21. märtsil 2012 esitatud hagi - HTTS versus nõukogu

(Kohtuasi T-128/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: HTTS Hanseatic Trade Trust & Shipping GmbH (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Kienzle ja M. Schlingmann)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsus 2012/35/ÜVJP², millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, ning nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 54/2012⁴, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid;

mõista hageja kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide: rikutud on hageja kaitseõigusi

Sellega seoses leiab hageja, et nõukogu rikkus tema õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ning on eelkõige rikkunud põhjendamiskohustust, kuna ta ei põhjendanud piisavalt hageja uuesti kandmist selliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt otsuse 2010/413/ÜVJP artiklitele 19 ja 20 ning määruse (EL) nr 961/2010 artiklile 16 piiravaid meetmeid.

Edasi jättis nõukogu vaatamata hageja vastavale taotlusele oma otsus hageja uuesti loetelusse kanda üle kontrollimata.

Lisaks rikkus nõukogu hageja õigust kohtulikule ärakuulamisele, kuna ta ei andnud hagejale võimalust enne uuesti loetelusse kandmist arvamust avaldada ning sel viisil nõukogu poolt otsus üle kontrollida.

Teine väide: vaidlusalusel määrusel puudub õiguslik alus

Hageja arvates puudub vaidlusalusel rakendusmäärusel õiguslik alus, kuna Üldkohus on määruse nr 961/2010 oma 7. detsembri 2011. aasta otsusega kohtuasjas T-562/10 hagejat puudutavas osas tühistanud; vaatamata määruse nr 961/2010 mõju säilitamisele kaheks kuuks, ei ole see määrus hageja suhtes kehtiv õiguslik alus rakendusmääruse andmisel.

Kolmas väide: rikutud on ELTL artiklit 266

Hageja leiab samuti, et nõukogu ei ole võtnud meetmeid, et täita Üldkohtu 7. detsembri 2011. aasta otsust kohtuasjas T-562/10, vaid selle asemel on vastuolus Üldkohtu otsusega kandnud hageja uuesti loetelusse.

4.    Neljas väide: hageja kandmisel loetelusse puudub õiguslik alus

Lisaks kinnitab hageja, et nõukogu toodud alused hageja loetelusse kandmiseks on täiesti valed ning nendega ei ole põhjendatud hageja loetelusse kandmine.

5.    Viies väide: omandiõiguse järgimisel on rikutud hageja põhiõigust

Hageja uuesti loetelusse kandmine kujutab endast tema omandiõiguse kui põhiõiguse põhjendamatut riivet, kuna hagejal ei ole võimalik nõukogu puudulike põhjenduste tõttu tuvastada, miks on ta sellesse loetelusse kantud. Nõukogu on hageja uuesti loetelusse kandmisel ilmselt valesti hinnanud hageja olukorda ning tegevust ning seetõttu on loetelusse kandmine ebaproportsionaalne.

____________

¹ - Nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsus 2012/35/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 19, lk 22).

² - Nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 54/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 281, lk 1).

³ - Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP(ELT L 195, lk 39).

⁴ - Nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 (ELT L 281, lk 1).