Kohtuasi T‑299/11

(avaldamine väljavõtetena)

European Dynamics Luxembourg SA jt

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teenuste hankemenetlused – Hankemenetlus – Infotehnoloogiavaldkonna programmide ja projektide juhtimise ning tehnilise nõustamise teenuste asutuseväline osutamine – Pakkuja paigutamine paremusjärjestusse – Hindamiskriteeriumid – Võrdsed võimalused – Läbipaistvus – Ilmne hindamisviga – Põhjendamiskohustus – Lepinguväline vastutus – Võimaluse kaotamine

Kokkuvõte – Üldkohtu (neljas koda) 7. oktoobri 2015. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Kohustus järgida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet – Vajadus tagada võrdsed võimalused ja järgida läbipaistvuse põhimõtet – Ulatus – Hindamiskriteeriumi alakriteeriumide osakaalu määramine, mida ei olnud hankedokumentides ette nähtud või millest ei olnud eelnevalt pakkujaid teavitatud – Lubamatus

(nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 89 lõige 1)

2.      Euroopa Liidu hanked – Lepingu sõlmimine hankemenetluses – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

3.      Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Lepingute sõlmimine – Lepingu sõlmimise kriteeriumid – Kohustus järgida pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid – Ulatus – Selguse ja täpsuse puudumine – Põhjendamiskohustuse rikkumine

(EÜ artikli 296 teine lõik; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 100 lõige 2)

4.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Fakti või arvutusviga otsuse põhjenduses, mis muidu on piisav – Mõju puudumine otsuse õiguspärasusele

(ELTL artikkel 296)

5.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Hankemenetluses tehtud otsus lükata pakkumus tagasi – Kohustus teha kirjaliku taotluse alusel teatavaks eduka pakkumuse omadused ja suhtelised eelised ning eduka pakkuja nimi – Hankija kohustus esitada üksikasjalik võrdlev analüüs eduka pakkumuse ja tagasilükatud pakkumuse kohta – Puudumine – Põhjendamisel nende vastuste arvesse võtmine, mida institutsioon on andnud kõrvale jäetud pakkujale – Piirid

(ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 100 lõige 2; komisjoni määrus nr 2342/2002, artikli 149 lõige 3)

6.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Pakkuja kahju mis tulenes sellest, et temaga ei sõlmitud hankemenetluses hankelepingut – Hankijana tegutseva institutsiooni otsus, mis on vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega ning mis sisaldab ilmseid hindamisvigu – Põhjusliku seose esinemine

(EÜ artikli 340 teine lõik)

7.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastase aktiga tekitatud tegelik ja kindel kahju – Mõiste – Hankelepingu sõlmimise võimaluse kaotamine – Hõlmamine – Hindamine – Kriteeriumid

(EÜ artikli 340 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

8.      Lepinguväline vastutus – Kahju – Hindamine – Andmete puudumine, mis võimaldaksid liidu kohtul teha otsuse, et liit on eiranud eeskirju – Kahjuhüvitise kindlaks määramisel viitamine menetluse edasisele käigule

(ELTL artikkel 340)

9.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastase aktiga tekitatud tegelik ja kindel kahju – Liidu kohtu poolt tühistatud hankemenetluses osalenud edutu pakkuja maine ja usaldusväärsuse kahjustamisest tekkinud kahju – Vaidlustatud akti tühistamine, mis tagab kantud kahju piisava hüvitamise

(ELTL artikkel 340)

1.      Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt on hankija kohustatud hankemenetluse igas etapis tagama võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise ja sellest tulenevalt kõikide pakkujate võrdsed võimalused. Samuti tähendab võrdse kohtlemise põhimõte, et pakkujatel peavad olema nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste hindamise ajal võrdsed võimalused. Konkreetsemalt tähendab see, et hindamiskriteeriumid tuleb sõnastada hankedokumentides või hanketeates viisil, mis võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel neist ühtemoodi aru saada ja et pakkumuste hindamisel kohaldatakse neid kriteeriume kõigile pakkujatele objektiivselt ja ühetaoliselt. Lisaks on läbipaistvuse põhimõtte põhieesmärk ennekõike välistada oht, et hankija kedagi soosiks või tegutseks omavoliliselt, ja see eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord on nii hanketeates kui ka hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks ühelt poolt kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt võimaldamaks hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele.

Neil kaalutlustel ei saa hankija kohaldada niisuguseid alakriteeriumide osakaale, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud. Niisiis on hankija kõnealuse hindamiskriteeriumi erinevatele alakriteeriumidele sellise osakaalu andmisega, mida ei olnud hankedokumentides ette nähtud ega pakkujatele eelnevalt teada antud, rikkunud edutute pakkujate huve kahjustades võrdsete võimaluste ja läbipaistvuse põhimõtteid.

(vt punktid 44, 48 ja 53)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 58)

3.      Juhul kui hankedokumendid on ebatäpsed ning hindamiskomisjoni otsustus kokkuvõtlik ja ebamäärane, tuleb tuvastada põhjendamiskohustuse rikkumine ELTL artikli 296 teise lõigu koosmõjus määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 100 lõikega 2, tähenduses, sest hagejatel ega Üldkohtul ei ole võimalik kontrollida programmijuhi, programmi peajuhi ja projektijuhi kaasamise kohta tehtud kriitika paikapidavust ega seega lahendada küsimust, kas seejuures tehti ilmne hindamisviga.

(vt punktid 85 ja 86)

4.      Sellised lihtsad fakti- või arvutusvead, mis ei suuda mõjutada menetluse tulemust, ei saa õigustada vaidlustatud akti tühistamist.

(vt punkt 107)

5.      Määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 100 lõike 2 kohaselt ei saa hankijalt nõuda, et ta edastaks edutule pakkujale lisaks tema pakkumuse tagasilükkamise põhjendustele esiteks põhjaliku kokkuvõtte selle kohta, kuidas tema pakkumuse iga üksikasja selle hindamisel arvesse võeti, ega saa teiseks nõuda lisaks eduka pakkumuse tunnustele ja suhtelistele eelistele eduka pakkumuse ja hankemenetluses kõrvaldatud pakkuja pakkumuse põhjalikku võrdlevat hinnangut. Samuti ei ole hankija kohustatud edutu pakkuja kirjaliku taotluse alusel talle edastama hindamisprotokollide täielikke koopiad. Liidu kohus kontrollib siiski, kas hankedokumentides on selgelt kirjeldatud hankija kohaldatav pakkumuste tehnilise hindamise meetod, sealhulgas erinevad hindamiskriteeriumid, nende osakaal hindamisel, see tähendab hindamispunktide kogusumma arvutamisel, ning iga kriteeriumi eest antavad miinimum‑ ja maksimumpunktid.

Lisaks olgu märgitud, et kui hankija saadab kirja vastuseks taotlusele saada hankeotsuse kohta täiendavaid selgitusi enne hagi esitamist, kuid pärast määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 149 lõikes 3 sätestatud kuupäeva, võidakse seda kirja arvestada ka kõnealuses asjas toimunud põhjendamise piisavuse kontrollimiseks. Nimelt tuleb põhjendamiskohustust hinnata vastavalt teabele, mida hageja hagi esitamise hetkel valdas, seda siiski tingimusel, et antud institutsioonil ei ole lubatud asendada esialgseid põhjendusi täiesti uute põhjendustega.

(vt punktid 129 ja 130)

6.      Liidu lepinguvälise vastutuse tekkimine ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses, liidu organite õigusvastase tegevuse tõttu, eeldab, et samal ajal on täidetud teatud tingimused: institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos väidetava tegevuse ja viidatud kahju vahel.

Kui hankeotsuses on mitu sisulist õigusnormi rikkumist, siis ei ole võimalik möönda põhjusliku seose olemasolu tuvastatud põhjendamisvigade ja edutu pakkuja väidetud kahju vahel, kuna põhjenduste puudumisest ei teki iseenesest liidu vastutust, kui eelkõige ei ole tõendatud, et vastupidisel juhul oleks hankeleping võidud või isegi tulnud sõlmida hagejaga.

Seevastu ei saa hankija piirduda põhjusliku seose puhul ühelt poolt tuvastatud sisuliste õigusnormi rikkumiste, see tähendab võrdsete võimaluste ja läbipaistvuse põhimõtte rikkumise ja teiselt poolt võimaluste kaotamise vahel, väitega, et lähtudes tema laiast kaalutlusõigusest hankijana ei olnud ta kohustatud hagejat edukaks tunnistama. Sellegipoolest tuleb sedastada, et hankija poolt pakkujate pakkumuste individuaalsel ja võrdleval hindamisel toime pandud sisulised õigusnormi rikkumised võisid mõjutada hageja võimalust olla paremusjärjestuses paigutatud esimesele või teisele kohale. See käib eriti nende pakkumuste võrdleva hindamise kohta selle hindamiskriteeriumi alusel, mille raames hankija lähtus hankedokumentide ilmselgelt väärast tõlgendusest.

(vt punktid 140–144)

7.      Seoses edutu pakkuja hagiga, milles taotletakse kahjuhüvitist kahju eest, mis väidetavalt tekkis võimaluse kaotamise tõttu sõlmida hankeleping, olgu märgitud, et isegi kui võtta arvesse, et hankijal on hankemenetluses lai kaalutlusõigus, kujutab hageja võimaluse kaotus tegelikku ja kindlat kahju.

Olgu märgitud, et juhul kui esineb oht, et Üldkohtu menetluse lõpus on käsitletav hankeleping juba tervikuna täidetud, oleks liidu kohtu poolt võimaluse kaotuse ja hüvitise määramise vajaduse tuvastamata jätmine vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 ette nähtud tõhusa õiguskaitse põhimõttega. Nimelt ei too sellises olukorras hankeotsuse tagantjärele tühistamine edutule pakkujale mingit kasu, kuna võimaluse kaotamine on pöördumatu. Eelkõige tuleb silmas pidada, et Üldkohtu presidendi poolt ajutiste meetmete võtmise menetluse tingimuste tõttu on pakkujal, kelle pakkumust hinnati ja lükati tagasi õigusvastaselt, praktikas üksnes haruharva võimalik saavutada sellise otsuse täitmise peatamist.

Seoses võimaluse kaotamisest tuleneva kahju hüvitamise ulatusega tuleb võtta arvesse kõnealuse hankelepingu eeldatav maksumus, mis oli märgitud hanketeates, hageja pakkumuse edukuse tõenäosusmäär, hankijaga sõlmitava hankelepingu kestus, puhaskasum, mille hageja oleks võinud teenida hankelepingu täitmise käigus ja hageja muu tulu, mis hagejal sai hankelepingu sõlmimata jätmise tõttu, et vältida üleliigset hüvitamist. Lisaks tuleb võimaluse kaotamise eest makstava hüvitise kogusumma kindlaksmääramiseks korrutada arvutatud puhaskasum edukaks tunnistamise ja lepingu täitmise õnnestumise tõenäosuse määraga.

(vt punktid 144, 145 ja 149–154)

8.      Kui liidu kohtul ei ole toimikumaterjale silmas pidades võimalik teha lõplikku otsust selle kohta, millises summas peab liit hagejale võimaluse kaotamise eest hüvitist maksma, siis tuleb menetlusökonoomia kaalutlustel teha esiteks vaheotsus liidu vastutuse kohta. Liidu poolt toime pandud rikkumiste tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks makstavate summade suurus tehakse kindlaks hilisemas menetlusstaadiumis, kas pooltevahelise kokkuleppe alusel või juhul, kui sellist kokkulepet ei saavutata, Üldkohtu poolt.

(vt punkt 147)

9.      Seoses edutu pakkuja hagiga, milles taotletakse kahjuhüvitist kahju eest, mis võis väidetavalt tekkida hageja mainele ja usaldusväärsusele olgu märgitud, et hankeotsuse võimalik tühistamine Üldkohtu poolt on põhimõtteliselt piisav, et hüvitada sellise kahjustamisega tekitatud kahju, ning ei ole vaja teha otsust, kas selle kahjustamise põhjustas hankija poolt hageja pakkumusele paremusjärjestuses antud järjekoht – mis käesoleval juhul ei olnud õigustatud.

(vt punkt 155)