Kohtuasi T‑378/11

Franz Wilhelm Langguth Erben GmbH & Co. KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kujutismärgi MEDINET taotlus – Varasem siseriiklik ja rahvusvaheline kujutismärk MEDINET – Varasema siseriikliku ja varasema rahvusvahelise kaubamärgi vanemuse nõue – Varasemad värvilised kaubamärgid ja määratlemata värvusega taotletud ühenduse kaubamärk – Tähiste identsuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikkel 34 – Põhjendamiskohustus – Määruse nr 207/2009 artikkel 75 – Suulise menetluse otstarbekus – Määruse nr 207/2009 artikkel 77

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (viies koda), 20. veebruar 2013

1.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagiavalduses esitamata õigusväited – Üldviide teistele dokumentidele – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Otsuste põhjendav osa – Määruse nr 207/2009 artikli 75 esimene lause – ELTL artikliga 269 identne kohaldamisala – Apellatsioonikoja tuletatav põhjendus – Lubatavus – Tingimused

(ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 75 esimene lause)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi taotlus – Siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõue – Tingimus – Tähise ja kaubamärgi identsus – Kitsas tõlgendus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 34 lõiked 1 ja 2)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi taotlus – Siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõue – Tingimus – Tähise ja kaubamärgi identsus – Mõiste – Nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktiga a identne kohaldamisala

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 34 lõige 1; nõukogu direktiiv 89/104, artikli 5 lõike 1 punkt a)

5.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi taotlus – Siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõue – Tingimus – Tähise ja kaubamärgi identsus – Kujutismärgid MEDINET

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 34 lõige 1)

6.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi taotlus – Siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõue – Tingimus – Tähise ja kaubamärgi identsus – Kaubamärkide kaitse ulatus – Mõju puudumine

7.      Ühenduse kaubamärk – Ühtlustamisameti otsused – Võrdse kohtlemise põhimõte – Hea halduse põhimõte – Ühtlustamisameti varasem otsustuspraktika

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 13)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 14 ja 15)

3.      Selleks et saaks rahuldada nõukogu määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 34 alusel esitatud varasema kaubamärgi vanemuse nõude seoses ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlemisega, peab olema täidetud kolm kumulatiivset tingimust: varasem kaubamärk ja taotletav ühenduse kaubamärk peavad olema identsed; taotletava ühenduse kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja teenused peavad olema identsed varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupade või teenustega või sisalduma neis; kõnealuste kaubamärkide omanik peab olema sama.

Tähise ja kaubamärgi identsuse tingimust tuleb tõlgendada kitsalt tagajärgede tõttu, mis on sellise identsusega seotud. Käesoleval juhul võib määruse nr 207/2009 artikli 34 lõike 2 kohaselt sellise ühenduse kaubamärgi omanik, mille suhtes varasema kaubamärgi vanemuse nõuet on tunnustatud, juhul, kui ta loobub varasemast kaubamärgist või laseb sellel aeguda, nõuda edaspidi samu õigusi, nagu tal oleksid olnud siis, kui varasem kaubamärk oleks endiselt registreeritud.

(vt punktid 26 ja 28)

4.      Tähis on kaubamärgiga identne üksnes siis, kui see taasesitab ilma muudatuste või lisanditeta kõik kaubamärgi koostisosad, või siis, kui tervikuna vaadelduna on selle erinevused nii väheolulised, et võivad keskmisel tarbijal märkamata jääda.

Mõiste „kaubamärkide identsus” lähtub esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärkide kohta artikli 5 lõike 1 punkti a, mis vastab määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktile a, tõlgendusest. Kuigi nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 punkti a ja artikli 34 eesmärgid ei ole samad, seavad nimelt need mõlemad sätted kohaldamise tingimuseks asjaomaste kaubamärkide identsuse. Samas peab õigusakti erinevates sätetes kasutatud mõiste puhul sidususe ja õiguskaitse tagamiseks, ja veelgi enam seepärast, et seda mõistet tõlgendatakse sõna-sõnalt, lähtuma eeldusest, et see tähendab üht ja sama, olenemata millises sättes see mõiste sisaldub.

(vt punktid 27 ja 39-41)

5.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 34 lõike 2 alusel esitatud siseriikliku ja rahvusvahelise kaubamärgi MEDINET vanemuse nõuet ei saa seoses ühenduse kujutismärgiga MEDINET rahuldada, kuna need kaubamärgid ei ole identsed.

Kuigi varasemal siseriiklikul ja varasemal rahvusvahelisel kaubamärgil on ühine sõnaline osa taotletud ühenduse kaubamärgiga, milleks on sõna „medinet”, mis asub ristikujulise kujundi sees, on varasemad kaubamärgid kullavärvi, samas kui viimase värvus on määratlemata. Samas asjaolu, kas kaubamärk registreeriti konkreetse värvusega või vastupidi, värvus jäi määratlemata, ei saa pidada tarbijate silmis tähtsusetuks faktiks. Nimelt erineb kaubamärgist jääv mulje vastavalt sellele, kas see on värviline või ei ole mingit kindlat värvi.

(vt punktid 30, 52 ja 54)

6.      Kõnealuste kaubamärkide kaitse ulatust ei pea määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 34 lõike 2 alusel kaubamärgi vanemuse nõude hindamisel arvesse võtma. Asjaomaste kaubamärkide identsus on nimelt üks Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) poolt sellise nõude rahuldamise või tagasi lükkamise otsustamisel hinnatavatest tingimustest. Samas eeldab sellise identsuse hindamine asjaomaste kaubamärkide koostisosade võrdlemist ja mitte selle kaitse ulatuse hindamist ega võrdlemist, mis neil on või võiks olla ja mis võib pealegi olla erinev sõltuvalt sellest, millist määruse nr 207/2009 sätet kohaldatakse.

(vt punkt 47)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 61 ja 62)