EUROOPA KOHTU MÄÄRUS (kuues koda)
29. mai 2024(*)
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Riigiabi – Taastuvenergia toetamine – Koostootmisjaama ehitamine – Otsus C(2017) 8456 (final) – Muudatused Eesti taastuvate energiaallikate ning koostootmise abikavas – Põhjendused 42 ja 43 – Mõisted „projekt“ ja „tööde algus“ – Liikmesriigi pädeva asutuse tehtava kontrolli liik ja intensiivsus
Kohtuasjas C‑446/23,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tallinna Halduskohtu (Eesti) 15. juuli 2023. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 17. juulil 2023, menetluses
Warmeston OÜ
versus
Elering AS,
EUROOPA KOHUS (kuues koda),
koosseisus: koja president T. von Danwitz, esimese koja president A. Arabadjiev (ettekandja) kuuenda koja kohtuniku ülesannetes ja kohtunik A. Kumin,
kohtujurist: A. Rantos,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 99 pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega,
on teinud järgmise
määruse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada komisjoni 6. detsembri 2017. aasta otsuse C(2017) 8456 (final) Eesti taastuvate energiaallikate ja koostootmise abikava muudatuste kohta (riigiabi SA.47354 (2017/NN)) (ELT 2018, C 121, lk 7; edaspidi „2017. aasta otsus“) põhjendusi 42 ja 43.
2 Taotlus on esitatud Warmeston OÜ ja energia põhivõrguettevõtja Elering AS-i vahelises kohtuvaidluses, mille ese on Eleringi poolt Warmestoni taotlusel antud sellise arvamuse õiguspärasus, millega tuvastati, et biokütustel töötava ning elektri- ja soojusenergiat tootva koostootmisjaama ehitamise projekti arenguetapp ei vasta riigisiseste õigusnormide nõuetele, mis võimaldaksid kvalifitseerida Warmestoni „olemasolevaks energiatootjaks“ ja seega anda viimasele selle jaama ehitamiseks toetusi.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
2014. aasta suunised
3 Komisjoni teatise „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020“ (ELT 2014, C 200, lk 1; edaspidi „2014. aasta suunised“) punkti 19 alapunktis 44 on esitatud järgmine määratlus:
„Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:
(44) „tööde algus“ – kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene kindel kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varajasem. Mõiste ei hõlma maa ostmist ega ettevalmistustöid, nagu lubade hankimine ja esialgsete teostatavusuuringute tegemine. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde algus“ omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke“.
4 Suuniste punktis 126 on ette nähtud:
„Üleminekufaasis aastatel 2015 ja 2016 tuleks abi anda vähemalt 5%-le kavandatavast uuest taastuvatest energiaallikatest saadavast elektrivõimsusest konkureeriva pakkumismenetluse alusel, lähtudes selgetest, läbipaistvatest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumidest.
Alates 1. jaanuarist 2017 kohaldatakse järgmisi nõudeid.
Abi antakse tõeliselt konkureeriva pakkumismenetluse raames selgete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel (66) […]
[…]“.
5 Suuniste allmärkus 66 on sõnastatud järgmiselt:
„Käitistele, mis alustasid tegevust enne 1. jaanuari 2017 ning on saanud enne seda kuupäeva liikmesriigilt abi saamise kinnituse, võib abi anda kinnitamise ajal jõus olnud kava alusel.“
2017. aasta otsus
6 2017. aasta otsuse põhjendused 41–43 on sõnastatud järgmiselt:
„(41) Seoses olemasoleva tootja muudetud määratluse kohaldamisega konkreetsete projektide, näiteks Tootsi projekti suhtes, leiab [Euroopa K]omisjon, et kontrollimine, kas õiguslikud tingimused on tegelikult täidetud, on iseenesest liikmesriigi abi andvate ametiasutuste, antud juhul põhivõrguettevõtja ülesanne.
(42) [2014. aasta suuniste] allmärkust 66 võib käsitada õiguspärase ootuse õigusliku põhimõtte ülevõtmisena ning see on tihedalt seotud riigiabi ergutava mõju nõudega. Praktikas tähendab see seda, et abi andvad ametiasutused peavad käsitlema olemasoleva tootjana neid tootjaid, kelle projekt oli 1. jaanuaril 2017 sellises arenguetapis, et see oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud, nii et nad peaksid saama toetust olemasoleva abikava alusel (õigustatud ootus). See nõuab vähemalt seda, et projekti arendajad on hankinud vajaliku riikliku loa projekti rajamiseks ja neil on seaduspärane õigus kasutada maad, kus projekti hakatakse arendama.
(43) [2014. aasta suuniste] punkti 19 alapunktis 44 esitatud mõiste „tööde algus“ määratlus näeb seoses sellega ette rohkem üksikasju. Abi andvad ametiasutused peaksid seega [2014. aasta suuniste] allmärkust 66 lugedes ja tõlgendades seda arvesse võtma. Komisjon märgib siinkohal, et vastutus abimeetmete õige rakendamise eest lasub liikmesriikide pädevatel asutustel.“
Eesti õigus
7 11. veebruari 2003. aasta elektrituruseaduse (RT I 2003, 25, 153) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (edaspidi „ELTS“) §-s 3 „Terminid“ oli sätestatud:
„Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
[…]
25) tootmisseade – elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis;
[…]“.
8 ELTS §-s 59 „Toetus“ oli sätestatud:
„(1) Tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt käesolevas paragrahvis nimetatud toetust:
[…]
2) alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud biomassist koostootmise režiimil, välja arvatud juhul, kui biomassist toodetakse elektrienergiat kondensatsioonirežiimil, siis toetust ei maksta. […];
[…]
(2) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale tema taotluse alusel toetust:
1) 0,0537 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti […] 2 kohaselt;
[…]
(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetus on riigiabi [ELTL] artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse [2014. aasta suuniseid] ja [2017. aasta otsust].
(22) Vähemalt 1 [megavati (MW)] elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on tootjal õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust, kui tootja on hiljemalt 2016. aasta 31. detsembri seisuga alustanud seda tootmisseadet puudutava investeerimisprojekti osas töödega vähemalt ühel järgmistest viisidest:
1) alustanud elektrienergia tootmist;
2) alustanud seda investeerimisprojekti puudutavate ehitustöödega;
3) võtnud endale kindla kohustuse tellida seadmeid tootmisseadme rajamiseks;
4) võtnud mis tahes muu kohustuse, mis muudab selle investeerimisprojekti pöördumatuks; seejuures ei loeta investeerimisprojekti pöördumatuks muutvate kohustuste hulka tootmisseadmealuse kinnistu omandamist, lubade hankimist ega ettevalmistustöid.
[…]“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
9 Warmeston omandas 15. juunil 2010 kinnistu, et ehitada sinna nii puidugraanulitehas kui ka biokütusel töötav koostootmisjaam, mis toodab elektrienergiat ja soojust peamiselt selle tehase tarbeks.
10 Puidugraanulitehas töötab alates 2010. aasta lõpust ja kasumlikult.
11 Warmeston sai 27. mail 2015 ehitusloa koostootmisjaama püstitamiseks. Seejärel suurendas ta Eleringi hallatava elektrivõrguga liitumispunkti võimsust ning lasi ehitada alajaama, kütusehoone, teed ja platsid.
12 Selleks et saada abi selle jaama investeerimisprojekti lõpuleviimiseks, palus Warmeston 30. juunil 2020 Eleringilt arvamust selle kohta, kas investeerimisprojekt vastab ELTS § 59 lõikes 22 sätestatud tingimustele.
13 Elering leidis 13. septembri 2021. aasta otsuses, et see investeerimisprojekt ei vasta selles sättes nimetatud tingimustele, kuna Warmeston ei olnud 31. detsembri 2016. aasta seisuga võtnud ühtegi kohustust, mis muudaks sama investeerimisprojekti ELTS § 59 lõike 22 punkti 4 tähenduses pöördumatuks. Eelkõige ei kujuta tehtud kulutused endast kogumis piisavalt mahukaid investeeringuid, et järeldada, et koostootmisjaama investeerimisprojekt oli sellises arenguetapis, et see oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud ja Warmestonil oleks tekkinud õiguspärane ootus.
14 Warmeston esitas 27. detsembril 2021 Tallinna Halduskohtule (Eesti), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, kaebuse vastustaja 13. septembri 2021. aasta otsuse ja 24. novembri 2021. aasta vaideotsuse tühistamiseks ning Eleringi kohustamiseks hindama kaebaja taotlust uuesti.
15 Oma kaebuse põhjendamiseks väidab Warmeston eelkõige, et ekslik on hinnang, et puidugraanulitehase ehitamine ja koostootmisjaama ehitamine on kaks eraldiseisvat tegevust, mida ei saa pidada üheks ja samaks investeerimisprojektiks.
16 Warmeston kinnitab selle kohta, et koostootmisjaam ei täidaks eraldiseisvana mingit mõistlikku funktsiooni, kuna ilma puidugraanulitehaseta ei oleks mingit nõudlust, mis vastaks tema elektri- ja soojusvõimsusele, kuna selle ehitamist kavandati algusest peale koos selle tehase ehitamisega ühe ja sama investeerimisprojekti raames. Asjaolu, et investeerimisprojekti kasumlikult töötamise potentsiaal saavutati enne algul kavandatud projekti tervikuna elluviimist, ei saa olla alus arvata viimaste etappide tööd investeerimisprojektist välja ning käsitleda neid eraldiseisva investeerimisprojektina.
17 Warmeston rõhutab lisaks, et kui koostootmisjaam ei oleks algusest peale olnud investeerimisprojekti osa, ei oleks kunagi tehtud töid, mille maht ulatus 31. detsembri 2016. aasta seisuga 10,5 miljoni euroni. Kulutused oleksid olnud 4 442 373 euro võrra väiksemad. Ta järeldab sellest, et kuna puidugraanulitehas on koostootmisjaama toimimiseks hädavajalik ja osa sellega seotud koostootmisjaama investeerimisprojektist, tuleb selle tehasega seotud ehitustööd lugeda kõnealuse investeerimisprojekti töödeks.
18 Eleringi väitel ei ole puidugraanulitehas koostootmisjaamaga tehniliselt ega majanduslikult lahutamatult seotud. Tegemist on eraldiseisva käitisega, millest otseselt ei sõltuks ei koostootmisjaama teenindamine ega toitmine.
19 Asjaolu, et puidugraanulitehas on juba alates 2010. aastast töötanud kasumlikult, kinnitab, et puidugraanulitehas on ka iseseisvana majanduslikult mõistlik ja koostootmisjaam ei ole selle lahutamatu osa. Kuigi Warmestoni äriplaanist nähtub tõepoolest, et nimetatud tehas oleks juhul, kui ta tegutseks koostootmisjaamaga, kasumlikum kui ilma koostootmisjaamata, ei ole need asjaolud siiski määravad, sest taastuvenergia toetuse ainus eesmärk ei saa olla teiste äriprojektide kasumlikkuse tõstmine. Majandusliku mõistlikkuse analüüs ei tõenda seega, et tegu on ühe investeerimisprojektiga ja et Warmeston tõepoolest koostootmisjaama osas töödega alustas.
20 Kuivõrd taastuvenergia toetuse eesmärk ei ole toetada tarbimist, vaid elektrienergia tootmist, ei tule arvesse võtta tarbijat, kes saab kasu tootmisseadmest, käesoleval juhul puidugraanulitehasest. Seega ei ole see tehas osa koostootmisjaama investeerimisprojektist, mis piirdub koostootmisjaama ja seda teenindava taristuga.
21 Elering on seega arvamusel, et Warmeston ei olnud võtnud ühtegi kohustust, mis muudaks selle investeerimisprojekti 31. detsembri 2016. aasta seisuga pöördumatuks, mistõttu ei olnud see sellises arenguetapis, et see oleks suure tõenäosusega lõpetatud. Täpsemalt, kuna puidugraanulitehas ei ole kõnealuse investeerimisprojekti osa, piirduvad selle jaama ehitamiseks võetud kindlate kohustustega seotud kulud, mis on ainsana abikõlblikud, 1,27%-ga sama projekti kogumaksumusest. Kuna Warmeston ei täitnud 31. detsembri 2016. aasta seisuga „olemasoleva tootja“ kriteeriume, ei saanud ta tugineda õiguspärasele ootusele.
22 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et tema menetluses olev vaidlus toimub selle üle, kas Warmestoni puhul saab lugeda, et ta on ELTS § 59 lõike 22 ja 2014. aasta suuniste punkti 19 alapunkti 44 tähenduses alustanud töödega „tootmisseadet“ puudutava investeerimisprojekti osas. See tõstatab täpsemalt küsimuse, kas Warmeston on alustanud „investeerimisprojekti“ puudutavate ehitustöödega ELTS § 59 lõike 22 punkti 2 tähenduses või võtnud mis tahes muu kohustuse, mis muudab selle investeerimisprojekti pöördumatuks ELTS § 59 lõike 22 punkti 4 tähenduses.
23 Sellega seoses tuleks kõigepealt selgitada, mida võib pidada „projektiks“ 2017. aasta otsuse põhjenduse 42 tähenduses ja „investeeringuks“ 2014. aasta suuniste punkti 19 alapunkti 44 tähenduses. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus, kas „investeerimisprojektina“ saab käsitleda üksnes elektrienergiat tootva koostootmisjaama ehitamist või võib selle jaamaga seotud muu käitis, nagu puidugraanulitehas, mis tarbib selle jaama toodetud elektri- ja soojusenergiat, olla selle mõistega hõlmatud ja millistel tingimustel.
24 Seejärel, kui eeldada, et see on nii, tuleks vastata küsimusele, kas teise seadme ehitustöid võib pidada „tööde alguseks“ 2017. aasta otsuse põhjenduse 43 ja 2014. aasta suuniste punkti 19 alapunkti 44 tähenduses või saab sel eesmärgil arvesse võtta üksnes koostootmisjaama ehitustöid. Sama küsimus tekib kulutuste kohta, mida võib arvesse võtta selle kindlakstegemisel, kas investeering on muutunud pöördumatuks.
25 Lõpuks, kuigi 2017. aasta otsuse põhjendus 42 viitab taotletud abi ergutava mõju nõudele, ei ole selge, kas olemasoleva tootja staatuse tuvastamisel tuleb seda mõju hinnata või kas sellise mõju olemasolu võib eeldada sellest, et komisjon tunnistas abi siseturuga kokkusobivaks, olles 2017. aasta otsuse põhjendustes 62 ja 63 ise hinnanud selle mõju olemasolu.
26 Neil asjaoludel otsustas Tallinna Halduskohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kuidas tõlgendada (investeerimis)projekti mõistet [2017. aasta otsuse] [põhjenduste 42 ja 43] tähenduses? Kuidas hinnata seda, millised kulud on projektiga seotud ja võisid potentsiaalselt viia projekti seisuga 31.12.2016 sellisesse arenguetappi, et projekt oleks suure tõenäosusega lõpetatud […]?
a) Sealhulgas, kas elektrienergia tootmisseadet puudutava projekti osaks võib olla ka muu seade kui energiat tootev seade (näiteks puidugraanulitehas)?
b) Kas vastus eelmisele küsimusele sõltub sellest:
i) kas see muu seade kui energiat tootev seade on elektrienergia tootmisseadmega seotud majanduslikult;
ii) kas see muu seade kui energiat tootev seade peab olema elektrienergia tootmisseadmega seotud tehniliselt (energeetiliselt), see tähendab kas on oluline, et sellest sõltub elektrienergia tootmisseadme teenindamine, toitmine või muu selline;
iii) kas selle muu seadme kui energiat tootva seadme rajamine oli eraldiseisvalt majanduslikult tasuv ja tehnoloogiliselt mõistlik (näiteks on see töötanud üle 10 aasta ning selle aja jooksul ei ole arendaja astunud ühtegi sammu elektrienergia tootmisseadme rajamiseks)[?]
c) Sealhulgas, kas elektrienergia tootmisseadet puudutava projekti osaks võib muu seade kui energiat tootev seade olla pelgalt põhjusel, et viimase opereerimine koos elektrienergia tootmisseadmega on majanduslikult kasumlikum?
d) Sealhulgas, kas hinnata tuleb seda, kas muu seade kui energiat tootev seade on elektrienergia tootmisseadet puudutava projekti osaks (ehk kas arendaja oleks muud seadet kui energiat tootvat seadet rajanud, kui ta ei oleks elektrienergia tootmisseadet planeerinud), või vastupidi?
2. Kas selle hindamisel, kas tööd saab lugeda alustatuks [2017. aasta otsuse] [põhjenduses] 42 sätestatu mõttes, tuleb lähtuda üksnes tingimusteta ja siduvate kohustuste formaalsest võtmisest (näiteks allkirjastamisest) või on lisaks vajalik iga kord sisuliselt hinnata, kas projekt oli sellises arenguetapis, et see oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud, ja kas projektist loobumisega oleksid kaasnenud ettevõtjale ka sisuliselt kahjulikud tagajärjed?
a) Sealhulgas, kas projekti arenguetappi tuleb hinnata kõigi töödega alustamise alternatiivide, sealhulgas ehitustööde alustamise korral?
b) Sealhulgas, kuidas tuleb hinnata võetud kohustuste sisulist poolt? Kas saab arvestada tehtud investeeringute / võetud kohustuste / ehitustööde / kulude suhet projekti koguväärtusesse? Kas on oluline ka see, kas võetud kohustused puudutavad elektrienergia tootmisseadet või projekti taristut?
c) Sealhulgas, kas tööd saab lugeda alustatuks olukorras, kus seisuga enne 31.12.2016 on ettevõtja võtnud kohustusi / teinud investeeringuid / alustanud ehitustöödega / soetanud seadmed, kuid kulutuste maht on koguprojekti ulatusega võrreldes niivõrd väike, et projekti ei saa lugeda sellises arenguetapis olevaks, et see oleks suure tõenäosusega lõpetatud? Millist kulude suhet projekti koguväärtusesse on põhjendatud pidada piisavaks, et lugeda projekti sellises arenguetapis olevaks, et see oleks suure tõenäosusega lõpetatud?
d) Sealhulgas, kas hindamisel, kas tööd saab lugeda alustatuks või mitte, peab liikmesriik tuvastama ergutava mõju olemasolu või tuleb seda vastavalt [2017. aasta otsusele] eeldada?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
27 Kodukorra artiklis 99 on ette nähtud, et kui Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimus on identne küsimusega, millele Euroopa Kohus on juba vastuse andnud, või kui küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast või kui esitatud küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust, võib Euroopa Kohus igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.
28 Kuna käesolevas kohtuasjas Euroopa Kohtule esitatud küsimustele antavad vastused on selgelt tuletatavad 12. oktoobri 2023. aasta kohtuotsusest Est Wind Power (C‑11/22, edaspidi „kohtuotsus EWP“, EU:C:2023:765) ning need ei tekita põhjendatud kahtlust, tuleb seda sätet käesolevas kohtuasjas kohaldada.
Esimene küsimus
29 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas mõistet „projekt“ 2017. aasta otsuse põhjenduse 42 tähenduses ning mõistet „tööde algus“ selle otsuse põhjenduse 43 ja 2014. aasta suuniste punkti 19 alapunkti 44 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et need puudutavad ainult energiat tootvat seadet, või võivad need mõisted hõlmata selliste laiemate investeerimisprojektidega alustamist, mis hõlmavad muid, vajaduse korral majanduslikult ja/või tehniliselt selle energiat tootva seadmega seotud käitisi, mis on tervikliku investeerimisprojekti lahutamatu osa ja võivad muuta nende käitiste käitamise tulusamaks.
30 Kohtuotsuse EWP punktides 53–56 leidis Euroopa Kohus:
„53 2017. aasta otsuse põhjenduse 42 kontekstis tuleb mõistet „tööde algus“ 2014. aasta suuniste punkti 19 alapunkti 44 tähenduses seega igal juhul mõista nii, et sellega peetakse silmas tööde sellist arenguetappi, mis võimaldab arendajat pidada taastuvenergia olemasolevaks tootjaks.
54 Järelikult saab selles kontekstis mõiste „tööde algus“ hõlmata üksnes kohustust, millega investeerimisprojekt oli 1. jaanuari 2017. aasta seisuga viidud sellisesse „arenguetappi“, et see „oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud“, ning et projekt oli seega sisuliselt muutunud pöördumatuks.
55 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 44–46 sisuliselt esile tõi, saab sellist künnist pidada sel kuupäeval saavutatuks üksnes siis, kui kõik ettevalmistustööd on lõpetatud ning kui võetud kohustus on oma laadi ja maksumuse poolest piisavalt oluline, võrreldes asjaomase investeerimisprojekti kogumahuga.
56 Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus, kelle käsutuses on ainsana kõik asjakohased andmed, peab hindama, kas sel kuupäeval olid kavandatava tuulepargi ehitustööd sellises arenguetapis, mis võimaldab järeldada, et tuulepargi ehitusprojekt oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud, viitab Euroopa Kohtu käsutuses olev teave pigem sellele, et käesoleval juhul ei tähenda tuulemõõdumastide ja liitumispunkti ehitamine sellist „tööde algust“, mis võimaldaks pidada EWPd taastuvenergia „olemasolevaks tootjaks“, kuna üksnes taastuvenergiat tootvate tuulegeneraatorite ehitustöödega alustamine või isegi pöördumatu kohustus, mis on seotud tuulegeneraatoritega, mis näivad olevat kõige olulisem osa põhikohtuasjas käsitletavast investeerimisprojektist, võib talle sellise staatuse anda.“
31 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et 2017. aasta otsuse põhjenduse 42 kontekstis tuleb investeerimisprojekti tööde alguse mõistet 2014. aasta suuniste punkti 19 alapunkti 44 tähenduses igal juhul mõista nii, et sellega peetakse silmas tööde sellist arenguetappi, mis võimaldab arendajat pidada taastuvenergia olemasolevaks tootjaks.
32 Sellest tuleneb ühemõtteliselt, et mõiste „tööde algus“ puudutab elektrienergia tootmisseadet kui sellist puudutavat investeerimisprojekti.
33 Seega ühelt poolt hõlmab investeerimisprojekti mõiste ainult neid tegevusi, mis on otseselt asjakohased elektrienergia tootmisseadme – käesoleval juhul koostootmisjaama – ehitamise ja toimimise seisukohast, välistades eraldiseisvad käitised, nagu käesoleval juhul puidugraanuleid tootev tehas, isegi kui sellised eraldiseisvad käitised on vajaduse korral elektrienergia tootmisseadmega majanduslikult ja/või tehniliselt seotud. Teiselt poolt saab mõiste „tööde algus“ puudutada üksnes selle projektiga seoses tehtud investeeringuid.
34 Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama, kas üksnes koostootmisjaama arenguetapist nähtus 1. jaanuari 2017. aasta seisuga, et oli väga tõenäoline, et selle jaamaga seotud investeerimisprojekt lõpetatakse.
35 Järelikult tuleb esimesele küsimusele vastata, et mõistet „projekt“ 2017. aasta otsuse põhjenduse 42 tähenduses ning mõistet „tööde algus“ selle otsuse põhjenduse 43 ja 2014. aasta suuniste punkti 19 alapunkti 44 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et need puudutavad üksnes energiat tootvat seadet, ilma et seejuures oleks tähtsust asjaolul, et selline seade võib olla osa laiematest investeerimisprojektidest, mis sisaldavad muid selle energiat tootva seadmega majanduslikult ja/või tehniliselt seotud käitisi, mis moodustavad tervikliku investeerimisprojekti lahutamatu osa ja mis tõenäoliselt muudavad nende seadmete käitamise kulutõhusamaks.
Teine küsimus
36 Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas 2017. aasta otsuse põhjenduse 42 kontekstis tuleb mõistet „tööde algus“ selle otsuse põhjenduse 43 ja 2014. aasta suuniste punkti 19 alapunkti 44 tähenduses tõlgendada nii, et selleks, et tööd loetaks alustatuks,
– peab asjaomane liikmesriik tõendama taotletud abi ergutava mõju olemasolu;
– piisab sellest, kui on ametlikult võetud tingimusteta ja siduvad kohustused, või on iga juhtumi puhul vaja uurida, kas projekt oli sellises arenguetapis, et see oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud;
– tuleb arvestada tehtud investeeringute, võetud kohustuste, tehtud ehitustööde ja tehtud kulutuste suhet projekti koguväärtusesse;
– tuleb hinnata investeerimisprojekti arengutappi iga selle mõistega hõlmatud olukorra alusel, ja
– peavad võetud kohustused olema seotud elektrienergia tootmisseadme endaga või võivad need kohustused olla seotud muude käitistega, mis on osa terviklikust investeerimisprojektist.
37 Kohtuotsuse EWP punktides 60–62 leidis Euroopa Kohus:
„60 Seega nähtub 2017. aasta otsuse põhjendustest 42–44 ühemõtteliselt, et selle otsuse kontekstis peab pädev asutus juhtumipõhiselt kontrollima, kas asjaomane projekt oli 1. jaanuari 2017. aasta seisuga sellises arenguetapis, et see oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud. Sellist hinnangut ei saa aga anda puhtformaalselt ja see võib sõltuvalt juhtumist nõuda põhjalikku majanduslikku analüüsi.
61 Seda järeldust ei lükka ümber 5. märtsi 2019. aasta kohtuotsuse Eesti Pagar (C‑349/17, EU:C:2019:172) punktides 61 ja 68 esitatud kaalutlused. On tõsi, et nendes punktides välistas Euroopa Kohus sisuliselt selle, et liikmesriigi pädevad asutused saaksid anda keerulisi majanduslikke hinnanguid juhtumipõhiselt, ning piiras nende asutuste pädevust faktiliste või vormiliste järeldustega. Selline piiratus on aga tuvastatud seoses komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 800/2008 [ELTL artiklite 107 ja 108] kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT 2008, L 214, lk 3), artikli 8 lõike 2 kohaldamisega, mida tuleb liikmesriikides kohaldada ühetaoliselt, lähtudes selgetest ja lihtsatest kohaldatavatest kriteeriumidest. Pealegi puudutasid need kaalutlused asjaomase abi eeldatavat või tegelikku ergutavat mõju.
62 Seevastu käesoleval juhul tuvastas komisjon enne 2017. aasta otsusega tehtud muudatusi kehtinud Eesti abikava ergutava mõju lõplikult selles otsuses, mistõttu liikmesriigi pädeva asutuse antav hinnang puudutab üksnes seda, kas arendajal on kaitset vääriv õiguspärane ootus saada toetust selle abikava alusel. Selline kontroll tuleb aga tingimata läbi viia juhtumipõhiselt ja seda ei saa pidada üksnes puhtfaktilise või vormilise hindamisega piirduvaks.“
38 Nendest kaalutlustest nähtub esiteks, et analüüs, mis tuleb läbi viia, ei tohi puudutada taotletud abi ergutava mõju olemasolu, kuna komisjon on selle kõnealuse abikava puhul juba tuvastanud oma 2017. aasta otsuses, vaid peab käsitlema taotleja õiguspärast ootust selle abi saamise suhtes.
39 Teiseks ei saa see analüüs piirduda sellega, et puhtformaalselt kontrollitakse võetud kohustusi, mis on tingimusteta ja siduvad, vaid kontroll tuleb läbi viia juhtumipõhiselt, käsitledes küsimust, kas projekt oli sellises arenguetapis, et see oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud, ning see võib sõltuvalt olukorrast nõuda põhjalikku majandusanalüüsi.
40 Nimelt on sellise analüüsi eesmärk käesoleva kohtumääruse punktis 30 meelde tuletatud kaalutlusi arvestades kontrollida, kas kõnealusesse projekti tehtud investeeringud võimaldasid saavutada arengujärgu, mis võimaldab arendajat pidada taastuvenergia olemasolevaks tootjaks.
41 Kolmandaks nähtub nendest kaalutlustest samuti, et eelmises punktis mainitud arengujärku saab pidada saavutatuks üksnes siis, kui ettevalmistustööd on lõpetatud ning kui võetud kohustus on oma laadi ja maksumuse poolest piisavalt oluline, võrreldes asjaomase investeerimisprojekti kogumahuga. Euroopa Kohus on lisaks täpsustanud, et nii on see juhul, kui ehitustööde algus või isegi pöördumatu kohustus puudutab kõige olulisemat osa kohtuasjas käsitletavast investeerimisprojektist.
42 Neljandaks tuleneb nendest kaalutlustest, et selline arengujärk võib olla saavutatud igal mõiste „tööde algus“ alla kuuluvas olukorras. Seega võib sõltuvalt asjaoludest osutuda vajalikuks analüüsida iga olukorra puhul eraldi küsimust, kas nimetatud tase on saavutatud.
43 Viiendaks tuleneb esimesele küsimusele antud vastusest, et läbiviidava analüüsi jaoks võib arvesse võtta üksnes kohustusi, mis on seotud elektrienergia tootmisseadme endaga seotud investeerimisprojektiga, mitte aga kohustusi, mis puudutavad muid terviklikku investeerimisprojekti kuuluvaid käitisi.
44 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et 2017. aasta otsuse põhjenduse 42 kontekstis tuleb mõistet „tööde algus“ selle otsuse põhjenduse 43 ja 2014. aasta suuniste punkti 19 alapunkti 44 tähenduses tõlgendada nii, et selleks, et tööd loetaks alustatuks,
– ei ole asjaomane liikmesriik kohustatud tõendama taotletud abi ergutava mõju olemasolu, kuna liikmesriigi pädeva asutuse ülesanne on hinnata üksnes seda, kas arendajal on õiguspärane ootus abi saamise suhtes või mitte;
– on iga juhtumi puhul vaja hinnata, kas projekt oli sellises arenguetapis, et see oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud, ja et projekt on sellises arenguetapis, mis võimaldab arendajat pidada taastuvenergia olemasolevaks tootjaks;
– tuleb arvestada tehtud investeeringute, võetud kohustuste, tehtud ehitustööde ja tehtud kulutuste suhet projekti koguväärtusesse, et teha eelkõige kindlaks, kas võetud kohustused olid oma laadi ja maksumuse poolest piisavalt olulised, võrreldes asjaomase investeerimisprojekti kogumahuga;
– tuleb investeerimisprojekti arengutappi vajaduse korral hinnata iga selle mõistega hõlmatud olukorra alusel, ja
– tuleb arvesse võtta üksnes kohustusi, mis on võetud elektrienergia tootmisseadme endaga seotud investeerimisprojektiga, mitte aga kohustusi, mis puudutavad muid terviklikku investeerimisprojekti kuuluvaid käitisi.
Kohtukulud
45 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:
1. Mõistet „projekt“ komisjoni 6. detsembri 2017. aasta otsuse C(2017) 8456 (final) Eesti taastuvate energiaallikate ja koostootmise abikava muudatuste kohta põhjenduse 42 tähenduses ning mõistet „tööde algus“ selle otsuse põhjenduse 43 ja komisjoni teatise „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020“ punkti 19 alapunkti 44 tähenduses
tuleb tõlgendada nii, et
need puudutavad üksnes energiat tootvat seadet, ilma et seejuures oleks tähtsust asjaolul, et selline seade võib olla osa laiematest investeerimisprojektidest, mis sisaldavad muid selle energiat tootva seadmega majanduslikult ja/või tehniliselt seotud käitisi, mis moodustavad tervikliku investeerimisprojekti lahutamatu osa ja mis tõenäoliselt muudavad nende seadmete käitamise kulutõhusamaks.
2. Otsuse C(2017) 8456 (final) põhjenduse 42 kontekstis tuleb mõistet „tööde algus“ selle otsuse põhjenduse 43 ja suuniste punkti 19 alapunkti 44 tähenduses tõlgendada nii, et selleks, et tööd loetaks alustatuks,
– ei ole asjaomane liikmesriik kohustatud tõendama taotletud abi ergutava mõju olemasolu, kuna liikmesriigi pädeva asutuse ülesanne on hinnata üksnes seda, kas arendajal on õiguspärane ootus abi saamise suhtes või mitte;
– on iga juhtumi puhul vaja hinnata, kas projekt oli sellises arenguetapis, et see oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud, ja et projekt on sellises arenguetapis, mis võimaldab arendajat pidada taastuvenergia olemasolevaks tootjaks;
– tuleb arvestada tehtud investeeringute, võetud kohustuste, tehtud ehitustööde ja tehtud kulutuste suhet projekti koguväärtusesse, et teha eelkõige kindlaks, kas võetud kohustused olid oma laadi ja maksumuse poolest piisavalt olulised, võrreldes asjaomase investeerimisprojekti kogumahuga;
– tuleb investeerimisprojekti arenguetappi vajaduse korral hinnata iga selle mõistega hõlmatud olukorra alusel, ja
– tuleb arvesse võtta üksnes kohustusi, mis on võetud elektrienergia tootmisseadme endaga seotud investeerimisprojektiga, mitte aga kohustusi, mis puudutavad muid terviklikku investeerimisprojekti kuuluvaid käitisi.
Luxembourgis, 29. mail 2024.
Kohtusekretär | | Koja president |
A. Calot Escobar | | T. von Danwitz |