Kohtuasi T‑574/14

European Association of Euro-Pharmaceutical Companies (EAEPC)

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ravimite paralleelkaubandus – Leping, milles Hispaaniasse edasimüügiks küsitavat hinda eristatakse hinnast, mida küsitakse ekspordi korral muudesse liikmesriikidesse – Taotlus vaadata kaebus läbi Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsuseid arvestades – ELTL artikkel 266 – Kaebuse tagasilükkamine – Liidu huvi puudumine – Konkurentsivastase tegevuse lõpetamine – Püsiva konkurentsivastase mõju puudumine – Juhtumi menetlemine liikmesriigi konkurentsiasutuses – Kohustused kaebuse läbivaatamisel – ELTL artikkel 105 – Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 7 – Kaebaja menetlusõigused – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu (neljas koda) 26. septembri 2018. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Seadusjõud – Ulatus – Nii põhjenduste kui ka resolutsiooni arvessevõtmine

(ELTL artiklid 264 ja 266)

2.      Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Ulatus – Liidu õigusakti osaline tühistamine – Tingimus – Vaidlustatud akti tühistatavate osade eraldatavus

(ELTL artikkel 264)

3.      Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Eranditaotlust puudutava komisjoni otsuse tühistamine – Kohutus teha uus otsus määruse nr 17 alusel teatud lepingu kohta, võttes aluseks teatamise kuupäeva seisu – Määruse nr 1/2003 jõustumine, milles teatamismenetlust enam ei sätestatud – Mõju puudumine

(ELTL artikkel 263; nõukogu määrused nr 17 ja nr 1/2003)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Komisjoni poolt prioriteetide kindlaksmääramine – Komisjoni kohustus teha otsus rikkumise olemasolu kohta – Puudumine – Juhtumi uurimisega seotud liidu huvi arvestamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Piirid

(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003)

5.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Komisjoni poolt prioriteetide kindlaksmääramine – Juhtumi uurimisega seotud liidu huvi arvestamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Menetluse lõpetamise otsuse põhjendamise kohustus – Kohtulik kontroll – Piirid

(ELTL artiklid 101, 102 ja 105)

6.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus

(ELTL artikkel 296)

7.      Konkurents – Haldusmenetlus – Võistlevuse põhimõte – Ulatus – Piirid – Kaebuse esitajate õigus tutvuda toimikuga

(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 27)

8.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Juhtumi uurimisega seotud liidu huvi hindamine – Sellega arvestamine, et tegevus, mille peale kaevati, on lõpetatud – Tingimused

(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 7)

9.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Kohaldamine liikmesriigi konkurentsiasutuste poolt – Nende asutuste eeldatav suutlikkus liidu õigust kohaldada

(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003)

10.    Konkurents – Liidu eeskirjad – Kohaldamine – Liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevus – Ulatus – Piirid

(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artiklid 5 ja 10)

11.    Konkurents – Pädevuse jaotus komisjoni ja liikmesriigi konkurentsiasutuste vahel – Komisjoni poolt keelatud kokkuleppe suhtes menetluse algatamine – Liikmesriigi konkurentsiasutuse pädevuse lõppemine määrata riigisisese konkurentsiõiguse alusel karistus konkurentsivastase mõju eest, mida keelatud kokkulepe avaldas liikmesriigi territooriumil – Liikmesriigi konkurentsiasutuste pädevus taastumine niipea, kui komisjoni algatatud menetlus on lõpetatud

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 3 lõige 1 ja artikli 11 lõige 6)

1.      ELTL artikli 266 sätted näevad ette pädevuse jaotuse kohtu ja haldusasutuste vahel ning nende kohaselt tuleb institutsioonil, kes on vastu võtnud tühistatud akti, kindlaks määrata, millised on akti tühistava kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed.

Liidu kohtu kuulutatud tühistamisotsustel on nende lõplikuks muutmisest alates seadusjõud. See on mitte ainult tühistamisotsuse resolutsioonil, vaid ka põhjendustel, mis on resolutsiooni aluseks ja seetõttu sellest lahutamatud.

Kohtuotsuse seadusjõud laieneb aga ainult sellistele faktilistele ja õiguslikele küsimustele, mis kohtuotsuses on tegelikult või vältimatult lahendatud. Seega kohustab ELTL artikkel 266 tühistatud akti vastu võtnud institutsiooni vaid ulatuses, mis on vajalik selleks, et tagada tühistamisotsuse täitmine.

(vt punktid 48–50)

2.      Liidu õigusakti osaline tühistamine on võimalik vaid juhul, kui need osad, mille tühistamist on nõutud, on ülejäänud aktist eraldatavad. See nõue ei ole täidetud, kui akti osalise tühistamise tagajärjel muutub akti sisu – asjaolu, mida tuleb hinnata lähtuvalt objektiivsest kriteeriumist, mitte asjasse puutuva akti vastu võtnud organi poliitilise tahtega seotud subjektiivsest kriteeriumist.

Tühistatud akti asendamise menetlust tuleb jätkata täpselt sellest kohast, kus tekkis õigusvastasus, arvestades, et akti tühistamine ei pruugi mõjutada ettevalmistavaid akte. Mitmest staadiumist koosneva haldusmenetluse lõpetanud akti tühistamine ei pruugi kaasa tuua vaidlustatud akti vastuvõtmisele eelnenud kogu menetluse tühistamist, hoolimata tühistamisotsuse menetluslikest või sisulistest põhjendustest. Akti vastuvõtjal tuleb seega asendava akti vastuvõtmisel asetada end tühistatud akti vastuvõtmise kuupäeva olukorda. Ta võib uues otsuses siiski tugineda muudele põhjendustele kui need, millele ta tugines esimeses otsuses. Lisaks ei ole ta kohustatud uuesti tegema otsust esialgse otsuse nende aspektide kohta, mida tühistamisotsuses kahtluse alla ei seatud.

(vt punktid 51 ja 52)

3.      Varem määrusega nr 17 kehtestatud haldusloa korra kohaselt võis ainult komisjon võtta vastu otsuse ELTL artikli 101 lõike 3 alusel esitatud üksikerandi saamise taotluse suhtes ja sel institutsioonil puudus kaalutlusõigus otsustada, kas eranditaotlust läbi vaadata või mitte. Samuti tuleneb kohtupraktikast, et asjaolu, et määruses nr 1/2003, millega alates 1. maist 2004 rakendatakse ELTL artiklites 101 ja 102 kehtestatud konkurentsinorme, varem kehtinud teatamismenetlust enam ei sätestatud, ei mõjuta niisuguse kohtuotsuse täitmist, millega rahuldatakse tühistamisnõue.

Tühistamisotsuse kohaselt oli komisjon kohustatud võtma seisukoha eranditaotluse suhtes „osas, kus asi [oli] komisjonis pooleli“. Teisisõnu võis ta vabaneda sellest kohustusest ainult siis, kui taotluse esitaja otsustab oma taotluse tagasi võtta.

(vt punktid 57 ja 58)

4.      Määruse nr 1/2003 artikkel 7 ei anna kaebuse esitajale õigust nõuda, et komisjon teeks lõpliku otsuse väidetava rikkumise esinemise või puudumise kohta, ega kohusta ka komisjoni igal juhul jätkama menetlust kuni lõpliku otsuse vastuvõtmise staadiumini.

Selleks et hinnata juhtumi uurimise jätkamist puututavat liidu huvi, peab komisjon arvesse võtma juhtumi asjaolusid, muu hulgas faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis on välja toodud talle esitatud kaebuses.

Hinnanud esmalt nõutud hoolsusega kaebaja esitatud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab komisjon eelkõige kaaluma väidetava rikkumise tähtsust siseturu toimimisele, selle olemasolu tuvastamise tõenäosust ja vajalike uurimismeetmete ulatust, et ta saaks parimatel tingimustel täita oma ülesannet jälgida ELTL artiklite 101 ja 102 täitmist.

Kuna kaebuse suhtes liidu huvi hindamine sõltub iga juhtumi asjaoludest, ei tule piirata nende hindamiskriteeriumide hulka, millele komisjon võib tugineda, ega ka vastupidi kohustada teda kasutama üksnes teatud kriteeriume. Arvestades, et niisuguses valdkonnas nagu konkurents võib faktiline ja õiguslik kontekst oluliselt varieeruda olenevalt asjast, saab liidu huvi hindamiseks esiteks kohaldada kriteeriume, mis võivad üksteisest oluliselt erineda, mitte aga eelnevalt kindlaks määratud kriteeriume, mille kohaldamine oleks kohustuslik, või teiseks kohaldada kriteeriume, mida senini ette ei ole nähtud, või pidada prioriteetseks üht ainsat kriteeriumi.

Komisjon võib teha kaebuse menetlemise lõpetamise otsuse liidu piisava huvi puudumise tõttu mitte ainult enne, kui ta juhtumit uurima hakkab, vaid ka pärast uurimistoimingute tegemist, kui ta selles menetlusstaadiumis niisuguse järelduse teeb.

Komisjoni kaalutlusõigus ei ole siiski piiramatu. Esiteks peab komisjon, hindamaks liidu huvi juhtumi uurimist jätkata, arvesse võtma kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, et otsustada, kas kaebust uurima hakata. Eriti on ta kohustatud tähelepanelikult uurima kõiki õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mille kaebaja talle esitab. Kui institutsioonidel on suur kaalutlusõigus, on liidu õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatiste järgimine veelgi tähtsam, ning et nende tagatiste hulka kuuluvad eelkõige pädeva institutsiooni kohustus uurida hoolsalt ja erapooletult kõiki kõnealuse juhtumi puhul tähtsust omavaid asjaolusid.

(vt punktid 71–76)

5.      Komisjonil on kaebuse edasisest uurimisest keeldumise korral põhjendamiskohustus. Kuna põhjendus peab olema piisavalt täpne ja üksikasjalik, et Üldkohus saaks teostada tegelikku kontrolli komisjoni kaalutlusõiguse üle oma prioriteetide määratlemisel, on see institutsioon kohustatud esile tooma faktilised asjaolud, millest sõltub otsuse põhjendatus ja õiguslikud kaalutlused, mis viisid ta selle otsuse vastuvõtmiseni.

Liidu kohtu teostatav kontroll komisjoni kaalutlusõiguse teostamise üle kaebuste läbivaatamisel ei tohi tuua kaasa liidu huvi suhtes komisjoni antud hinnangu asendamist kohtu hinnanguga, vaid kontrollimise käigus tuleb välja selgitada, kas vaidlusalune otsus ei põhine sisuliselt ebatäpsetel asjaoludel ning kas otsuse tegemisel ei ole rikutud õigusnormi, tehtud ilmset hindamisviga või kuritarvitatud võimu. Nimelt ei tule Üldkohtul, kes hindab liidu huvi suhtes komisjoni antud hinnangut, asendada seda enda hinnanguga, kontrollides, kas muud kriteeriumid kui need, millele komisjon tugines otsuses, mis vaidlustati, oleksid pidanud viima komisjoni seisukohani, et esineb liidu huvi juhtumi uurimise jätkamiseks. Kaebuste tagasilükkamise osas hõlmavad komisjoni hinnangud ELTL artikli 101 või ELTL artikli 102 rikkumise väidete suhtes ka keerulisi majanduslikke hinnanguid, seda enam juhul, kui komisjon teeb analüüse tulevase olukorra kohta, mis juhul liidu kohus kontrollib vaid menetlusnormide ja põhjendamiskohustuse järgimist ning, kas faktilised asjaolud on sisuliselt täpselt kindlaks tehtud, et tehtud ei ole ühtki ilmset hindamisviga ja et tegemist ei ole võimu kuritarvitamisega.

(vt punktid 77 ja 78)

6.      Akti põhjendused peavad vastama selle akti olemusele ning nendest peab selgelt ja üheselt nähtuma akti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab asjaomastel isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja pädeval kohtul kontrolli teostada.

(vt punkt 91)

7.      Kaebuse alusel algatatud menetlus ei ole võistlev menetlus puudutatud ettevõtjate vahel, vaid komisjoni poolt taotluse alusel alustatud menetlus, mida ta viib läbi konkurentsinormide järgimise üle järelevalve teostamise ülesande täitmiseks. Sellest tuleneb, et ettevõtja, kelle suhtes menetlus on algatatud, ja ettevõtja, kes on kaebuse esitanud, ei ole sarnases menetluslikus olukorras ning viimased ei saa tugineda kaitseõigustele. Kuid kaebuse esitajatele tuleb tagada nende seadusjärgsete huvide kaitse komisjoni algatatud menetluses ja nad peavad sellesse menetlusse olema tugevalt kaasatud, isegi kui nende menetlusõigused ei ole nii ulatuslikud kui nende ettevõtjate kaitseõigused, kelle suhtes komisjon uurimist läbi viib.

Kolmas isik ei saa väita, et tal on õigus tutvuda komisjoni toimikuga täpselt samadel tingimustel, mis on ettevõtjatel, kelle suhtes menetlust läbi viiakse. Kaebuse esitajate õigus toimikuga tutvuda piirdub dokumentidega, millele komisjon oma esialgses hinnangus tugineb, ning see ei ole sama ulatusega kui komisjoni toimikuga tutvumise õigus, mis on nendel isikutel, ettevõtjatel ja nende ühendustel, kellele komisjon on esitanud vastuväiteteatise ning mis hõlmab kõiki uurimise käigus komisjoni võetud, esitatud või kogutud dokumente.

(vt punkt 93)

8.      Komisjon võib otsustada jätta läbi vaatamata kaebuse, milles heidetakse ette tegevust, mis on hiljem lõpetatud. Samuti võib komisjon asuda seisukohale, et enam ei esine liidu piisavat huvi, kui asjasse puutuv ettevõtja nõustub muutma oma tegevust üldisele huvile soodsas suunas.

Komisjon ei saa siiski tugineda ainult asjaolule, et väidetav EL toimimise lepingu vastane tegevus on lõppenud, et lõpetada liidu piisava huvi puudumise tõttu selle tegevuse kohta esitatud kaebuse menetlemine, kontrollimata, ega konkurentsivastane mõju ei jätku, ja vajaduse korral uurimata, ega väidetavate konkurentsirikkumiste raskus või nende mõju jätkumine ei olnud selline, et kaebuse suhtes tekiks liidu huvi. See seisukoht on kohaldatav vaid juhul, kui komisjon tugineb oma otsuse vastuvõtmiseks väidetavalt konkurentsivastase tegevuse lõpetamisele.

(vt punktid 109 ja 115)

9.      Arvestades määrusega nr 1/2003 kehtestatud komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste vahelise koostöö süsteemi, tuleb asuda seisukohale, et komisjon võis ilma hindamisviga tegemata eeldada, et riigisisesed asutused olid suutelised tõhusalt kohaldama reegleid, norme ja poliitikat, mis moodustavad liidu õiguse korpuse.

(vt punkt 127)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 124–135)

11.    Määrusest nr 1/2003 ei tulene, et kui komisjon algatab menetluse, siis kaotab liikmesriigi konkurentsiasutus jäädavalt ja lõplikult oma pädevuse kohaldada riigisiseseid konkurentsinorme. Liikmesriigi konkurentsiasutuste pädevus taastub niipea, kui komisjoni algatatud menetlus on lõpetatud. Konkurentsiasutuse poolt juhtumi käsitlemise võimalik peatamine või lõpetamine põhjusel, et sellega tegeleb või tegeles muu asutus, „ei tohiks takistada komisjonil kasutada talle Euroopa Kohtu praktika kohaselt kuuluvat õigust lükata kaebus tagasi [liidu] huvi puudumise tõttu, isegi kui ükski teine konkurentsiasutus ei ole teatanud oma kavatsusest juhtumit käsitleda.

(vt punkt 136)