Liidetud kohtuasjad T‑128/20 ja T‑129/20
(avaldamine väljavõtetena)
Collibra
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
Üldkohtu (kolmas koda) 22. septembri 2021. aasta otsus
Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu sõnamärgi COLLIBRA ja kujutismärgi collibra taotlused – Varasem riigisisene sõnamärk Kolibri – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b – Õigus olla ära kuulatud – Määruse 2017/1001 artikli 94 lõike 1 teine lause
1. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Sõnamärk COLLIBRA ja kujutismärk collibra – Sõnamärk Kolibri
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 52, 59, 67, 68, 74, 95, 96, 115, 121, 130–133)
2. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Kontseptuaalne sarnasus
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 66–69)
3. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus – Hindamiskriteeriumid – Arvutitarkvara ja sellega seotud teenused
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 77, 94, 121)
Kokkuvõte
Äriühing Collibra esitas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) kaks ELi kaubamärgi registreerimise taotlust: sõnamärk COLLIBRA ja kujutismärk collibra. Registreerimist taotleti siseandmete korraldamiseks ja haldamiseks mõeldud andmehaldustarkvara ning sellega seotud teenuste jaoks(1). H. Dietrich esitas nende kaubamärkide registreerimisele kaks vastulauset, tuginedes oma varasemale Saksa sõnamärgile Kolibri, mis oli registreeritud muu hulgas kinnisvara infosüsteemide kasutamiseks mõeldud andme- ja tekstitöötlusprogrammide jaoks(2).
EUIPO lükkas registreerimistaotlused tagasi põhjusel, et vastandatud kaubamärkide vahel, mis on sarnased ja millega tähistatakse sarnaseid kaupu ja teenuseid, on olemas segiajamise tõenäosus.
Üldkohus jättis oma otsusega Collibra hagi rahuldamata. Ta täpsustas seda, kuidas määrata segiajamise tõenäosuse hindamisel kindlaks kaubamärkide kontseptuaalne sarnasus ja arvutitarkvarade sarnasus(3).
Üldkohtu hinnang
Esiteks kinnitas Üldkohus ühest küljest seoses vastandatud tähiste eelkõige kontseptuaalse võrdlusega EUIPO järeldust, mille kohaselt võib varasem kaubamärk Kolibri saksa keeles viidata koolibrile. Teisest küljest märkis ta, et oluline osa Saksa asjaomasest avalikkusest võib tajuda viidet koolibri kontseptsioonile ka taotletavates kaubamärkides COLLIBRA ja collibra, võttes arvesse, kui lähedane on sõnade „collibra“ ja „koolibri“ hääldus. Nimelt tajub keskmine tarbija kaubamärki tavaliselt tervikuna ega uuri selle erinevaid detaile, kuid sõnalist tähist tajudes identifitseerib ta selle sõnalised osad, millel on tema jaoks konkreetne tähendus või mis on sarnased sõnadega, mida ta teab. Üldkohtu hinnangul ei ole tähtis see, et koolibri mõiste ei ole taotletavate kaubamärkidega hõlmatud kaupade ja teenustega seotud, arvestades asjaolu, et need kaubamärgid sarnanevad saksakeelse sõnaga „kolibri“, mida teab suur osa Saksa asjaomasest avalikkusest. Sellest lähtudes leidis Üldkohus, et vastandatud tähistel on kõrge kontseptuaalse sarnasuse aste.
Teiseks vaatles Üldkohus kõnealuseid kaupu ja teenuseid võrreldes kõigepealt kaupade, see tähendab vastandatud arvutitarkvarade sarnasust. Ta kinnitas EUIPO järeldust, et varasema kaubamärgiga hõlmatud „andmetöötlus“ kinnisvara valdkonnas eeldab siseandmete korraldamise ja haldamise tunnuseid, mis on olemas ka taotletavate kaubamärkidega hõlmatud arvutitarkvaradel. Nimelt tekitab varasema kaubamärgiga hõlmatud „rajatiste haldamise“ või „hoonete ja/või kinnisvara haldamise“ tarkvara suure hulga andmeid ja kätkeb endas teatud funktsioone nende andmete korraldamiseks ja haldamiseks, mis langevad kokku nn andmehaldustarkvara funktsioonidega. Seega tuvastas Üldkohus vastandatud arvutitarkvarade otstarvete kokkulangevuse ja leiab, et neil on keskmine sarnasuse aste.
Seejärel võrdles Üldkohus varasema kaubamärgiga hõlmatud arvutitarkvara taotletava sõnamärgiga hõlmatud teenustega. Ta nõustus EUIPO järeldusega, et need andmehaldustarkvaraga seotud teenused sarnanevad varasema kaubamärgiga hõlmatud kinnisvara ja rajatiste haldamise tarkvaraga. Kõiki neid arvutitarkvarasid võivad nimelt välja töötada ja arendada samad ettevõtjad ning infotehnoloogia valdkonnas osutavadki tarkvaratootjad tavaliselt ka tarkvaraga seotud teenuseid. Lisaks sellele langevad kokku vastandatud kaupade ja teenuste lõppkasutajad ning tootjad.
Seetõttu kinnitas Üldkohus EUIPO järeldusi vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosuse olemasolu kohta.