsus, mida ei ole tähtaegselt vaidlustatud – Vastuvõetamatus – Kinnitava otsuse mõiste – Uus hindamine, mille eesmärk on kontrollida, kas varasema õigusakti säilitamine on endiselt õigustatud, võttes arvesse vahepeal muutunud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid – Välistamine

(ELTL artikkel 263)

2.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu- ja köögiviljad – Turustamise tingimused – Komisjoni kaalutlusruum –Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni võetud standardeid käsitlevate soovituste arvessevõtmine – Nimetatud standardite kohustuslikkuse puudumine

(nõukogu määrus nr 1234/2007, artikli 113 lõige 2)

3.      Tühistamishagi – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste

4.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu- ja köögiviljad – Turustamise tingimused – Komisjoni kaalutlusruum – Piirid – Tarbijate huvi arvessevõtmise kohustus – Ulatus

(nõukogu määrus nr 1234/2007, artikli 113 lõike 2 punkti a alapunkt iii)

5.      Institutsioonide aktid – Põhjendused – Kohustus – Ulatus – Rakendusmäärus

(ELTL artikkel 296; komisjoni määrus nr 543/2011)

6.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused – Turustamise tingimused – Tsitrusviljade märgistamiskohustus, mis ei muid hõlma puu‑ ja köögivilju – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine – Tsitrusviljad, mis loodusliku eripära tõttu on muudest puu‑ ja köögiviljadest erinevas olukorras

(ELTL artikli 40 lõige 2; komisjoni määrus nr 543/2011, I lisa B osa 2. osa VI jaotis)

7.      Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Liidu institutsioonide kaalutlusõigus – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid

8.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused – Turustamise tingimused – Pärast saagikoristust säilitusainete või muude keemiliste ainetega töödeldud tsitrusviljade märgistamiskohustus – Kohustus, mida kohaldatakse tsitrusviljadele, mis on mõeldud nii liidu kui ka kolmandate riikide turgudele – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(ELTL artikkel 169; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 38; nõukogu määrus nr 1234/2007; komisjoni määrus nr 543/2011, I lisa B osa 2. osa VI jaotis)

1.      ELTL artikli 263 sõnastusest ja eesmärgist, milleks on õiguskindluse tagamine, tuleneb, et akt, mida ei ole vaidlustamistähtaja jooksul vaidlustatud, muutub lõplikuks. Selline lõplikkus ei puuduta üksnes kõnealust akti ennast, vaid ka kõiki hilisemaid, puhtalt kinnitava loomuga akte. Mis puudutab küsimust, millistel asjaoludel tuleb õigusakti pidada puhtalt varasemat õigusakti kinnitavaks, siis see on nii juhul, kui õigusakt ei sisalda võrreldes varasema aktiga ühtegi uut asjaolu ja kui selle varasema akti adressaadi olukorda eelnevalt uuesti ei hinnatud. Õigusakt peetakse olukorra uue hindamise alusel vastuvõetuks – mis välistab õigusakti kinnitavuse –, kui see õigusakt võeti vastu huvitatud isiku taotlusel või selle autori omal algatusel selliste oluliste asjaolude alusel, mida ei võetud arvesse varasema õigusakti vastuvõtmisel.

Pealegi peab õiguslikku asjaolu käsitlema uuena nii juhul, kui seda asjaolu ei esinenud varasema õigusakti vastuvõtmise ajal, kui ka juhul, kui tegemist on asjaoluga, mis esines juba varasema õigusakti vastuvõtmise ajal, kuid mida ükskõik millisel põhjusel – sealhulgas viimati nimetatud õigusakti autori hooletus – ei võetud selle vastuvõtmise ajal arvesse. Lisaks peab selleks, et asjaolu oleks oluline, see asjaolu muutma oluliselt seda õiguslikku olukorda, millega arvestas varasema õigusakti autor. Teiste sõnadega peab kõnealune asjaolu olema võimeline muutma sisuliselt varasema õigusakti vastuvõtmise ajal esinenud sellist olukorda nagu asjaolu, mis võib kahtluse alla seada sellest õigusaktist tuleneva lahenduse põhjendatuse.

Järelikult võib sellise meetme, mille puhul eeldatakse selle võtmisele eelnenud faktiliste ja õiguslike asjaolude püsimist, uuesti hindamist taotleda selleks, et kontrollida kas meetme säilitamine on õigustatud; uus hindamine, mille eesmärk on kontrollida, kas varasem meede on endiselt õigustatud, võttes arvesse õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mis võivad olla vahepeal muutunud, toob endaga kaasa uue õigusakti vastuvõtmise, mis ei ole puhtalt kinnitav, vaid kujutab endast vaidlustatavat õigusakti, mille peale saab esitata tühistamishagi ELTL artikli 263 alusel.

(vt punktid 27, 28, 36 ja 38–40)

2.      Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) poolt standardi vastu võtmine ei too Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes kõik osalevad UNECE‑s, kaasa mingeid kohustusi. Neist kaalutlustest lähtudes tuleb määruse nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, artikli 113 lõiget 2 tõlgendada vastavalt selle selgele ja ühemõttelisele sõnastusele nii, et komisjonil on kaalutlusõigus liidu tasandil ühe või mitme toote turustamisstandardi kehtestamisel. Kuna põllumajanduspoliitika valdkonnas on tunnustatud institutsioonide laialdast kaalutlusõigust, mis vastab neile pandud ülesannetele, siis on järelikult lai ka nimetatud sättest tulenev komisjoni kaalutlusõigus. Samas peab komisjon nimetatud sätte kohaselt selle laia kaalutlusõiguse kasutamisel arvestama muude tegurite hulgas ka UNECE vastuvõetud standardeid. Lisaks selgitab nimetatud standardite kohustuslikkuse puudumine, miks selles sättes kasutatakse mõistet „standardeid käsitlevad soovitused”. Kuna järelikult ei olnud komisjon nimetatud artikli 113 lõikes 2 esitatud mõiste kohaselt kohustatud liidu tasandil kehtestama UNECE standardiga FFV 14 identset tsitrusviljade turustamisstandardit, siis ei saa talle heita ette alusmääruse rikkumist ja seega ka mitte õigusnormide hierarhia põhimõtte rikkumist.

(vt punktid 79–81)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 95)

4.      Määruse nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, artikli 113 lõike 2 punkti a alapunkti iii sõnastusest tuleneb, et kehtestades turustamisstandardid, mida komisjon võib ette näha, tuleb arvesse võtta tarbijate huvi piisavate ja läbipaistvate tootekirjelduste saamise vastu. Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide järgimisel ei saa lisaks jätta tähelepanuta üldisi huvisid, nagu tarbijakaitse või inimeste ja loomade tervise ja elu kaitse, millega ühenduse institutsioonid peavad oma pädevuse teostamisel arvestama.

Niisiis ei saa nõustuda sellega, et komisjon on kuritarvitanud määruse nr 1234/2007 artikli 113 kohast menetlust nende standardite vastuvõtmisel, selleks et kehtestada tarbijakaitsealast sätet, mille vastuvõtmine ei kuulu tema pädevusse.

(vt punktid 99 ja 100)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 107–109 ja 114)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 125–127 ja 136)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 152 ja 153)

8.      Määruse nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, I lisa osa B 2. osa VI jaotises sätestatud pärast saagikoristust säilitusainete või muude keemiliste ainetega töödeldud tsitrusviljade märgistamiskohustuse puhul ei saa komisjonile ette heita VI jaotise kehtestamisel proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist seetõttu, et nimetatud säte puudutab ka kolmandatesse riikidesse ekspordiks mõeldud tsitrusvilju.

Nimelt on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 38 sätestatud, et liidu poliitikaga tagatakse tarbijakaitse kõrge tase. Samas ei tee see säte ega ELTL artikkel 169 vahet tarbijatel liidu sees ja väljaspool liitu. Järelikult, kui komisjon leidis, et meede, milleks on tsitrusviljade pärast saagikoristust märgistamine nende võimaliku töötlemise kohta, on vajalik tagamaks tarbijate piisav kaitse, siis ei saa nõustuda, et ta eristab liidusiseseid ja ‑väliseid tarbijaid, kehtestades sellise kohustuse esimestele mõeldud toodete jaoks, kuid mitte teistele mõeldud toodete puhul.  Lisaks on tarbijakaitse ühtne ja kõrge tase nii liidu siseselt kui väliselt osa liidust pärit toodete kvaliteedi ja usaldusväärsuse kuvandist ja aitab kaasa rahvusvahelistel turgudel nende seisundi säilitamisele või isegi tugevdab seda. Nimelt võiks juhul, kui väljaspool liitu asuvale tarbijale tekib tervisekahjustus tulenevalt sellest, et puudub märgistus liidust pärit tsitrusviljade pärast saagikoristust töötlemise kohta, saada kahjustada liidust pärit toodete kvaliteedi ja usaldusväärsuse kuvand.

Lisaks on üldteada, et peaaegu kõigi puu‑ ja köögiviljade jaoks on olemas erimärgised, mis näitavad, et need on pärit mahepõllundusest ega ole töödeldud keemiliste ainetega. Tarbijad on seega üldiselt teadlikud asjaolust, et need puu‑ ja köögiviljad, millel ei ole sellist märki, võivad olla sel moel töödeldud. Seega ei saa nõustuda sellega, et kui tarbijad näevad tsitrusviljade erilist märgistust, siis teevad nad vastupidise ja eksliku järelduse, et muud puu‑ ja köögiviljad, millel ei ole sellist märgist, ei ole töödeldud keemiliste ainetega.

(vt punktid 181 ja 185–190)