AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(täiskogu)

29. juuni 2011

Kohtuasi F‑7/07

Marie-Thérèse Angioi

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Osalemiskutse – Eelvaliku menetlus – Keeleoskuse nõuded – Diskrimineerimine – Katsete käigus esinenud tõrked

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega M.‑T. Angioi palub tühistada 14. märtsi 2006. aasta otsus, millega Euroopa Personalivaliku Amet otsustas nende kandidaatide andmebaasi moodustamiseks, kelle saab tööle võtta lepinguliste töötajatena, avaldatud osalemiskutse raames tema pärast eelvaliku teste konkursist välja jätta, kuna tulemused, mis ta verbaalse ja matemaatilise võimekuse hindamiseks läbi viidud esimestes testides saavutas, olid ebapiisavad.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. M.‑T. Angioi ja Euroopa Komisjon kannavad ise oma kohtukulud. Menetlusse astunud Hispaania Kuningriik ja Itaalia Vabariik kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Konkurss – Konkursile lubamise tingimused – Keeleoskus – Põhikeele valik

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 82 lõige 3 punkt e)

2.      Liidu õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid – Erinevate keeleversioonide lahknemine

3.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Konkurss – Konkursile lubamise tingimused – Keeleoskus – Konkreetse keele rahuldava oskuse nõue –Põhjendatus

(Personalieeskirjad, artikli 1d lõiked 1 ja 6; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 82 lõike 3 punkt e)

4.      Menetlus – Menetlusse astumine – Väide, mida ei saa esitada pool, kelle toetuseks on menetlusse astutud – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 neljas lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 116 lõige 4; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 110 lõiked 3 ja 4)

5.      Ametnikud – Konkurss – Liidu institutsioonide kohustus tagada kõikidele kandidaatidele katsete rahulik ja nõuetekohane toimumine

6.      Ametnikud – Hagi – Hagi otsuse peale, millega jäetakse isik konkursilt välja eelvalikutestides saadud ebapiisavate tulemuste tõttu

7.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Kandidaadi elimineerimine valikvastustega testis saadud ebapiisavate tulemuste tõttu – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik)

8.      Ametnikud – Konkurss – Kvalifikatsioonide ja katsete põhjal läbiviidav konkurss – Katsete sisu – Valikvastustega küsimused – Konkursikomisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, III lisa)

9.      Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) – Pädevus – Lepinguliste töötajate eelvalikutestide korraldamine ning läbikukkunud kandidaatide tagasilükkamine – Hõlmamine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 82 lõige 5; Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, majandus‑ ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus nr 2002/620, artikli 3 lõige 2)

1.      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõike 3 punkti e kohaselt võib isiku lepingulise töötajana tööle võtta ainult tingimusel, et ta esitab muu hulgas tõendi ühe liidu keele põhjaliku tundmise kohta.

Siiski ei nõua see säte seda, et keel, mida lepinguliseks töötajaks kandideeriv isik peab põhjalikult oskama, on piiratud ainult tema kodakondsusest tuleneva keele või siis koolihariduse omandamise keelega, juhul kui kandidaat on sellise liikmesriigi kodanik, kus on mitu ametlikku keelt.

(vt punktid 67 ja 68)

2.      Liidu õigusnormide ühetaolise kohaldamise ja seega ka tõlgendamise nõue välistab, et teksti ühte versiooni käsitletaks teistest eraldi, ent näeb siiski ette, et seda tõlgendatakse nii selle koostaja tegelikku tahet kui ka eesmärki arvestades, võttes eeskätt arvesse kõigis liidu keeltes olevaid versioone. Seega juhul, kui üks keeleversioon on asjaomase teksti teiste versioonidega võrreldes vähemuses, tuleb eelistada viimasena nimetatud versioone.

(vt punkt 72)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. november 2009, kohtuasi F‑83/07: Zangerl‑Posselt vs. komisjon (punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑62/10 P).

3.      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõike 3 punktis e esitatud keelenõuded, milleks on käesoleval juhul nõue osata ühte liidu keelt põhjalikult ja teist liidu keelt rahuldaval tasemel kohustuste täitmiseks vajalikus ulatuses, on kõigest lepinguliste töötajate töölevõtmise miinimumnõuded. Seetõttu võib administratsioonil teenistuse või töökoha vajadustest lähtuvalt olla vajaduse korral õigus määrata kindlaks keel või keeled, mille puhul on nõutav nende põhjalik või rahuldav oskus.

Kuigi niisugune eriline keeleoskuse nõue võib tuleneda sellele ametikohale esitatud konkreetsetest nõuetest, kuhu lepinguline töötaja asub, võib see üldisemalt tuleneda sellest, et institutsiooni sisemises asjaajamises kasutatakse ühte või mitut keelt. Kuna institutsioonil on isegi ilma sellekohast ametlikku otsust tegemata õigus valida sisemiseks asjaajamiseks piiratud arvul keeli, tingimusel et tehtud valik põhineb funktsionaalsete vajadustega seonduvatel objektiivsetel asjaoludel, järeldub sellest, et asjaomane institutsioon võib õiguspäraselt nõuda lepingulistelt töötajatelt, keda ta soovib tööle võtta, selle institutsiooni sisemises asjaajamises kasutatavatele keeltele vastavat keeleoskust.

Personalieeskirjade artikli 1d lõige 1 keelab siiski igasuguse diskrimineerimise keeleoskuse alusel ning sama artikli lõike 6 kohaselt peab kõiki diskrimineerimiskeelu põhimõtte ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise piiranguid objektiivselt ja otstarbekalt põhjendama ja need peavad vastama personalipoliitika üldise huvi kohastele seaduslikele eesmärkidele.

Sellist eesmärki taotlevaks tuleb pidada osalemiskutset nende kandidaatide andmebaasi moodustamiseks, kelle saab tööle võtta lepinguliste töötajatena erinevate tööülesannete täitmiseks Euroopa institutsioonides, ning millega piiratakse valikut nii, et valida saab saksa, inglise või prantsuse keele. Kui võtta arvesse nende keelte positsiooni institutsioonides, kus töölevõetud lepingulised töötajad peaksid hakkama oma töökohustusi täitma, vastavad viidatud keelenõuded eesmärgile tagada, et töötajatel on sisemise asjaajamise keelele vastav keeleoskus. Erinevalt ametnikest on lepingulised töötajad tavaliselt institutsiooni teenistuses piiratud aja ning seetõttu ei ole nende töötajate keeleoskuse puudulikkust võimalik kõrvaldada koolitusprogrammide abil.

(vt punktid 89–92, 94, 95 ja 97)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. märts 1964, kohtuasi 15/63: Lassalle vs. parlament (lk 73 ja 74); 15. märts 2005, kohtuasi C‑160/03: Hispaania vs. komisjon, kohtujurist Poiares Maduro ettepanek (punktid 49 ja 56).

Euroopa Liidu Üldkohus: 13. september 2010, liidetud kohtuasjad T‑156/07 ja T‑232/07: Hispaania vs. komisjon (punktid 65 ja 75); 13. september 2010, liidetud kohtuasjad T‑166/07 ja T‑285/07: Itaalia vs. komisjon (punktid 81 ja 93).

4.      Menetlusse astujal ei ole õigust esitada argumenti, millele ei saa tugineda pool, kelle toetuseks ta on menetlusse astunud. Nii on see väidete puhul, mis puudutavad rikkumisi, mis ei saanud kahjustada selle poole huve, kelle toetuseks ta on menetlusse astunud.

(vt punkt 112)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 9. veebruar 1994, kohtuasi T‑3/92: Latham vs. komisjon (punkt 53).

5.      Vastavalt hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele on institutsioonide ülesanne tagada kõigile konkursil osalevatele kandidaatidele katsete võimalikult rahulik ja nõuetekohane läbiviimine. Konkursi katsete läbiviimisel aset leidnud rikkumine mõjutab nende katsete õiguspärasust siiski vaid juhul, kui see rikkumine on oluline ja võib moonutada katsete tulemusi. Sellise rikkumise puhul on kostjaks olev institutsioon kohustatud tõendama, et see ei mõjutanud katsete tulemusi.

(vt punkt 123)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2006, kohtuasi F‑22/05: Neophytou vs. komisjon (punkt 60).

6.      Seega saab kandidaat toetuda Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) poolt kandidaatidele edastatud eelvalikutestide tulemuste üldise usaldusväärsuse vaidlustamisele, põhjendamaks oma nõudeid tema väljajätmise otsuse tühistamiseks, vaid osas, milles vaidlustamise tulemusena on võimalik kindlaks teha, et asjaomane isik oleks täitnud EPSO poolt eelvalikutestide hindamiseks kindlaks määratud tingimused, st saanud eelvaliku testides õigete vastuste miinimumi.

(vt punkt 128)

7.      Kui erandlikud asjaolud puuduvad, siis on administratsioon, kes korraldab töölevõtmise katsed valikvastustega küsimuste kujul, oma põhjendamiskohustuse täitnud, kui ta saadab katsetel läbi kukkunud kandidaatidele õigete vastuste protsentuaalse osakaalu ja edastab neile vastava taotluse korral kõikidele küsimustele antavad õiged vastused. See ei oleks nii vaid juhul, kui hageja vaidlustab oma kaebuses konkreetselt teatud küsimuste asjakohasuse või õigeks loetava vastuse põhjendatuse ning tingimusel, et tema tulemuste ja testide läbimise künnise vahe on selline, et juhul, kui tema vaie on põhjendatud (mis eeldab asjaolude ebaõigsuse tuvastamist kohtu poolt), võib ta olla kõnealused katsed edukalt läbinud kandidaatide hulgas. Sellisel juhul peab administratsioon edastama kaebusele antavas vastuses sellekohase teabe, eelkõige küsimused, mis hagejale eelvaliku testides olid esitatud.

(vt punkt 138)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. september 2008, kohtuasi F‑127/07: Coto Moreno vs. komisjon (punkt 32).

8.      Valikvastustega küsimustest koosnevate katsete puhul on Avaliku Teenistuse Kohtul võimalik seada kahtluse alla see, kas küsimuste jaotamine erinevate raskusastmete alusel oli põhjendatud, üksnes kõikide küsimuste hindamisel, mis on aga tema pädevuses vaid juhul, kui on olemas rida tõendeid, millest ilmneb, et katsete korraldajad on teinud jaotamisel vigu, ületades neile antud kaalutlusõiguse piire.

(vt punkt 146)

9.      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõike 5 esimesest lausest ning otsuse 2002/620 artikli 3 lõikest 2 tuleneb, et Euroopa Personalivaliku Amet on pädev korraldama lepinguliste töötajate eelvaliku testid ja lükkama tagasi need kandidaadid, kes asjaomastel testidel läbi kukkusid.

(vt punktid 151 ja 152)