AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

30. november 2009

Kohtuasi F‑55/08

Carlo De Nicola

versus

Euroopa Investeerimispank

Avalik teenistus – Euroopa Investeerimispanga töötajad – Hindamine – Edutamine – Ravikindlustus – Ravikulude hüvitamine – Psühholoogiline ahistamine – Hoolitsemiskohustus – Kahju hüvitamise nõue – Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus – Vastuvõetavus

Ese:      Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjade artikli 41 alusel esitatud hagi, millega C. De Nicola palub eelkõige esiteks tühistada Euroopa Investeerimispanga apellatsioonikomitee 14. detsembri 2007. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata tema kaebus, millega ta esiteks palus uuesti läbi vaadata talle 2006. aasta raames antud hinde ning teiseks tühistada investeerimispanga 13. juuli 2007. aasta otsused 2006. aasta edutamiste kohta osas, milles ta jäeti D-kategooriasse edutamata; teiseks tühistada tema 2006. aasta hindamisaruanne ning 13. juuli 2007. aasta otsused osas, milles nendega jäetakse ta sellesse kategooriasse edutamata; kolmandaks tuvastada tema psühholoogiline ahistamine; neljandaks kohustada investeerimispanka hüvitama kahju, mis tema arvates talle ahistamisega tekitati, ning lõpuks tühistada otsus, millega keelduti laserraviga seotud teatud ravikulude hüvitamisest.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hagi – Hagi kaebuse rahuldamata jätnud otsuse peale – Vastuvõetavus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hindamine

(Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 22)

3.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Iga-aastane hindamisaruanne

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

4.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hindamine – Praktiline hindamisjuhend

5.      Ametnikud – Hagi – Õigusvastasuse väide – Vastuvõetavus

(EÜ artikkel 241; personalieeskirjad, artikkel 91)

6.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hindamine – Apellatsioonikomitee

(Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 22)

7.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Sotsiaalkindlustus – Ravikindlustus – Ravikulud – Hüvitamine – Keeldumine – Institutsiooni meditsiinitöötaja arvamuse vaidlustamine

(Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 35)

8.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hagi – Personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 kohaldamine analoogia alusel

(EÜ artikkel 236; personalieeskirjad, artikkel 91; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

1.      Selliste nõuete tagajärg, mis on esitatud Euroopa Investeerimispanga juures asutatud apellatsioonikomitee seisukoha peale töötajate hindamise valdkonnas, on ühenduste kohtu poole pöördumine hindamisaruannete osas, mille peale selline halduskaebus esitati.

(vt punkt 84)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 23. veebruar 2001, liidetud kohtuasjad, T‑7/98, T‑208/98 ja T‑109/99: De Nicola vs. EIP (EKL AT 2001, lk I‑A‑49 ja II‑185, punkt 132).

2.      Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjade artikli 22 kohaselt on töötajate iga-aastase hindamise menetlus „kehtestatud [investeerimispanga] asutusesisese otsusega”. Kui puuduvad viited teistele dokumentidele peale personaliteate, siis tuleb tõdeda, et investeerimispank on selle teatega kehtestanud iga-aastase hindamise menetluse ning et see teenistuse personaliteade ja selle teate lisas olev praktiline hindamisjuhend moodustavad koos siduvad eeskirjad, millest investeerimispank ei või kõrvale kalduda, kuna tegemist oleks rikkumisega. Isegi kui eeldada, et nimetatud teade ei ole iseenesest investeerimispanga personalieeskirjades ettenähtud „asutusesisene otsus”, on see siiski siduv, kuna seda tuleb analüüsida vähemalt kui sisejuhist, millega investeerimispank kehtestas endale toimimiseeskirja, mis on küll soovituslik, kuid millest ta ei või kõrvale kalduda ilma selleks põhjusi nimetamata, sest vastasel korral rikuks ta võrdse kohtlemise põhimõtet.

Seega juhul, kui praktiline hindamisjuhend kehtestab hindamisvestluse läbiviimise tähtaja, tuleb sellest kinni pidada. Samuti, kuna selles juhendis nähakse ette, et enne hindamisvestlust peab asjaomane töötaja täitma hindamisaruande projekti, mille hindaja talle esitab, teatud osad, ning nende lahtrite ja asjakohaste märkuste koostamine nõuab asjaomase isiku jaoks minimaalset mõtlemisaega ning seega seda, et asjaomasele isikule antaks mõistlik aeg, mis jääb hindamisaruande projekti kättesaamise ning vestluse läbiviimise vahele, ei saa mõistlikuks ajaks lugeda mõnda minutit.

Vaidlusaluse aruande tühistamist ei õigusta iseenesest siiski rikkumised, mis on seotud hindamisvestluse läbiviimise kuupäeva ning tähtajaga, mis anti ametnikule hindamisaruande projekti kommenteerimiseks, kuna esiteks hindamismenetluse kestus ja korduvad viivitused menetluse jooksul ei mõjuta iseenesest hindamisaruande õiguspärasust ning teiseks, kuna ametnikul oli teise hindamisvestluse käigus võimalik vaidlusaluse aruande kohta oma märkusi, analüüse ja kommentaare esitada.

(vt punktid 105, 106, 109, 112, 113 ja 121–124)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. detsember 1984, liidetud kohtuasjad 129/82 ja 274/82: Lux vs. kontrollikoda (EKL 1984, lk 4127, punkt 20).

Esimese Astme Kohus: 26. oktoober 1994, kohtuasi T‑18/93: Marcato vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑215 ja II‑681, punkt 36); 10. september 2003, kohtuasi T‑165/01: McAuley vs. nõukogu (EKL AT 2003, lk I‑A‑193 ja II‑963, punkt 44); 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑50/04: Micha vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑339 ja II‑1499, punkt 45); 13. detsember 2005, liidetud kohtuasjad T‑155/03, T‑157/03 ja T‑331/03: Cwik vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑411 ja II‑1865, punktid 159–161).

3.      Ühenduste kohus ei saa Euroopa Investeerimispanga töötajate hindamise eest vastutavate isikute hinnangut asendada enda omaga. Investeerimispangal on sarnaselt teiste ühenduse institutsioonide ja organitega ulatuslik kaalutlusõigus oma töötajate töö hindamisel. Ühenduste kohtu poolne õiguspärasuse kontroll puudutab investeerimispanga töötaja iga-aastases hindamisaruandes sisalduvate hinnangute osas ainult võimalikku menetlusnormide rikkumist, ilmseid hindamisvigu ning võimalikku võimu kuritarvitamist.

(vt punkt 126)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 22. oktoober 2002, liidetud kohtuasjad T‑178/00 ja T‑341/00: Pflugradt vs. EKP (EKL 2002, lk II‑4035, punkt 69).

4.      Euroopa Investeerimispangas hindamismenetluse kehtestavale teenistust käsitlevale memole lisatud praktilise hindamisjuhendi sätet, mille kohaselt „hinnatav [peab eesmärkidega] nõustuma”, ei saa tõlgendada nii, et kui puudub asjaomase isiku nõusolek, on hindamisaruanne vigane. Kui sellise tõlgendusega nõustuda, siis selle tagajärg oleks, et administratsioonil oleks kohustus saada kõikidel juhtudel töötajate nõusolek neile antud ülesannete kohta ning see paneks töötajad olukorda, kus nad saaksid valida eesmärke, mida nad peavad täitma, mis aga läheks ilmselgelt vastuollu hea halduse ja hierarhia põhimõttega.

(vt punkt 131)

5.      Kuigi ametnik saab põhimõtteliselt vastuväite esitamisega vaidlustada ühenduste institutsiooni või organi üldkohaldatavate sätete õiguspärasuse – seda vaidlustamist ei saa analüüsida ettekirjutuse tegemise taotlusena −, saab ta seda teha kahel tingimusel: üksikotsus, mille tühistamist ta taotleb, on võetud neid sätteid vahetult kohaldades ning selle õigusvastasuse väite tulemusel võib ta saada mingit kasu.

(vt punkt 172)

Viited:

Euroopa Kohus: 5. oktoober 2000, liidetud kohtuasjad C‑432/98 P ja C‑433/98 P: nõukogu vs. Chvatal jt (EKL 2000, lk I‑8535, punkt 33).

Esimese Astme Kohus: 29. november 2006, kohtuasi T‑135/05: Campoli vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑297 ja II‑A‑2‑1527, punkt 132).

6.      Apellatsioonikomitee, kelle poole Euroopa Investeerimispanga töötaja võib oma iga-aastase hindamise raames pöörduda, ei tegutse võrdsel tasandil ülemusega investeerimispanga pädevatest asutustest. Komitee otsus ei asenda nende asutuste otsust. Komiteel on talle esitatud otsuste õiguspärasuse kontrollimisel kohtupidamise laadi ülesanne nende kaalutluste pinnal, mis on võrreldavad ühenduste kohtu poolt analüüsitavate kaalutlustega. Komitee kontrollib eelkõige, kas hindamisaruannete koostamise menetlus oli nõuetekohane ning kas investeerimispank ei ületanud oma sellise kaalutlusõiguse piire, mis on eriti ulatuslik hindamise ja edutamise vallas.

Kui ühenduste kohus jõuab pärast nende samade otsuste õiguspärasuse analüüsimist, mis esitati apellatsioonikomiteele, komiteega samale järeldusele, st nende otsuste suhtes esitatud väited tuleb tagasi lükata, siis ühenduste kohtul puudub huvi teha otsus komitee otsuse peale esitatud nõuete osas. Need nõuded ühtivad nende nõuetega, mis esitati vaidluse esemeks olevate investeerimispanga otsuste tühistamiseks.

Isegi kui eeldada, et apellatsioonikomitee otsuse õiguspärasust saaks iseseisvalt analüüsida ning kui see otsus tühistataks, siis selline tühistamine jätaks alles vaidlusaluse aruande, mida nimetatud otsus ei asendanud. Tühistamisega ei saaks investeerimispanka kohustada selleks, et apellatsioonikomitee vaatab uuesti läbi vaidlusaluse aruande vaidlustamise hageja poolt, kuna ühenduste kohus on ise juba selle vaidlustamise kohta otsuse teinud.

(vt punktid 196, 197 ja 199)

7.      Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjade artikli 35 kohaselt vastu võetud ravikindlustust reguleerivate sise-eeskirjade II lisa punktist III tuleneb, et investeerimispanga töötaja, kes soovib vaidlustada tema ravikulude hüvitamisest keeldumise, peab kasutama selleks ettenähtud spetsiaalset õiguskaitsevahendit. Nende sätete eesmärgiga, milleks on sõltumatule arstile meditsiiniliste vaidluste lahendamise ülesandeks tegemine, oleks vastuolus, kui töötaja saaks õiguspäraselt vaidlustada institutsiooni meditsiinitöötaja arvamuse väljaspool selleks ettenähtud erimenetlust.

(vt punkt 212)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 17. juuni 2008, kohtuasi F‑97/07: De Fays vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 56).

8.      Investeerimispanga pädevuses on määrata kindlaks tingimused, mille puhul tema töötajad saavad pöörduda Euroopa Kohtusse EÜ artikli 236 alusel, kuna investeerimispangal on vastavalt protokollile Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta pädevus kehtestada tema töötajatele kohaldatav kord.

Investeerimispanga personalieeskirjade artikkel 41 õiguskaitsevahendite kohta piirdub Euroopa Kohtu pädevuse meenutamisega ning kehtestab lepitusmenetluse. See ei sisalda seega ühtegi erieeskirja, millega Euroopa Kohtu pädevust piirataks või laiendataks, nagu see tuleneb ametnike jaoks ametnike personalieeskirjade artiklist 91 ja väljakujunenud kohtupraktikast.

Kui investeerimispanga personalieeskirjad selle kohta midagi ette ei näe, siis ei tule mitte vahetult kohaldada ametnike personalieeskirjade sätteid, mis eiraks Euroopa Investeerimispanga töötajate teenistustingimuste erilist olemust, vaid neid eeskirju tuleb eeskujuks võtta ning kohaldada neid analoogia alusel, kuna investeerimispanga ja töötajate vahelised puhtalt asutusesisesed vaidlused meenutavad olemuselt ühenduse institutsioonide ja nende ametnike või teenistujate vahelisi vaidlusi.

Seega tuleb Euroopa Investeerimispanga töötajate hagidele analoogia alusel kohaldada ametnike personalieeskirjade artikli 91 lõikest 1 tulenevat eeskirja, mille kohaselt ühenduste kohtul ei ole pädevust, kui talle esitatud hagi ei ole esitatud akti peale, mille administratsioon võttis hageja etteheidete tagasilükkamiseks.

(vt punktid 233–236 ja 239)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuotsus De Nicola vs. EIP (punktid 100, 101 ja 107).