AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

1. juuli 2009

Kohtuasi F‑6/07 DEP

Risto Suvikas

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine

Ese:      Hagiavaldus, millega R. Suvikas esitas 8. mail 2008. aasta otsusega kohtuasjas F‑6/07: Suvikasv vs. nõukogu seoses kohtukulude kindlaksmääramise nõude.

Otsus: Kohtuasja F‑6/07: Suvikas vs. nõukogu hagejale hüvitatavate kulude summaks määratakse 11 640 eurot.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Arvesse võetavad asjaolud – Esindaja töö maht

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 122)

2.      Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Kontori‑ ja telekommunikatsioonikulud

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 122)

1.      Hinnates hüvitatavate kulude summa kindlaksmääramise eesmärgil poole esindaja töömäära Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusega seoses, peab ühenduste kohus arvesse võtma töötundide koguarvu, mis näib objektiivselt olevat selle menetluse jaoks hädavajalik. Kuigi märkuste kompaktsus võib kajastada nii nende koostaja sünteesivõimet, kohtu ja teise menetluspoole tööaja säästmist kui ka kiiret tööd, ei saa märkuste pikkust põhimõtteliselt analüüsida nii, et see viitab tingimata sellele, et kohtuasi vajab objektiivselt suurt töö hulka.

(vt punktid 24 ja 26)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 30. oktoober 1998, kohtuasi T‑290/94 DEP: Kaysersberg vs. komisjon (EKL 1998, lk II‑4105, punkt 20); 20. november 2002, kohtuasi T‑171/00 DEP: Spruyt vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑225 ja II‑1127, punkt 29).

Avaliku Teenistuse Kohus: 16. mai 2007, kohtuasi F‑100/05 DEP: Chatziioannidou vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 24).

2.      Kui advokaadibüroo ei kasuta asjakohast arvutisüsteemi, on peaaegu võimatu põhjendada kontori‑ ja telekommunikatsioonikulude osa, mis omistatakse igale juhtumile büroo erinevates tegevuskuludes. Seetõttu juhul, kui konkreetsele juhtumile omistatavaid erinevaid tegevuskulusid võib lugeda sellisteks, mis ei sisaldu tasudes, võib hüvitatavate kulude hindamiseks olla mõistlik nende määramine kindlasummaliselt.

(vt punkt 38)