ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda)
12. september 2007(*)
EAGGF – Tagatisrahastu – Ühenduse rahastamisest välja jäetud kulutused – Põllukultuurid – Oliiviõli – Finantsaudit – 24‑kuuline tähtaeg
Kohtuasjas T‑243/05,
Kreeka Vabariik, esindajad G. Kanellopoulos ja E. Svolopoulou,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad H. Tserepa-Lacombe ja L. Visaggio, keda abistas advokaat N. Korogiannakis,
kostja,
mille esemeks on nõue tühistada komisjoni 29. aprilli 2005. aasta otsus 2005/354/EÜ, millega arvatakse ühenduse rahastamisest välja teatavad liikmesriikide poolt Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu raames tehtud kulutused (ELT L 112, lk 14), niivõrd, kui selle otsusega jäetakse välja teatavad Kreeka Vabariigi poolt põllukultuuride ja oliiviõli sektorites ning finantsauditi asjus tehtud kulutused,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud N. J. Forwood ja S. Papasavvas,
kohtusekretär: ametnik C. Kantza,
arvestades kirjalikus menetluses ja 20. märtsil 2007. aastal toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
1 Nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrusega (EMÜ) nr 729/70 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 94, lk 13), mida on viimati muudetud nõukogu 22. mai 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1287/95 (EÜT L 125, lk 1), kehtestati ühise põllumajanduspoliitika rahastamise üldine kord. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, lk 103; ELT eriväljaanne 3/25, lk 414) asendas määruse nr 729/70 ning seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000 tehtud kulutustele.
2 Määruse nr 729/70 artikli 1 lõike 2 punkti b ja artikli 3 lõike 1 ning määruse nr 1258/1999 artikli 1 lõike 2 punkt b ja artikli 2 lõike 2 alusel finantseerib Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu põllumajandusturgude ühise korralduse raames ühenduse eeskirjade kohaselt võetud abinõusid põllumajandusturgude stabiliseerimiseks.
3 Määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c ja määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 kohaselt otsustab komisjon, millised kulutused tuleb jätta ühenduse poolt finantseerimata, kui ta on avastanud, et kulutuste tegemisel ei ole lähtutud ühenduse eeskirjadest. Hinnates väljajäetavaid summasid, võtab komisjon arvesse rikkumise olemust ja raskust ning ühenduse rahalist kahju
4 Määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c viies lõik sätestab, et „[r]ahastamisest keeldumine ei või hõlmata […] kulutusi, mis on tehtud varem kui 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teadet asjaomases liikmesriigis tehtud kontrollimiste tulemuste kohta”. Määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viies lõik sisaldab identset sätet.
5 Üksikasjalikud eeskirjad EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1663/95, millega nähakse ette määruse nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (EÜT L 158, lk 6; ELT eriväljaanne 3/18, lk 31), mida on muudetud eelkõige komisjoni 22. oktoobri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 2245/1999 (EÜT L 273, lk 5; ELT eriväljaanne 3/26, lk 335).
6 Määruse nr 1663/95 artikli 8 lõige 1 sätestab:
„Kui komisjon on uurimise põhjal leidnud, et tehtud kulutused ei ole ühenduse eeskirjadega kooskõlas, teatab ta oma kontrollimise tulemustest asjaomasele liikmesriigile ning lisab parandusmeetmed, mis on vajalikud edaspidise eeskirjadele vastavuse tagamiseks.
Komisjoni teates viidatakse käesolevale määrusele. Liikmesriik vastab kahe kuu jooksul ning komisjon võib vastavalt sellele oma seisukohti muuta. Põhjendatud juhul võib komisjon vastamistähtaega pikendada.
Pärast vastamistähtaja möödumist kutsub komisjon liikmesriigi kahepoolsetele läbirääkimistele, mille käigus pooled püüavad kokku leppida vajalikes meetmetes ning eeskirjade rikkumise raskuse ja ühendusele tekitatud rahalise kahju hindamises. Pärast neid läbirääkimisi ning tähtaja möödumist, mille komisjon on määranud pärast liikmesriikidega konsulteerimist lisateabe esitamiseks läbirääkimiste järel, või juhul kui liikmesriik ei võta läbirääkimiskutset vastu komisjoni määratud tähtaja jooksul, teeb komisjon liikmesriigile ametlikult teatavaks oma seisukoha, viidates komisjoni otsusele 94/442/EÜ. Teade sisaldab hinnangut nende kulutuste kohta, mis komisjon kavatseb määruse […] nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c alusel ühenduse rahastamisest välja arvata, ilma et see piiraks käesoleva lõike neljanda lõigu kohaldamist.
Liikmesriik teatab komisjonile võimalikult kiiresti ühenduse eeskirjade järgimise tagamiseks võetavatest parandusmeetmetest ja nende jõustumise kuupäeva. Komisjon võtab vajaduse korral määruse […] nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c alusel vastu otsuse või mitu otsust ühenduse eeskirjade rikkumisega seotud kulutuste ühenduse rahastamisest väljajätmise kohta kuni parandusmeetmete jõustumiseni.”
7 Kindla määraga korrektsioonide kohaldamise juhised on määratletud komisjoni 23. detsembri 1997. aasta aktis nr VI/5330/97 pealkirjaga „Juhised EAGGF-i tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames finantskorrektsioonide tegemiseks” (edaspidi „akt nr VI/5330/97”). Kui uurimise käigus saadud info ei võimalda hinnata ühendusele tekitatud kahju ekstrapolatsiooni statistiliste meetodite ega muudele kontrollitavatele andmetele viitamise abil, võib kohaldada kindla määraga korrektsiooni. Kohaldatav korrektsioonimäär ulatub üldiselt 2%, 5%, 10% või 25%‑ni esitatud kulutustest, sõltuvalt kahju tekkimise ohu ulatusest.
Vaidluse taust
8 29. aprilli 2005. aasta otsusega 2005/354/EÜ, millega arvatakse ühenduse rahastamisest välja teatavad liikmesriikide poolt Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu raames tehtud kulutused (ELT L 112, lk 14; edaspidi „vaidlustatud otsus”), jättis komisjon ühenduse rahastamisest välja Kreeka Vabariigi poolt põllukultuuride ja oliiviõli sektorites ning finantsauditi asjus tehtud kulutused summas 26 437 135,76 eurot majandusaastate 1996–1998 ja 2001–2002 eest.
9 Komisjoni tehtud finantskorrektsioonide põhjustest on tehtud kokkuvõte 31. oktoobri 2004. aasta koondaruandes AGRI-64241-2004, mis käsitles EAGGF-i tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kontrollimistulemusi, vastavalt määruse (EMÜ) nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punktile c ning määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõikele 4 osas, mis puudutab eksporditoetusi, puu- ja köögivilju, piimatooteid, riiklikku ladustamist, loomapidamistoetusi, põllukultuure, oliiviõli ja rasvaineid, maapiirkondade arengut ja maksetähtaegu (edaspidi „koondaruanne”).
10 Hagis on ära märgitud kolm tüüpi korrektsioone:
– 5% kindla määraga korrektsioon põllukultuuride osas tulenevalt taotluste regulaarsuse ebapiisaval tasemel garantiist, ehk 25 361 283 eurot 2002. majandusaasta eest;
– ühekordne korrektsioon kogusummas 200 146,68 eurot oliiviõli osas tulenevalt viivitustest akrediteerimisotsuste tähtaegade tühistamisel ja kvaliteediga seotud sanktsioonide määramata jätmisest 1996.–1998. majandusaastal;
– ühekordne korrektsioon summas 488 788,96 eurot maksetähtaegade möödalaskmise eest (finantsaudit) 2001. majandusaastal, mis jaguneb 455 070,44 euroks hiireherneste toetuse ja 33 718,52 euroks riisi hektaritoetuse osas.
Menetlus ja poolte nõuded
11 Esimese Astme Kohtu kantseleisse 30. juunil 2005 saabunud hagiavaldusega esitas Kreeka Vabariik käesoleva hagi.
12 Kreeka Vabariik palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada või teise võimalusena muuta vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
13 Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.
Hagi põhjendatus
14 Hagi on seotud kolme EAGGF-i poolt rahastatud sekkumisega, ehk nendega, mis puudutavad põllukultuure, oliiviõli ja finantsauditit. Selles järjekorras ja neid kolme sekkumist eristades vaatab Esimese Astme Kohus läbi Kreeka Vabariigi esitatud väidete põhjendatuse.
Põllukultuurid
Ühenduse õigusnormid
15 Nõukogu 27. novembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3508/92, millega kehtestatakse ühenduse teatavate toetuskavade ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (EÜT L 355, lk 1; ELT eriväljaanne 03/13, lk 223), mida on muudetud nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1593/2000 (EÜT L 182, lk 4; ELT eriväljaanne 03/13, lk 94), näeb ette, et iga liikmesriik loob ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem”), mida kohaldatakse teatavate põllukultuuride tootjatele kehtestatud toetussüsteemi suhtes.
16 Vastavalt määruse nr 3508/92 artikli 1 lõike 1 punktile a kohaldatakse ühtset süsteemi muu hulgas ka abile, mis on ette nähtud nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 1765/92, millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem (EMÜ L 181, lk 12), mis on alates 1. juulist 2000 asendatud 17. mai 1999. aasta nõukogu määrusega (EÜ) nr 1251/1999, millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem (EÜT L 160, lk 1; ELT 03/25, lk 322).
17 Määruse nr 3508/92 artikkel 2 sätestab:
„Ühtne süsteem koosneb järgmistest elementidest:
a) elektrooniline andmebaas;
b) põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteem;
c) loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem;
d) abitaotlused;
e) ühtne kontrollisüsteem.”
18 Määruse nr 3508/92 artikkel 7 täpsustab, et ühtne kontrollisüsteem „hõlmab kõiki esitatud abitaotlusi, eelkõige nende halduskontrolli, kohapealset kontrolli ja vajaduse korral kontrollimist õhust või satelliidilt kaugseire teel”.
19 Määruse nr 3508/92 artikkel 8 sätestab:
„1. Liikmesriigid teostavad abitaotluste halduskontrolli.
2. Halduskontrolli täiendatakse kohapealse kontrolliga, mis hõlmab põllumajanduslike maatükkide valimit. Kõigiks nendeks kontrollimisteks koostavad liikmesriigid valimikava.
3. Iga liikmesriik määrab käesolevas määruses ettenähtud kontrollimiste koordineerimise eest vastutava asutuse.
4. Riigiasutused võivad kasutada põllumajanduslike maatükkide pindala kindlaksmääramiseks, põllukultuuride kindlakstegemiseks ja nende seisundi kontrollimiseks kaugseiret kehtestatud tingimustel.
[…]”.
20 Määruse nr 3508/92 artikli 13 lõige 1, mida on muudetud nõukogu 17. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2466/96 (EÜT L 335, lk 1; ELT eriväljaanne 03/20, lk 148), sätestab, et ühtset süsteemi kohaldatakse abitaotluste, loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi ning artiklis 7 osutatud ühtse kontrollisüsteemi suhtes alates 1. veebruarist 1993 ning muude artiklis 2 osutatud osade suhtes hiljemalt alates 1. jaanuarist 1997.
21 Vaidlustatud otsuses käsitletud majandusaastate osas on ühtse süsteemi rakenduseeskirjad kinnitatud komisjoni 23. detsembri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 3887/92, millega sätestatakse teatavate ühenduse toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 391, lk 36), mida on muudetud komisjoni 21. detsembri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 2801/1999 (EÜT L 340, lk 29).
22 Määruse nr 3887/92 artiklid 6 ja 7 näevad ette liikmesriikide ametiasutuste poolt teostatava kontrolli üksikasjalikud eeskirjad.
Koondaruanne
23 Ajavahemikel 6.–9. august 2001 ja 15.–17. aprill 2002 viisid komisjoni teenistused Kreekas läbi kontrollimise seoses põllukultuuride sektoris teostatud maksete seaduspärasust ja regulaarsust tagavate õigusaktide kehtestamisega.
24 Koondaruande punkti B.7.1.1 kohaselt ei olnud Kreeka 2001. saagikoristusaasta osas kehtestanud ei ühtset süsteemi ega akrediteerimise korda, millega põllumajandusministeeriumil oli alates 16. oktoobrist 1995 palutud läbi viia kõik vajalikud kontrollimised enne abi saajatele maksete tegemist. Komisjon märgib, et makseid tegev organ (Gedidagep) jätkas sellegipoolest nende maksete tegemist, omamata tõendeid selle kohta, et eelnevalt oleks kontrollitud teiste teenistuste – eelkõige teatavate prefektuuride – vastavaid taotlusi.
25 Mis puudutab ühtse süsteemi rakendamist, siis on koondaruande samas punktis märgitud, et põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteemi (edaspidi „identifitseerimissüsteem”) (vt eespool punkt 17), mis oleks pidanud olema välja töötatud 1. jaanuariks 1997 (vt eespool punkt 20), ei olnud veel 2003. aastal olemas ning et üksnes 67,5% põllukultuuride kasvualadest ja söödamaast oli identifitseerimissüsteemis identifitseeritud ortofotodel põhinevate võrdlusmaatükkide alusel. Seega oli komisjoni arvates suur osa maast – kuni 28,2% asjaomastest aladest – identifitseeritud sobimatuid materjale kasutades, samas kui 4,3% nendest aladest ei olnud üldse identifitseeritud.
26 Koondaruande kohaselt olid kohapeal tehtud kontrollimised ebarahuldava kvaliteediga ja olid seotud abitaotluste nõrga valimiga ning ei olnud seega piisavad selleks, et tagada abikõlblikkuse asjakohane kontroll 100% juhtudel või takistada abi ebanormaalset kumuleerumist. Tõhususe huvides peavad klassikalised kontrollimised olema läbi viidud enne või vahetult pärast saagikoristust. Kuna suurem osa saagist koristatakse ajavahemikul mai lõpust juuli alguseni, ei saanud komisjoni arvates Kreeka ametiasutused 2001. aastaks tagada, et abi andmise tingimused oleksid täidetud, sest 28% klassikalistest kontrollimistest oli läbi viidud pärast 31. augustit. Komisjoni sõnul on see asjaolu eriliselt tähtis kõva nisu saagi puhul, mida koristatakse juulis ning mis hõlmab Kreeka põllukultuuride all olevast maa‑alast 40–50%. Koondaruandes tõi komisjon veel välja puudused seoses kaugseire teel läbiviidavate kontrollimiste kvaliteediga (hilinemised lepingute sõlmimisel ja kontrollkäikude tegemisel ning lubatud tehniliste hälvetega seotud soovituste eiramine seoses asutusele tulemustest teatamise ja fotode vanusega).
27 Mis puudutab akrediteerimise korda, siis märgib komisjon, et olukord prefektuurides on ebarahuldav eriti just personalikorralduse ja kontrollimiste läbiviimise, aga ka põllumajandustootjate ametiühingute võetud kohustuste tasemel.
Esimene väide, mis tuleneb komisjoni ratione temporis pädevuse puudumisest
– Poolte argumendid
28 Kõigepealt viitab Kreeka valitsus piirangule, mis on sätestatud eespool punktis 4 osutatud sätetes. Ta jätkab väitega, et määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimeses lõigus täpsustatakse selle kirjaliku teate sisu, millega komisjon teatab liikmesriikidele oma kontrollimiste tulemustest. Kreeka valitsus märgib veel, et see sama säte nägi enne määrusega nr 2245/1999 muudatuste tegemist ette, et kõnealune teade peab sisaldama nende kulutuste hindamist, mida komisjon kavatses välja arvata määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c ja määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viienda lõigu alusel.
29 Punktis 4 viidatud artiklites sätestatud piirangu eesmärk oli kaitsta liikmesriike õiguskindluse puudumise eest, mis esineks juhul, kui komisjon suudaks vaidlustada kulutused, mis on tehtud mitu aastat enne seda, kui võeti vastu otsus nende kokkusobivuse kohta ühenduse normidega. Pealegi, nimetatud piirangu eesmärk oli tugevdada selle kava läbipaistvust, teavitades liikmesriiki aegsasti rahalise kahju hindamisest, aga ka kavandatud korrektsioonist. Liikmesriikide oluline roll EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluses põhjendaks nende õigust olla menetluse erinevates etappides täielikult informeeritud ning esitada iga kord oma märkused.
30 Sellest tulenevalt leiab Kreeka valitsus, et on kohane kontrollida, kas kõik määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimese lõigu alusel tehtud teated vastavad selle sätte nõuetele. Selles kontekstis tuleb väljendit „nende kulutuste hindamine, mida komisjon kavatses välja arvata” tõlgendada nii, et kõnealuste kulutuste summa numbriline äranäitamine ei ole vajalik ning et piisab, kui on ära toodud elemendid, mis võimaldavad selle summa vähemalt ligikaudu välja arvutada.
31 Määrusega nr 2245/1999 sisse viidud muudatused määruse nr 1663/95 artikli 8 lõikesse 1 ei saa neid hindamisi kahtluse alla seada. Finantskorrektsioonide hindamise kohustuse üleminek ei näita seadusandja poolset kavatsust kõrvaldada eespool punktis 28 nimetatud kaitse liikmesriikidele. Vastupidi, ta oleks taotlenud asjaomase liikmesriigi märkuste lisamist EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlusse. Siit järeldub, et sellise teate saatmist, mis ei sisaldanud hinnangut nendele kulutustele, mida komisjon kavatses välja arvata, ei saa käsitleda määrustes nr 729/70 ja 1258/1999 sätestatud 24‑kuulise tähtaja kulgema hakkamise lähtepunktina. Kohtupraktika on kinnitanud, et määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 kolmandas lõigus ette nähtud teine teade on 24‑kuulise tähtaja kulgema hakkamise lähtepunkt, sest just selles teates osutas komisjon kulutustele, mida ta kavatses välja arvata.
32 Käesolevas asjas oli 16. veebruari 2004. aasta kiri esimeseks teateks, milles komisjon teostas nende kulutuste hindamise, mida ta kavatses välja arvata. Sellest järeldub, et komisjonil puudus ratione temporis pädevus kehtestada korrektsiooni nende kulutuste osas, mis tehti enne 16. veebruari 2002. Seega tuleks vaidlustatud otsus tühistada niivõrd, kuivõrd seda põllukultuuride sektoris kohaldatakse 2001. saagikoristusaastat puudutavate kulutuste finantskorrektsioonile.
33 Komisjon omalt poolt eitab seda, nagu oleks ta kontrollimiste tulemustest esmakordselt teatanud 16. veebruari 2004. aasta kirjas. Komisjon täpsustab, et ta oli seda juba teinud 1. märtsi ja 21. augusti 2002. aasta kirjadega, mis vastasid määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 nõuetele.
34 Veelgi enam, määruse nr 1663/95 artikli 8 lõige 1, mida on muudetud määrusega nr 2245/1999, ei nõua enam, et komisjon liikmesriikidele saadetavas teates hindaks väljajäetavaid kulutusi. See teade toimib hoiatusena. Pealegi tuleb teha vahet ühelt poolt määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimeses lõigus mainitud „tulemustest teatamisel” ja teiselt poolt „seisukoha ametlikul teatavakstegemisel”, mida esialgu oli märgitud sama sätte teises, kuid pärast määrusega nr 2245/1999 tehtud muudatust kolmandas lõigus. Tulemustest teatamine ei pea vastama nii rangetele vorminõuetele kui seisukoha ametlik teatavakstegemine. Komisjon asub seega seisukohale, et 1. märtsi ja 21. augusti 2002. aasta kirjad – vastupidi Kreeka valitsuse väidetele – vastavad kontrollimiste tulemustest teatamise nõuetele.
35 Komisjon tugineb määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viienda lõigu ja määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimese lõigu sõnasõnalisele tõlgendamisele oma järeldustes, et 24‑kuulise tähtaja kulgema hakkamise lähtepunktiks oli kiri, milles komisjon teatas oma kontrollimiste tulemustest. Lisaks niisugusele tõlgendusele on selle viimase sätte eesmärk liikmesriikide menetlusõiguste parem kaitse. Sellest tulenevalt ei saa edasi arendada Kreeka valitsuse argumente, mis tuginevad määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 varasemast sõnastusest lähtuvale kohtupraktikale.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
36 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ühelt poolt määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punktiga c ja määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viienda lõiguga ja teiselt poolt määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimese lõiguga osutatakse EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse samale etapile, milleks on komisjonilt liikmesriigile esimese teate saatmine pärast läbiviidud kontrollimiste lõpetamist. Seega täpsustab määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimene lõik selle kirjaliku teate sisu, millele viitavad määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkt c ja määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viies lõik (Euroopa Kohtu 24. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑170/00: Soome vs. komisjon, EKL 2002, lk I‑1007, punktid 26 ja 27; 13. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑158/00: Luksemburg vs. komisjon, EKL 2002, lk I‑5373, punkt 23, ja 24. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑300/02: Kreeka vs. komisjon, EKL 2005, lk I‑1341, punkt 68).
37 Enne määrusega nr 2245/1999 sisse viidud muudatusi nägi määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimene lõik ette, et kõnealuses teates peavad olema ära märgitud parandusmeetmed, mida võetakse selleks, et tagada asjaomase korra järgimine tulevikus, aga ka hinnang nendele kulutustele, mida komisjon kavatseb välja arvata ning viide määrusele nr 1663/95 (eespool punktis 36 viidatud kohtuotsus Soome vs. komisjon, punkt 26; eespool punkti 36 viidatud kohtuotsus Luksemburg vs. komisjon, punkt 23, ja eespool punktis 36 viidatud kohtuotsus Kreeka vs. komisjon, punkt 69).
38 Igal juhul kaotati määrusega nr 2245/1999 kohustus, et komisjon selles teates, mis ta asjaomasele liikmesriigile määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimese lõigu alusel saadab, mainiks nende kulutuste hindamist, mida ta kavatseb välja arvata. See hinnang peab sellegipoolest sisalduma kirjas, mis kahepoolsete läbirääkimiste järel saadetakse vastavalt määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 kolmandale lõigule, mida on muudetud.
39 Kreeka valitsus ei vaidle vastu sellele, et komisjon polnud enam kohustatud väljaarvatavate kulutuste hindamist läbi viima oma esimeses kirjas, mille ta pärast uurimise lõppu saatis. Siiski väidab Kreeka valitsus, et kuigi komisjon peab edaspidi selle hindamise läbi viima oma teises kirjas, mille ta kahepoolsete läbirääkimiste lõppedes ja enne lepitusmenetluse algust saadab, tuleb edaspidi just selle kirja saatmist käsitleda 24‑kuulise tähtaja kulgema hakkamise lähtepunktina. Oma väidete toetuseks tugineb Kreeka valitsus eespool nimetatud kohtuotsuste sõnastusele, mille kohaselt – kui komisjon ei täida talle määrusega nr 1663/95 pandud kohustust – võib niisugune kohustuse rikkumine oma raskusest olenevalt muuta sisutühjaks selle menetlusliku tagatise, mis on liikmesriikidele antud määruste nr 729/70 ja 1258/1999 sätetega, mis aja jooksul piiravad kulutusi, mille rahastamisest EAGGF võib keelduda.
40 Kui sellest tulenevalt on väljaarvatavate kulutuste hindamise teade osa „liikmesriikidele määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c ja määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viienda lõiguga antud menetluslikust tagatisest”, siis tuleb Kreeka valitsuse arvates järeldada, et 24‑kuulist tähtaega arvestatakse alates hetkest, mil see teade koostati.
41 Kreeka valitsuse argumente ei saa vastu võtta. Tuleb meenutada, et nii määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c kui ka määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viienda lõigu kohaselt arvestatakse 24‑kuulist tähtaega alates hetkest, kui komisjon teatas asjaomasele liikmesriigile oma kontrollimiste tulemustest, teiste sõnadega tema teenistuste poolt liikmesriikides läbi viidud kohapealsete kontrollimiste tulemustest (eespool punktis 36 viidatud kohtuotsus Soome vs. Komisjon, punkt 27).
42 Ometi ei ole määruses nr 729/70 ega määruses nr 1258/1999 kusagil nõutud, et 24‑kuulise tähtaja kulgema hakkamiseks peaks komisjon andma hinnangu nendele kulutustele, mida ta kavatseb välja arvata. See nõue oli sätestatud vaid määruses nr 1663/95 enne määrusega nr 2245/1999 tehtud muudatust. Menetluslikud tagatised, mis 24‑kuulise tähtaja näol on antud määruste nr 729/70 ja 1258/1999 eespool mainitud sätetes, on sestpeale seotud ainult teatega komisjoni kontrollimiste tulemuste kohta, mitte aga nende kulutuste hindamisega, mida viimane kavatseb välja arvata. Kõik korrektsioonid tehakse nende tulemuste alusel ning nendest tulemustest tuleb võimalikult kiiresti liikmesriigile teatada, et viimane saaks lühima tähtaja jooksul kõrvaldada tuvastatud puudused ja seega tulevikus uusi korrektsioone vältida.
43 Sellest tuleneb, et isegi kui väljaarvatavate kulutuste hindamine tehakse komisjoni teises, kahepoolsetele läbirääkimistele järgnevas kirjas asjaomasele liikmesriigile, tuleb määruste nr 729/70 ja 1258/1999 kohaselt seda 24‑kuulist tähtaega ikkagi arvestada alates esimesest kirjast, mis sisaldas kontrollimiste tulemusi.
44 See seisukoht ei mõjuta Kreeka valitsuse viidatud menetluslikke õigusi. EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seotud otsused võeti vastu pärast võistleva menetluse lõppemist, mille käigus anti asjaomastele liikmesriikidele kõik tagatised, mida nad vajavad oma seisukoha esitamiseks (Euroopa Kohtu 29. jaanuari 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑61/95: Kreeka vs. komisjon, EKL 1998, lk I‑207, punkt 39). Eriti kuna määruse nr 2245/1999 jõustumisest alates on liikmesriikidel alati võimalus esitada oma seisukohad järelduste kohta, mis komisjon oma kontrollimiste lõppedes tegi, nii selleks muudetud määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 teises lõigus ette nähtud kirjas kui ka järgnevatel kahepoolsetel läbirääkimistel. Mis puudutab kavandatud korrektsioone, millest esimest korda teatatakse pärast kahepoolseid läbirääkimisi saadetavas kirjas, siis on liikmesriikidel võimalus esitada oma seisukoht järgnevate menetlusetappide jooksul, eelkõige selles küsimuses lepitusorgani poole pöördudes.
45 Neis tingimustes ei saa liikmesriigid olla väljakannatamatus teadmatuses, nagu väidab Kreeka valitsus, kui komisjon ei tee oma esimeses teates neile teatavaks oma hinnangut kulutustele, mida ta kavatseb ühenduse rahastamises välja arvata. Isegi enne määrusesse nr 1663/95 muudatuste tegemist ei olnud nende kulutuste hindamine lõplik, mida komisjon oli teinud oma esimeses teates, ning seetõttu võis seda vaadelda, arvestades liikmesriigi poolt haldusmenetluse käigus antud vastuseid. Järelikult niikaua, kui lõplikku korrektsiooni ei ole kinnitatud, on ebakindlus selle taseme osas omane kõigile menetlustele, mis näevad ette lõpliku otsuse vastuvõtmisele eelnevaid kahepoolseid kokkuleppeid.
46 Seega on muudetud määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimese lõigu alusel saadetud kiri see, mis märgib 24‑kuulise tähtaja kulgemise algust. Käesoleval juhul teatas komisjon Kreeka ametiasutustele oma kontrollimiste tulemustest 1. märtsi ja 21. augusti 2002. aasta kirjades. Kindla määraga korrektsiooni, mis ei puudutanud 2002. majandusaasta kulutusi, kohaldati vastavalt määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viiendas lõigus ette nähtud 24‑kuulisele tähtajale. Esimene tühistamise alus tuleb seega jätta rahuldamata.
Teine väide, mis tuleneb õigusakti rikkumisest ja faktiveast ning ebapiisavast põhjendamisest
– Poolte argumendid
47 Esiteks väidab Kreeka valitsus, et ühtne süsteem ei kujuta endast kontrolli, vaid kontrollimise vahendit.
48 Teiseks, 67,5% maatükkidest, mis olid nõuetekohaselt identifitseeritud kui põllukultuuride kasvuala ja söödamaa, vastas tegelikkuses 70,5% tasustamisele kuulunud maatükkidest. Tegelikult ei olnud Kreeka ametiasutused teinud 4,3% identifitseerimata maatükkide eest ühtki makset (vt eespool punkt 25). See tegur on tähtis, kuna muudab küsitavaks ühe argumentidest, millele komisjon on vaidlusaluse korrektsiooni rajanud.
49 Kolmandaks väidab Kreeka valitsus, et enne identifitseerimissüsteemi vastuvõtmist kehtinud tärktunnussüsteem toetus elementidele (katastriplaanid ja ‑dokumendid, kaardid jne), mis vastasid neile, mille alusel oli identifitseeritud 28,2% deklareeritud maa‑aladest (vt eespool punkt 25).
50 Neljandaks olid ametiasutused enne identifitseerimissüsteemi rakendamist viinud maatükkide identifitseerimissüsteemi alusel läbi kõikvõimalikke kontrolle (kohapealsed, ristkontrollid jne), kahtlemata selle süsteemi usaldusväärsuses, mida identifitseerimissüsteem ainult parandas.
51 Eeltoodust tuleneb, et 2001. saagikoristusaasta osas oli identifitseerimissüsteemi kohaldatud 70% deklareeritud maa‑aladele, samas kui ülejäänute suhtes rakendasid Kreeka ametiasutused süsteemi, mis – olgugi identifitseerimissüsteemiga kokkusobimatu – oli olnud absoluutselt usaldusväärne ja toimiv. Seega, 2001. saagikoristusaasta eest tehtud maksed tervikuna olid olnud kaetud usaldusväärse ja toimiva kontrollisüsteemiga.
52 Kreeka valitsus vaidleb vastu etteheitele, mille kohaselt Gedidagep oli jätkanud maksete tegemist, omamata tõendeid selle kohta, et eelnevalt oleks kontrollitud teiste teenistuste, eelkõige teatavate prefektuuride vastavaid taotlusi (vt eespool punkt 24). Viidates EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse rangele iseloomule, väitis Kreeka valitsus samal ajal, et Gedidagep kui põllumajandusministeeriumi teenistus ja maksete eest vastutav organ on 2001. aasta jooksul asendatud Opekepe’ga – asjaolu, mis oli komisjonile teada.
53 Seega tuleb vaidlustatud otsus tühistada osas, mis määrab kõnealuse kindla määraga korrektsiooni.
54 Komisjoni sõnul Kreeka valitsus tunnistab, et identifitseerimissüsteem ei olnud toimiv, kuid väidab, et Kreeka ametiasutused kohaldasid samade tulemuste saavutamiseks teist, aga nende sõnul asjakohast kontrollisüsteemi. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liikmesriigid kohustatud kohaldama määrusega kehtestatud konkreetseid kontrollimeetmeid isegi alternatiivseid kontrollimisi korraldades, ilma et oleks vajalik hinnata, kas kohaldatav erinev kontrollisüsteem oleks tõhusam.
55 Järelikult tunnistades, et Kreeka ametiasutused ei ole teinud makseid 4,3% identifitseerimata maatükkide eest, siis põhjendaks 28,2% maatükkide identifitseerimine ühtse süsteemiga kokkusobimatu ja pealegi veel ebausaldusväärse süsteemi alusel täielikult kohaldatavat kindla määraga korrektsiooni. Et tagada esitatavate tulemuste täpsus, tuleks identifitseerimissüsteemi kohaldada kõikidele maatükkidele.
56 Mis puudutab viidet maksete eest vastutava organi täpsele nimele, siis komisjoni väitel puudub sellel elemendil asjakohasus, nagu ka faktil, et Opekepe asendas Gedidagepi alates 3. septembrist 2001, samas kui kõnealune uurimine toimus 2001. aasta augustis.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
57 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea komisjon põllumajandusturgude ühise korralduse eeskirjade rikkumise tõendamiseks ammendavalt näitama, et siseriiklike ametiasutuste poolt läbi viidud kontrollimised on puudulikud või nende edastatud arvud on ebakorrapärased, vaid esitama tõendi tõsise ja põhjendatud kahtluse kohta, mis tal nende kontrollimiste või arvudega seoses on tekkinud. Sellisel moel komisjoni tõendamiskoormise leevendamine on põhjendatud asjaoluga, et liikmesriik on EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalike andmete kogumise ja kontrollimise osas paremal positsioonil ning järelikult on see liikmesriik, kes peab esitama kõige üksikasjalikumad ja täielikumad tõendid nende kontrollimiste või arvude tegeliku olukorra ning vajadusel komisjoni kinnituste ebatäpsuse kohta (Euroopa Kohtu 11. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑247/98: Kreeka vs. komisjon, EKL 2001, lk I‑1, punktid 7–9; 6. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑278/98: Madalmaad vs. komisjon, EKL 2001, lk I‑1501, punktid 39–41, ja 19. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑329/00: Hispaania vs. komisjon, EKL 2003, lk I‑6103, punkt 68).
58 Seega tuleb käesoleval juhul kontrollida, kas Kreeka Vabariik on näidanud komisjoni hinnangute ebatäpsust EAGGF-ile kahju tekkimise ohu puudumise või rikkumiste osas (vt selle kohta Euroopa Kohtu 24. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑318/02: Madalmaad vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 36), kohaldades usaldusväärset ja tõhusat kontrollisüsteemi (vt selle kohta eespool punktis 36viidatud 24. veebruari 2005. aasta kohtuotsus Kreeka vs. komisjon, punkt 95).
59 Mis puudutab identifitseerimissüsteemiga kaetud maa‑alade täpsest protsendimäärast tulenevat argumenti, siis tuleb seda uurida koostoimes argumendiga, mis puudutab identifitseerimissüsteemist erineva, usaldusväärse ja toimiva süsteemi kasutamist 28,2% deklareerimata maatükkide identifitseerimiseks. Selles osas tuleb rõhutada, et kui määrus kehtestab konkreetsed kontrollimeetmed, on liikmesriigid kohustatud neid kohaldama, ilma et oleks vaja hinnata nende väidete põhjendatust, mille kohaselt võimaluse korral kohaldatud erinev kontrollisüsteem oleks tõhusam (Euroopa Kohtu 21. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑130/99: Hispaania vs. komisjon, EKL 2002, lk I‑3005, punkt 87, ja 9. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑332/01: Kreeka vs. komisjon. EKL 2004, lk I‑7699, punkt 62).
60 Nii et isegi alternatiivsete kontrollide korraldamise puhul ei saanud see fakt kummutada komisjoni hinnangut, mis tugineb identifitseerimissüsteemi kohaldamata jätmisele – asjaolu, millele Kreeka valitsus ei ole muide vastu vaielnud. Järelikult küsimus selle kohta, kas identifitseerimissüsteemi kohaldamisega kaetud maatükkide protsendimäär ulatub 67,5 või 70,5%‑ni, ei oma määravat tähtsust, arvestades, et oluline osa kõnealustest maa‑aladest ei olnud ühtse süsteemiga kaetud.
61 Peale selle tuleb meeles pidada ühtse süsteemi sisseseadmise olulisust. Tegelikult on põllumajanduslike maatükkide identifitseerimine, mida Kreekas pole veel täies ulatuses suudetud teha, pindalaga seonduva režiimi nõuetekohase kohaldamise võtmeküsimus. Juba ainuüksi maatükkide identifitseerimise usaldusväärse süsteemi puudumine toob ühenduse eelarvele kaasa kahju tekkimise kõrgendatud ohu. (Euroopa Kohtu 24. veebruari 2005. aasta otsus eespool punktis 36 viidatud kohtuasjas Kreeka vs. komisjon, punkt 97, ja 17. märtsi 2005.aasta kohtuasjas C‑285/03: Kreeka vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 62).
62 Mis puudutab Gedidagepi asendamist Opekepega, siis tuleb märkida, et Kreeka valitsus ei ole näidanud, kuidas väidetav viga makseid sooritava organi nimes võiks mõjutada komisjoni etteheidete põhjendatust.
63 Kuna Kreeka valitsus ei olnud suuteline näitama komisjoni hinnangute ebatäpsust ega tuvastatud rikkumiste mõju puudumist ühenduse eelarvele, tuleb teine väide jätta rahuldamata.
Kolmas väide, mis tuleneb akti nr VI/5330/97 ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisest, faktiveast ja kõnealust kohaldatavat korrektsioonimäära puudutava põhjendamise puudulikkusest
– Poolte argumendid
64 Kreeka valitsus viitab eespool punktides 48–50 toodud hinnangutele, lisades, et arvesse tuleb võtta ka raskusi, mis tõusetusid põllumajanduslike maatükkide olulisest killustatusest, ning alates 2001. aastast saavutatud progressi. Tegelikult on tänaseks 90% maast identifitseerimissüsteemiga kaetud.
65 Kui rääkida klassikalistest kontrollimistest (vt eespool punkt 26), siis rõhutab Kreeka valitsus, et need puudutasid rohkem kui 10% abitaotlusi ning tegemist on seega kõrgema protsendimääraga kui ühenduse õigusnormid ette näevad. Lisaks on rohkem kui 200 000 ha nimetatud maa‑alast kaetud kevadkultuuridega (mais), mida koristatakse kesksügiseni, mis selgitab võimalust kontrollimisi läbi viia pärast 31. augustit. Pealegi soodustab riigis valitsev kuiv ja kuum kliima saagi ülejäägi hoidmist suhteliselt sarnases seisukorras piisavalt pika aja jooksul, mis võimaldab kõva nisu identifitseerida. Juhul kui kontrollimised viiakse läbi pärast saagikoristust, paluvad pädevad asutused põllumajandustootjatel kontrolli lõpuleviimise eesmärgil saagi ülejääki mitte hävitada. Seega ei saa komisjoni etteheide klassikaliste kontrollimiste kohta põhjendada ega toetada kindla määraga korrektsiooni kohaldamist.
66 Mis puudutab kaugseire teel tehtavaid kontrollimisi (vt eespool punkt 26), siis väidab Kreeka valitsus, et hankemenetlusega seotud hilinemised ei saa moonutada kontrollimiste tulemusi ja kujutavad endast seega EAGGF-ile tõelist ohtu. Tegelikult tehakse kaugseiret satelliidikujutiste alusel, mis on võetud enne saagikoristust ja erinevate kasvustaadiumite jooksul.
67 Mis puudutab lubatud tehnilisi hälbeid (vt eespool punkt 26), siis märgib Kreeka valitsus, et uurimise järel oli see kinnitatud pluss-miinus 3 meetrile, vastavalt Ispra Teadusuuringute Ühiskeskusega koostöös kehtestatud tehnospetsifikaadile (24. novembri 2000. aasta dokument). Pealegi eelistatakse ortofotodele aastatel 1996–1998 kohaldatud lubatud hälvet sellele, mis on kinnitatud pluss-miinus 5 meetrile, mida oleks kohaldatud juhul, kui ametiasutused oleksid kasutanud satelliidikujutisi.
68 Vaadates aastatest 1996–1998 pärit ortofotode vanust, on komisjon ise tunnistanud oma 21. augusti 2002. aasta kirjas, et viieaastast vanust peetakse rahuldavaks. Seega kaugseire teel läbiviidud kontrollimisi puudutavad etteheited ei saa põhjendada ega toetada kindla määraga korrektsiooni kohaldamist, mida igal juhul ei ole põhjendatud.
69 Teise võimalusena väidab Kreeka valitsus, et 2% deklareeritud kulutusi mitte ületav korrektsioon on proportsionaalsuspõhimõttega kooskõlas.
70 Komisjon omalt poolt kordab oma hinnangut, mis on ära toodud eespool punktis 55. Identifitseerimissüsteem on võtmeelement kontrollisüsteemis, mida Kreeka Vabariik ei olnud järginud ei arvude, sageduse ega ühenduse õigusnormides soovitatud ranguse osas.
71 Komisjon ei eita tänaseks saavutatud progressi (vt eespool punkt 64), kuid rõhutab, et see progress puudutab kõnealusest hilisemat ajavahemikku.
72 Seoses argumentidega, mis puudutavad kontrollimiste läbiviimise võimalust pärast saagikoristust (vt eespool punkt 65), jääb komisjon seisukohale, et kui saak on juba koristatud, ei anna maatükk enam toodangu kohta piisavalt täpset informatsiooni. Komisjon väidab, et kõnealused toetusmeetmed lähtuvad toodangust ja mitte kultiveeritud maa‑alast. Kõva nisu, mille koristamine kestab juuli lõpust augusti alguseni, moodustab pealegi suurema osa kultuuridest.
73 Komisjon kinnitab, et ta aktsepteerib lubatud hälbed suurusjärgus pluss-miinus 3 m, täpsustades siiski, et ta ei ole käesolevas asjas sellekohast etteheidet esitanud. Vastupidi, tema etteheide puudutab lubatud 5% hälvet vähemalt 50% kontrollitud maa‑alade osas. Niisuguse hälvete lubamise näeb ette töödokument nr VI/8388/94, mis sisaldab soovitusi kohapealseteks meetmeteks maa‑aladel ning mida mainitakse Teadusuuringute Ühiskeskuses 24. novembril 2000 väljastatud dokumendis (vt eespool punkt 67).
74 Mis puudutab ortofotode vanust, siis täpsustab komisjon, et identifitseerimissüsteemi jaoks aktsepteerib ta vanust kuni 5 aastat, kuid kohapealsed kontrollid vajavad samal aastal tehtud fotosid. Tegelikult võib arhiveeritud ortofotosid komisjoni sõnul tarvitada mõõtmistel identifitseerimissüsteemi kontekstis. Siiski on selgelt võimatu kasutada vanu ortofotosid varasema majandusaasta saagi registreerimisel. Arvestades, et määrustes nr 1765/92 ja 1251/1999 ette nähtud abi arvutatakse toodangu alusel, on komisjoni arvates keskse tähtsusega järeldused sellest, et kindla saagikoristusaasta jooksul oli konkreetne maatükk kultiveeritud. Niisuguse järelduse saab teha üksnes samal saagikoristusaastal tehtud fotode alusel.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
75 Mis puudutab korduvat argumenti seoses identifitseerimissüsteemiga kaetud maa‑alade täpse protsendimääraga ning muude kontrollimismeetodite kasutamisega, siis tuleb pöörduda eespool punktides 59 ja 69 antud analüüsi juurde.
76 Pealegi on Euroopa Kohus oma eespool punktis 36 viidatud 24. veebruari 2005. aasta kohtuotsuses Kreeka vs. komisjon (punktid 97 ja 100) ja punktis 61 viidatud 17. märtsi 2005. aasta kohtuotsuses Kreeka vs. komisjon (punktid 62–64) sedastanud, et ühtse süsteemi täies ulatuses kohaldamata jätmine iseenesest õigustab 5% kindla määraga korrektsiooni kohaldamist, ilma et oleks vajalik üksikasjalikult analüüsida kaugseire teel läbiviidud kontrollide kvaliteedi ning kohapeal toimunud kontrollide arvu küsimust.
77 Kreeka valitsuse poolt kohtuistungil tõstatatud argumenti, mille kohaselt tuleks Esimese Astme Kohtul identifitseerimissüsteemi täitmisel tehtud progressi arvestades oma järeldused kõrvale jätta, ei saa vastu võtta. Olgugi et olukord on märgatavalt paranenud, ei saa Kreeka valitsus väita, et kohaldatavaid korrektsioonimäärasid tuleb vähendada. Vaatamata neile arengutele oli EAGGF-ile kahju tekkimise oht väga kõrge juba alates ühtse süsteemi väljatöötamiseks ette nähtud tähtaja möödumisest, st alates 1. jaanuarist 1997 (eespool punktis 36 viidatud 24. veebruari 2005. aasta kohtuotsus Kreeka vs. komisjon, punkt 99, ja eespool punktis 61 viidatud 17. märtsi 2005. aasta kohtuotsus Kreeka vs. komisjon, punkt 63).
78 Järelikult tundub kõnealune kindla määraga korrektsioon olevat kooskõlas juhistega, mille komisjon on kehtestanud dokumendis nr VI/5330/97. Kolmas väide tuleb seega tervikuna tagasi lükata, ilma et oleks vaja hinnata, kas enne saagikoristust võetud satelliidikujutistel tugineva kaugseire teel tehtud kontrollide ja ortofotode lubatud vanusega seotud argument on põhjendatud.
Oliiviõli
Ühenduse õigusnormid
79 Oliiviõli valdkonnas antavat abi puudutavad üldeeskirjad asjaomaste majandusaastate suhtes on sätestatud nõukogu 19. detsembri 1978. aasta määruses (EMÜ) nr 3089/78 oliiviõli tarbimise toetamise üldeeskirjade kohta (EÜT L 369, lk 12), mida on muudetud nõukogu 30. juuli 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 1582/96 (EÜT L 206, lk 13).
80 Asjaomaste majandusaastate suhtes on oliiviõli tarbimise toetamise süsteemi rakenduseeskirjad ära toodud komisjoni 24. septembri 1985. aasta määruses (EMÜ) nr 2677/85, millega sätestatakse oliiviõli tarbimise toetamise süsteemi rakenduseeskirjad (EÜT L 254, lk 5), mida on muudetud komisjoni 19. märtsi 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 643/93 (EÜT L 69, lk 19) ja komisjoni 15. mai 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 887/96 (EÜT L 119, lk 16).
Koondaruanne
81 Komisjoni poolt 1996. aasta juulis juba läbi viidud kontrollimiste (puudutavad aastaid 1994 ja 1995) osas oli kontroll oliiviõli sektoris käesolevas asjas piiratud dokumentide analüüsiga, hõlmates arvukat kirjavahetust ajavahemikus 1999–2001 (koondaruande punkt B.8.4.1). See analüüs kinnitab, et 1994. ja 1995. majandusaastaga seotud erinevad probleemid kestsid edasi, vaatamata märkimisväärsetele sisse viidud parandustele.
82 Seega kohaldati 1996.–1998. majandusaasta suhtes ühekordset korrektsiooni kogusummas 200 146,68 eurot (koondaruande punkt B.8.4.3).
Poolte argumendid
83 Kreeka valitsus toob tühistamise alusena välja üheainsa väite, mis tuleneb komisjoni ratione temporis pädevuse puudumisest. Viidates analüüsile, mis viidi läbi põllukultuuride sektorit puudutava esimese tühistamise aluse raames, väidab Kreeka valitsus, et esimene kiri, milles komisjon hindas kõnealust korrektsiooni, pärineb 14. aprillist 2004. Seetõttu leiab Kreeka valitsus, et komisjon ei saanud jätta välja kulutusi, mis oli tehtud enne 14. aprilli 2002, välja arvatud juhul, kui Kreeka ametiasutused olid esitanud komisjonile nimetatud korrektsiooni arvutamiseks vajalikud andmed pärast seda kuupäeva. Asjakohased andmed olid esitatud komisjonile palju varem.
84 Seega tuleb vaidlustatud otsus tühistada osas, mis kehtestab kindla määraga korrektsiooni oliiviõli sektoris.
85 Komisjon vaidleb nendele väidetele vastu. Oma 3. juuli 1998. aasta kirjas on ta juba väljendanud vajadust kehtestada 1994. ja 1995. majandusaasta suhtes kohaldatud korrektsiooni ka järgmistele majandusaastatele. Toetussüsteemi nõrkust kõnealuses sektoris on mainitud juba alates 1990. aastast ning see on andnud põhjust 1992.–1995. majandusaasta suhtes kehtestatud korrektsioonideks. Asjaomane korrektsioon tugines samadele faktilistele asjaoludele, arvestades seda, et Kreeka oli oma toetussüsteemi vaid osaliselt parandanud. Kreeka vabariik oli asjaomastest rikkumistest teadlik alates 1992. aastast, neid kordagi sisuliselt vaidlustamata. Komisjon kordas neid etteheiteid 3. juuli 1998. aasta kirjas ning palus 8. veebruari 1999. aasta kirjas Kreeka ametiasutustel talle teatada selles osas 1996. ja 1997. majandusaasta kohta võetud meetmetest. Teabenõuet korrati 3. augusti 2001. aasta kutses kahepoolsele nõupidamisele.
86 Igal juhul on 1996.–1998. aastate korrektsioonid jätkuks nendele, mida kohaldati alates 1992. aastast. Kreeka Vabariik oli niisiis täielikult teadlik asjaomasest korrektsioonist, mille põhjendatust ta kaudselt tunnistas.
Esimese Astme Kohtu hinnang
87 Käesoleva väite analüüsimiseks tuleb kõigepealt võtta arvesse eespool punktides 36–46 esitatud järeldused. Seejärel tuleb rõhutada, et sõltumata küsimusest, kas kuupäev, mida Kreeka valitsus peab 24‑kuulise tähtaja lähtepunktiks, on korrektne, esitas viimane käesoleva hagiga Esimese Astme Kohtule küsimuse seoses komisjoni ratione temporis pädevusega kõnealuse korrektsiooni määramisel.
88 Selles osas tuleb märkida, et menetluse faktilised asjaolud, mis andsid põhjust selleks korrektsiooniks ja millele pooled viitasid, näitab, et isegi määruse nr 2245/1999 raames tegutses komisjon oma ratione temporis pädevusest väljaspool.
89 Tegelikult teavitas komisjon 3. juuli 1998. aasta kirjas Kreeka ametiasutusi oma lõplikust, 1994. ja 1995. majandusaastaga seotud kontrollimiste tulemustest lähtuvast seisukohast. Nagu selgub koondaruande punktist B.8.4.1 ja 3. juuli 1998. aasta kirjast, tõi kontrollimine esile, et põllumajandusministeerium eiras oliiviõlile antavate toetuste kontrollorgani tehtud järeldusi ja sanktsiooniettepanekuid, mis sisaldusid nimetatud ministeeriumile kuni 1994. aasta oktoobri lõpuni saadetud kontrollimise aruannetes. 12. jaanuari 1999. aasta kirjas teavitas komisjon sama menetluse raames Kreeka ametiasutusi pakutavast ühekordse korrektsiooni lõplikust summast (3 068 123 875 kreeka drahmi (GRD) ehk 9 004 031,91 eurot). Seda korrektsiooni lõpuks ka kohaldati, nagu kinnitatakse koondaruande punktis B.8.4.1.
90 Mis puudutab käesolevat EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlust seoses 1996.–1998. majandusaastaga, siis palus komisjon 8. veebruari 1999. aasta kirjas Kreeka ametiasutustel esitada talle teatavat teavet parandusmeetmete kohta, mida võeti 3. juuli 1998. aasta kirjas mainitud viiest kategooriast kolmandas olevate ettevõtete vastu, kelle puhul olid kontrollimised tuvastanud teatavaid rikkumisi.
91 Määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 alusel saadetud 2. mai 2001. aasta kirjas teatas komisjon liikmesriigile uurimise 2000/11 raames tehtud kontrollimiste tulemustest, mis olid seotud oliiviõli tarbimise toetamisega seoses tehtud kulutustega 1996.–1998. majandusaastal. Selles osas viitab komisjon 8. veebruari 1999. aasta kirjale. 3. augusti 2001. aasta kirjas kutsus komisjon liikmesriiki vastavalt määruse nr 1663/95 artikli 8 lõikele 1 kahepoolsetele läbirääkimistele, mis puudutasid eelkõige oliiviõli tarbimise toetamist. Lõpuks 14. aprilli 2004. aasta kirjas teatas komisjon Kreeka ametiasutustele ametlikult oma järeldustest ja andis hinnangu nendele kulutustele, mida ta kavatses välja arvata.
92 Tuleb arvestada, et käesoleval juhul kujutas 8. veebruari 1999. aasta kiri endast komisjoni uue kontrollimise algust ja mitte määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 alusel saadetavat kirja.
93 Selles osas on tähtis märkida, et kõnealune 1996.–1998. majandusaasta kohta tehtud korrektsioon tugines hilisematel järeldustel kui need, mis andsid põhjuse 1994. ja 1995. majandusaasta kohta korrektsioonide tegemiseks.
94 Tegelikult tuleneb koondaruande punktist B.8.4.3 koostoimes komisjoni 14. aprilli 2004. aasta kirjaga, et kõnealust finantskorrektsiooni kohaldati kahel põhjusel. Esiteks puudutab see hilinemisi teatavate ettevõtete akrediteerimisotsustes, mis määruse nr 2677/85 (muudetud määruse nr 643/93 artikliga 1) artikli 12 lõike 6 kohaselt oleksid pidanud olema tehtud 1996. ja 1997. majandusaastal, ja teiseks ei kehtestatud oliiviõli kvaliteediga seotud rikkumistele määruse nr 2677/85 (muudetud määruse nr 887/96 artikliga 1) artikli 5 lõike 2 kohaseid sanktsioone.
95 Nagu tuleneb ka koondaruande punktist B.8.4.3 koostoimes komisjoni 31. oktoobri 2001. aasta kirjaga, on korrektsiooni kohaldamine viivituste tõttu akrediteerimisotsuste tähtaegade tühistamisel võrdne 1996. ja 1997. majandusaastal vääralt saadud abisummadega nende nelja ettevõtte poolt, kelle akrediteerimisotsused nende ajavahemike osas oleks pidanud tühistama.
96 Pealegi tuleneb komisjoni 14. aprilli 2004. aasta teatest, et kui korrektsioon tehakse seetõttu, et oliiviõli kvaliteediga seotud rikkumiste suhtes ei kohaldata sanktsioone, siis on see võrdne rahatrahvidega, mida 1996.–1998. majandusaasta jooksul oleks pidanud määrama 38 korral ja mida peaks määruse nr 2677/85 (viimasena muudetud määruse nr 887/96 artikliga 1) artikli 5 lõike 2 kolmanda lõigu alusel EAGGF-i kulutustest maha arvama. Pealegi tuleneb 14. aprilli 2004. aasta teatest, et siseriiklike ametiasutuste poolt kvaliteedi kontrollimise eesmärgil läbi viidud võrdlus toimus tervikuna pärast 1995. majandusaasta lõppu (15. oktoober 1995), samas kui see osa 3. juuli 1998. aasta kirjast, mis puudutas kolmanda kategooria ettevõtteid (vt eespool punkt 90), viitab kontrollimiste aruannetele, mida Kreeka ametiasutused koostasid kuni 1994. aasta oktoobrini.
97 Neis tingimustes tuleb järeldada, et puudused, mis viisid kõnealuse korrektsioonini (akrediteerimisotsuste tähtaegade tühistamata jätmine ja rahatrahvide määramata jätmine), leidsid aset pärast 1995. majandusaastat, mis on viimane majandusaasta, mida komisjoni esimene kontrollimine puudutas. Seega ei saa vastu võtta väidet, mida komisjon kohtuistungil toetas ja mille kohaselt ei saa kõnealust kontrollimist eristada esimesest kontrollimisest, mis oli seotud 1994. ja 1995. majandusaastaga (vt eespool punkt 89). Tegelikult tuleb siinkohal märkida, et kontrollides, kas Kreeka ametiasutused on akrediteerimisotsuste tähtajad tühistanud ning kehtestanud sanktsioone 1996.–1998. majandusaasta jooksul, on komisjon võtnud ette uue kontrollimise, mis on esimesest erinev. Samamoodi ei saa määrustega nr 729/70 ja nr 1258/1999 sisse viidud 24‑kuulisest tähtajast lähtuvast menetluslikust tagatisest mööda minna üksnes seetõttu, et kontrollimise järeldused on osaliselt analoogsed varasema kontrollimise järeldustega.
98 Lõpuks ei saa vastu võtta komisjoni argumenti, mille kohaselt Kreeka ametiasutused olid haldusmenetluse käigus tunnistanud kõnealuse korrektsiooni kohaldamise võimalust. Tegelikult ei piisa sellest asjaolust, et anda komisjonile ratione temporis pädevus, mida EAGGF-i raames finantskorrektsioonide kohaldamiseks nõuavad määrused nr 729/70 ja nr 1258/1999.
99 Käesoleval juhul on määruse nr 1663/95 (muudetud määrusega nr 2245/1999) artikli 8 lõike 1 alusel 2. mail 2001 saadetud kiri esimene, mis sisaldas kõiki selle sätte esimeses lõigus nõutud elemente. Niisiis on see kiri 24‑kuulise tähtaja arvutamise lähtepunkt.
100 Siit tuleneb, et komisjonil puudus ratione temporis pädevus enne 2. maid 1999 tehtud kulutuste väljaarvamiseks. Seega tuleb vaidlustatud otsus tühistada osas, mis arvab ühenduse rahastamisest välja oliiviõli tarbimise toetamisega seotud kulutused.
Finantsaudit
Ühenduse õigusnormid
101 Määruse nr 1251/1999 artikli 8 lõige 1 sätestab, et „[t]oetusi makstakse [põllumajandustootjatele] pärast lõikust 16. novembri ja 31. jaanuari vahel”.
102 Komisjoni 16. veebruari 1996. aasta määrus (EÜ) nr 296/96 liikmesriikide edastatavate andmete ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastatavate kulude igakuise kirjendamise ning määruse (EMÜ) nr 2776/88 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 39, lk 5; ELT eriväljaanne 03/18, lk 453) täpsustab tingimused, mille puhul liikmesriikide kulutusi võib rahastada EAGGF-i tagatisrahastust.
103 Määruse nr 296/96, mida on muudetud komisjoni 1. augusti 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1577/2001 (EÜT L 209, lk 12; ELT eriväljaanne 03/33, lk 235), artikli 4 lõige 2 sätestab:
„Pärast ettenähtud tähtaegu tehtud kirjendatud kuludel põhinevaid avansse vähendatakse järgmiselt:
a) kui pärast tähtaja möödumist tehtud kulu moodustab kuni 4% enne tähtaja saabumist tehtud kuludest, siis avanssi hilinetud kuude arvust olenemata ei vähendata,
b) 4% läve ületavaid tehtud kulusid, mis on hilinenud kuni:
– üks kuu, vähendatakse 10% võrra,
– kaks kuud, vähendatakse 25% võrra,
– kolm kuud, vähendatakse 45% võrra,
– neli kuud, vähendatakse 70% võrra,
– viis kuud või rohkem, vähendatakse 100% võrra.
Kui aga teatavate meetmete puhul on tegemist erandlike haldustingimustega või kui liikmesriigid esitavad mõjuvaid põhjendusi, kohaldab komisjon teistsuguseid ajamäärasid ja/või väiksemaid protsendimäärasid või jätab need üldse kohaldamata.
Käesolevas artiklis osutatud vähendamised tehakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2040/2000 artiklis 14 sätestatud eeskirjadele.”
Koondaruanne
104 Vastavalt koondaruande punktile C.1.1.1 uurisid komisjoni teenistused neid maksete hilinemisi, mis olid vastavalt määruse nr 296/96 artiklile 4 tuvastatud ajavahemikul 16. oktoober 2000 kuni 15. oktoober 2001. Selle kontrollimise ja kahepoolsete läbirääkimiste järel kohaldas komisjon kaheksa eelarvepunkti osas korrektsiooni.
Poolte argumendid
105 Nende eelarvepunktide seast, mida finantsauditiga seotud korrektsioonid puudutavad, vaidlustab Kreeka valitsus 455 070,44 euro suurused korrektsioonid hiireherneste toetuse ja 33 718,52 euro suurused korrektsioonid riisi hektaritoetuse osas.
106 Kreeka valitsus toob tühistamise alusena välja üheainsa väite, mis tuleneb määruse nr 296/96 artikli 4 lõike 2, määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 ja artikli 8 lõike 1 ning akti nr VI/5330/97 rikkumisest, põhjendamise puudumisest ja faktiveast.
107 Eeltoodud sätetest tuleneb, et liikmesriigid on kohustatud abi maksmise tähtaegu jälgima, mille tegemata jätmisel kohaldatakse nende suhtes astmeliselt muutuvaid finantskorrektsioone kuni 100% võrra kuludest. Komisjon peaks selleks esmalt võtma arvesse rahalist kahju, mida ühendus on nende tähtaegade möödalaskmise tõttu kandnud, ja teiseks järgima proportsionaalsuspõhimõtet. Lisaks, kui teatavate meetmete puhul on tegemist erandlike haldustingimustega või kui liikmesriigid esitavad mõjuvaid põhjendusi, kohaldab komisjon väiksemaid protsendimäärasid või jätab need üldse kohaldamata. Seega on mõjuvalt põhjendatud eritingimuseks asjaolu, et maksmise tähtaega ületati tekkinud vaidlusest tingitud täiendavate kontrollimiste tõttu või seetõttu, et pärast vastuväidete uurimist, mis põhinesid andmete andmebaasi sisestamisel tehtud vigadel, tehti täiendavaid kulusid.
108 Kreeka ametiasutused teavitasid komisjoni sellest, et maksete hilinemise põhjustasid vältimatud täiendavad kontrollimised, eelkõige Heraklioni prefektuuris, mis on riigi suurim hiireherneste tootja. 26. jaanuari 2001. aasta kirjas palusid Kreeka ametiasutused toetuste maksmise tähtaega pikendada, et vastata nõuetele, mida esitab töödokument nr VI/7105/98 kontrollimäära suurendamise kohta, kui avastatakse olulisi eeskirjade rikkumisi. 1. veebruari 2001. aasta kirjas jättis komisjon selle taotluse rahuldamata, mainides siiski, et seal toodud tõendeid võeti arvesse EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja hindamise menetluses eesmärgiga korrektsioone mitte määrata. Määruse nr 296/96 artikli 4 lõikes 2 (vt eespool punkt 103) ette nähtud 4% läve ületati vaid Heraklioni prefektuuri poolt läbiviidavate kontrollimiste märkimisväärse suurenemise tõttu.
109 Komisjon oli 6. novembri 2003. aasta kirjas sedastanud, et kõnealuste kontrollimiste läbiviimine toimub määruse nr 296/96 artikli 4 lõike 2 alusel. Komisjon ei oleks seega pidanud määrama mingeid korrektsioone või äärmisel juhul määrama ainult madalama korrektsiooni.
110 Seoses riisi hektaritoetust puudutava korrektsiooniga on Kreeka valitsus rõhutanud, et mainitud hilinemised olid tingitud sellest, et uuriti vastuväiteid, mis põhinesid andmete andmebaasi sisestamisel tehtud vigadel. Mis puudutab üht kolmest asjaomasest prefektuurist, siis oli hilinemine tingitud põllumajanduskooperatiivide ühingus toimunud streigist, mida tuleb käsitleda force majeure juhtumina. Siit järeldub, et kõnealused hilinemised olid tingitud erilistest asjaoludest, mis olid seotud ühenduse rahaliste huvide kaitsega. Neid asjaolusid arvesse võttes palub Kreeka valitsus vaidlustatud otsuse tühistada osas, mis määrab kõnealuse korrektsiooni, või teise võimalusena piirata seda korrektsiooni 2%‑ni maksetest, mis oli tehtud väljaspool tähtaega.
111 Komisjon vastab, et määruse nr 296/96 artikli 4 lõike 2 punkti b viimast lõiku kui erandit tuleb tõlgendada rangelt, jättes tõendamiskoormise poolele, kes soovib sellele sättele toetuda.
112 Mis puudutab hiireherne toetust, siis olid 4% läve (vt eespool punkt 103) ületavate maksete hilinemised põhjendamatud, kuna lävi oli seatud selleks, et hõlbustada kontrollimiste süvendamist ning täiendavate kontrollimiste läbiviimist. Pealegi esitati maksmise tähtaja pikendamise taotlus kolm päeva enne täiendava tähtaja lõppu ning seetõttu ei saanud seda vastu võtta. Dokumendist nr VI/5330/97 tuleneb, et kui liikmesriigid soovivad täiendavate kontrollimiste läbiviimise tõttu saada erandit, peavad nad tõendama, et vaidluse esemeks olevad summad ületavad makstud kulude 4% läve. Komisjon leiab, et Kreeka ametiasutused ei ole tähtaegade möödalaskmist nõuetekohaselt põhjendanud ning igal juhul on tähtaja pikendamise taotlus hilinenult esitatud.
113 Sama kehtib ka riisi hektaritoetuse suhtes. Kreeka valitsus ei saa tähtaja möödalaskmise õigustamiseks tugineda asjaoludele, mis jäävad tema enda vastutusalasse, näiteks andmebaasi vigade tõttu kaebuste ja vastuväidete läbivaatamisele.
Esimese Astme Kohtu hinnang
114 Tuleb märkida, et nagu nähtub ka koondaruande punktis C.1.1.4 sisalduvast tabelist, on komisjon hiireherneste ja riisi hektaritoetusega seoses kohaldanud korrektsioone, mis on võrdsed nende vähendamistega, mis olid määruse nr 296/96 artikli 4 lõike 2 alusel igakuiste ettemaksete raames juba tehtud.
115 Samuti tuleb komisjoni eeskujul rõhutada, et määruse nr 296/96 artikli 4 lõige 2 on erandit kehtestav säte ning seetõttu tuleb seda tõlgendada kitsalt.
116 Pealegi tuleb EAGGF-i kantavaid finantseerimiskulusid arvutada eeldusel, et kohaldatavates põllumajanduseeskirjades ette nähtud tähtaegadest peetakse kinni. Järelikult kui siseriiklikud ametiasutused jätkavad toetuste väljamaksmist pärast tähtaja möödumist, panevad nad EAGGF-i arvele – nagu kinnitab ka määruse nr 296/96 neljas põhjendus – mittenõuetekohaseid ja seega tingimustele mittevastavaid kulusid (vt selle kohta Euroopa Kohtu 28. oktoobri 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑253/97: Itaalia vs. komisjon, EKL 1999, lk I‑7529, punkt 126). Seetõttu peavad liikmesriigid oma kontrollisüsteemide korraldamisel võtma arvesse tähtaega, mis määruse nr 1251/1999 artikli 8 lõikes 1 on abi maksmisele kehtestatud (vt analoogiline Esimese Astme Kohtu 20. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑251/04: Kreeka vs. komisjon, EKL 2006, lk II‑44, punkt 76). Lisaks on määruse nr 296/96 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud 4% lävi mõeldud just nimelt selleks, et anda liikmesriikidele võimalus viia läbi täiendavaid kontrolle, täpsustades siiski, et hilinetud kuude arv ei mõjuta väljamakseid, mis läve ei ületa.
117 Nagu ka toimikust selgub, on Heraklioni prefektuuri ametiasutused põllumajandusministeeriumi teavitanud üksnes 19. jaanuari 2001. aasta kontrollimiste esmastest tulemustest, ning viimane tuletas 22. jaanuari 2001. aasta kirjas meelde kohustust viia läbi uued kontrollimised vastavalt dokumendile nr VI/7105/98 (vt eespool punkt 108). Ministeerium pakkus välja 26. jaanuari 2001. aasta (reede) kirjas väljamaksete tähtaja pikendamise kuni 31 kuupäevani samal kuul, jättes siiski silmas peetavad kultuurid täpsustamata ja sellega seotud täiendavad tõendid esitamata. Komisjon jättis 1. veebruari 2001. aasta faksis selle taotluse põhjendatult rahuldamata ebatäpsuse ja ennekõike hilinemise tõttu.
118 Neis tingimustes on komisjon oma 6. novembri 2003. aasta kirjas jäänud põhjendatult oma seisukoha juurde, mille kohaselt Kreeka ametiasutuste tõstatatud vajadus täiendavate kontrollimiste läbiviimiseks ei tohi ületada 4% läve (vt eespool punkt 103).
119 Seega ei ole Kreeka valitsus näidanud, et määruse nr 296/96 artikli 4 lõike 2 kohaldamise tingimused oleksid täidetud osas, mis puudutab hiireherne toetuste väljamaksete hilinemist.
120 Sama kehtib ka riisi hektaritoetuse suhtes. Tegelikult rõhutab komisjon õigustatult, et liikmesriik ei saa hilinenud väljamakseid õigustada siseriikliku menetluse puudustega ning sellest tulenevate kaebustega. Argumenti, mis tugineb Kreeka ametiasutuste viidatud streigil kui force majeure juhtumil, ei saa vastu võtta. Ainus sellele osutav dokument on Imathia prefektuuri 25. oktoobri 2001. aasta kiri põllumajandusministeeriumile, milles selgitatakse, et kõnealune streik oli tingitud kaebuste läbivaatamise tulemuste hilinenud saatmisest 30. aprillil 2001. Selle streigi tagajärg oli toetuste maksmisel tehtud vigadest lähtuvalt esitatud kaebuste hilinenud läbivaatamine – asjaolu, mille saab panna liikmesriigi süüks. Pealegi ei esita Kreeka valitsus ühtki tõendit kõnealuse streigi kestuse ega selle iseloomu – äkilise või mitte – kohta. Käesolev tühistamise alus tuleb järelikult rahuldamata jätta.
121 Kõigist eelnevatest järeldustest tuleneb, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada niivõrd, kuivõrd see määrab Kreeka Vabariigile 200 146,68 euro suuruse ühekordse korrektsiooni 1996.–1998. majandusaasta eest (oliiviõli tarbimise toetamine), samas kui ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kohtukulud
122 Kodukorra artikli 87 lõike 3 alusel võib Esimese Astme Kohus määrata kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks. Kuna enamus nõudeid on rahuldatud Kreeka Vabariigi kahjuks, tuleb käesolevas asjas mõista Kreeka Vabariigilt välja lisaks tema enda kohtukuludele ka 70% komisjoni kohtukuludest ning viimaselt mõista välja 30% tema enda kohtukuludest.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Komisjoni 29. aprilli 2005. aasta otsus 2005/354/EÜ, millega arvatakse ühenduse rahastamisest välja teatavad liikmesriikide poolt Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu raames tehtud kulutused, tühistatakse niivõrd, kuivõrd see määrab Kreeka Vabariigile 200 146,68 euro suuruse ühekordse korrektsiooni 1996.–1998. majandusaasta eest (oliiviõli tarbimise toetamine).
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Mõista Kreeka Vabariigilt välja lisaks tema enda kohtukuludele ka 70% komisjoni kohtukuludest ning viimaselt mõista välja 30% tema enda kohtukuludest.
Pirrung | Forwood | Papasavvas |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 12. septembril 2007 Luxembourgis.
Sisukord
Õiguslik raamistik
Vaidluse taust
Menetlus ja poolte nõuded
Hagi põhjendatus
Põllukultuurid
Ühenduse õigusnormid
Koondaruanne
Esimene väide, mis tuleneb komisjoni ratione temporis pädevuse puudumisest
– Poolte argumendid
– Esimese Astme Kohtu hinnang
Teine väide, mis tuleneb õigusakti rikkumisest ja faktiveast ning ebapiisavast põhjendamisest
– Poolte argumendid
– Esimese Astme Kohtu hinnang
Kolmas väide, mis tuleneb akti nr VI/5330/97 ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisest, faktiveast ja kõnealust kohaldatavat korrektsioonimäära puudutava põhjendamise puudulikkusest
– Poolte argumendid
– Esimese Astme Kohtu hinnang
Oliiviõli
Ühenduse õigusnormid
Koondaruanne
Poolte argumendid
Esimese Astme Kohtu hinnang
Finantsaudit
Ühenduse õigusnormid
Koondaruanne
Poolte argumendid
Esimese Astme Kohtu hinnang
Kohtukulud