Kohtuasi T‑526/10

Inuit Tapiriit Kanatami jt

versus

Euroopa Komisjon

Hülgetoodetega kauplemine – Määrus (EÜ) nr 1007/2009 – Üksikasjalikud rakenduseeskirjad – Määrus (EL) nr 737/2010 – Nimetatud toodete turustamise keeld – Inuittide kogukondadele tehtud erand – Õigusvastasuse väide – Õiguslik alus – Subsidiaarsus – Proportsionaalsus – Võimu kuritarvitamine

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (seitsmes koda), 25. aprill 2013

1.      Kohtumenetlus – Sisuline läbivaatamine enne hagi vastuvõetavuse küsimuse lahendamist – Lubatavus

2.      Õigusvastasuse väide – Ulatus – Aktid, mille õigusvastasusele saab tugineda – Vaidlustatud akti õiguslikuks aluseks olev õigusakt

(ELTL artiklid 263 ja 277)

3.      Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Kriteeriumid – Liidu akt, millel on kaks eesmärki või millega reguleeritakse kahte valdkonda – Viide peamisele või ülekaalukale eesmärgile või valdkonnale – Määrus hülgetoodetega kauplemise kohta – Üksainus eesmärk, milleks on tagada siseturu toimimise parandamine – Kahe eesmärgi või kahe valdkonna regulatsiooni puudumine

(EÜ artiklid 95 ja 133; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1007/2009, artikli 3 lõige 1)

4.      Õigusaktide ühtlustamine – Meetmed, mille eesmärk on siseturu toimimise parandamine – Õiguslik alus – EÜ artikkel 95 – Kohaldamisala

(EÜ artikkel 95)

5.      Õigusaktide ühtlustamine – Hülgetoodetega kauplemine – Määrus nr 1007/2009 – Õiguslik alus – EÜ artikkel 95 – Siseturu toimimise tingimuste parandamine – Nimetatud toodete turustamise keeld – Loomade heaolu kaitse otsustav tähtsus ühtlustamismeetmete valikul – Mõju puudumine

(EÜ artikkel 95; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1007/2009)

6.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Subsidiaarsuse põhimõte ja proportsionaalsuse põhimõte – Kohaldamine siseturu toimimise tagamise eesmärgil vastuvõetud aktide suhtes – Nende põhimõtete järgimise kontroll – Kriteeriumid

(EÜ artikkel 95)

7.      Õigusaktide ühtlustamine – Hülgetoodetega kauplemine – Määrus nr 1007/2009 – Kohaldamiseeskirjad – Nende toodete liitu importimise ja seal turustamise üksikasjalike eeskirjade kehtestamine – Võimu kuritarvitamine – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1007/2009; nõukogu määrus nr 737/2010)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 20)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 24)

3.      Liidu pädevuste süsteemi raames peab õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad. Selliste asjaolude hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu. Kui liidu akti kontrollimise käigus selgub, et sellel on kaks eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist saab lugeda põhiliseks või peamiseks, samas kui teine on täiendav, siis peab õigusaktil olema vaid üks õiguslik alus, st põhilisest või peamisest eesmärgist või valdkonnast tulenev õiguslik alus. Kui seevastu õigusaktil on mitu lahutamatult seotud eesmärki või reguleerimisvaldkonda, ilma et mõni neist oleks teisega võrreldes teisejärguline või kaudne, siis erandina peab see akt põhinema vastavatel erinevatel õiguslikel alustel.

Selline ei ole olukord määruse nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) puhul, millel on üksainus eesmärk, mis on ette nähtud selle määruse artikli 3 lõike 1 viimase lauses ja milleks on tagada siseturu toimimise parandamise meetmete tõhusus, ilma et samas järgitaks ka ühise kaubanduspoliitika rakendamisega seonduvat eesmärki. Seega ei saa EÜ artiklid 95 ja 133 olla samaaegselt määruse nr 1007/2009 õiguslikuks aluseks.

(vt punktid 27, 66, 67 ja 72)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 28–30, 32 ja 54)

5.      Määruse nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) eesmärk on parandada siseturu rajamise ja toimimise tingimusi ning järelikult võis selle vastu võtta EÜ artikli 95 alusel.

Nimelt kui esineb kaubavahetuse takistusi või on tõenäoline, et sellised takistused tulevikus tekivad, kuna liikmesriigid on võtnud või on võtmas teatud kauba või kaupade kategooria suhtes erisisulisi meetmeid eesmärgiga tagada erineva ulatusega kaitse ning takistada liidu piires asjaomase kauba või kaupade vaba liikumist, lubab EÜ artikkel 95 liidu seadusandjal sekkuda, võttes kasutusele sobivaid meetmeid, ühelt poolt vastavalt nimetatud artikli lõikele 3 ja teiselt poolt vastavalt asutamislepingus nimetatud õiguspõhimõtetele või kohtupraktikale, ning eelkõige vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Olenevalt asjaoludest võivad need sobivad meetmed sisaldada endas nõuet, et kõik liikmesriigid lubaksid asjaomase kauba või kaupade turustamist, seades samas sellisele lubamiskohustusele teatud tingimused või keelates ajutiselt või lõplikult teatud kauba või kaupade turustamise.

Liidu seadusandja leidis õigesti, et liidu tasandil meetmete puudumise tõttu oli tõenäoline, et kodanike ja tarbijate kasvavat muret hüljeste heaolu küsimuses kajastavaid liikmesriikide poolt vastuvõetavaid uusi eeskirju arvestades tekivad takistused selliste toodetega kauplemisele, mis sisaldavad või võivad sisaldada hülgetooteid, või olid need juba tekkinud. Liidu seadusandja eesmärk oli ühtlustada kõnealused eeskirjad ja vältida seeläbi turuhäirete tekkimist kõnealuste toodete siseturul.

Lisaks ei saa juhul, kui EÜ artiklile 95 kui õiguslikule alusele tuginemise tingimused on täidetud, liidu seadusandjat takistada sellele õiguslikule alusele tuginemast asjaolu, et loomade heaolu kaitse on tehtava valiku juures määrav faktor.

(vt punktid 31, 33, 40, 41, 52 ja 64)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 84, 87–89)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 121–129)