Kohtuasi T‑228/12 AJ

DD

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Tasuta õigusabi – Enne tühistamishagi esitatud taotlus – Teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravad meetmed

Kokkuvõte – Üldkohtu määrus (esimene koda laiendatud koosseisus), 10. november 2014

Kohtumenetlus – Tasuta õigusabi taotlus – Abi andmise tingimused – Taotlus on esitatud enne teatavate taotleja vastu suunatud piiravad meetmete vastu esitatud tühistamishagi – Taotluse rahuldamine – Taotleja ei ole esitanud luba külmutatud vahendite vabastamiseks – Mõju puudumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teise lõigu teine lause ja kolmas lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 94 lõige 1 ja artikli 96 lõige 3; nõukogu määrus nr 765/2006, artikli 3 lõige 1)

Tasuta õigusabi taotluse rahuldamata jätmine ainuüksi põhjusel, et taotleja ei ole esitanud liikmesriigi asutuse luba, mis on ette nähtud määruse nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 3 lõikes 1, samas kui tasuta õigusabi taotlus vastab Üldkohtu kodukorras ette nähtud tingimustele, kujutaks endast õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kui põhiõiguse riivet.

Nimelt tuleb piiravaid meetmeid kohaldada nii, et isikud, kelle rahalised vahendid on külmutatud, ei minetaks tegelikku võimalust pöörduda kohtusse eeskätt siis, kui tegemist on neid samu piiravaid meetmeid kehtestavate õigusaktide õiguspärasuse vaidlustamisega. Seega on Üldkohus kodukorra ja määruse nr 765/2006 ühtse kohaldamise võimaldamise eesmärgil kohustatud esiteks andma tasuta õigusabi igale selle määruse I lisas loetletud isikust taotlejale, kui ta vastab kodukorra artiklis 94 ja järgnevates artiklites ette nähtud tingimustele, mis võimaldab saavutada määruse eesmärgi, ja teiseks tagama, et antud tasuta õigusabi kasutatakse ainult taotleja advokaadikulude katmiseks ega mõjutata negatiivselt kehtestatud piirava meetme määruse nr 765/2006 artikli 2 lõikes 2 määratletud eesmärgi saavutamist.

Seoses sellega võimaldavad kodukorra sätted Üldkohtul tagada, et tasuta õigusabi kasutatakse ainuüksi taotleja advokaadikulude katmiseks. Esiteks saab Üldkohtu kassast kanda ainult kodukorra artikli 94 lõikes 1 mainitud advokaadikulusid. Teiseks võib Üldkohus vastavalt kodukorra artikli 93 lõike 3 kolmandale lõigule tasuta õigusabi andmise määruses konkreetset õigusabi summat ette kindlaks määramata kehtestada üksnes ülempiiri, mida advokaadikulud ja ‑tasud põhimõtteliselt ületada ei või. Lõpuks on tavaks, et Üldkohus kannab sellisel viisil arvutatud summa üle otse määratud advokaadile, nii et taotlejal puudub võimalus väärkasutada tasuta õigusabi muul eesmärgil kui see, milleks abi anti. Mis puutub advokaati, siis on tal määruse nr 765/2006 sätete alusel keelatud anda talle määratud esindustasu kas osaliselt või täielikult taotleja käsutusse, samuti nagu tal on üldisemalt keelatud teha taotlejale kättesaadavaks rahalisi vahendeid ja majandusressursse.

(vt punktid 26, 30 ja 32–36)