Kohtuasi C‑158/16
Margarita Isabel Vega González
versus
Consejería de Hacienda y Sector Público del gobierno del Principado de Asturias
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud
Juzgado de lo Contencioso-Administrativo n. 1 de Oviedo)
Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Direktiiv 1999/70/EÜ – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Klausel 4 – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Mõiste „töötingimused“ – Teenistussuhte peatumine spetsiifiliste ülesannete täitmiseks – Siseriiklik õigusnorm, mis näeb esindusorganisse valituks osutumise korral ette teenistussuhte peatumise ainult alatistele ametnikele, mitte tähtajalistele ametnikele
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kümnes koda) 20. detsembri 2017. aasta otsus
1. Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70 – Töötingimused – Mõiste – Parlamendiliikmeks valitud töötaja õigus saada eripuhkust – Töösuhe peatamine nii, et töötajale on kuni tema parlamendimandaadi lõppemiseni tagatud töökoha säilimine ja õigus tõusta kõrgemale palgajärgule – Hõlmamine
(Nõukogu direktiiv 1999/70, lisa, klausli 4 punkt 1)
2. Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70 – Tähtajaliste töötajate diskrimineerimise keeld – Siseriiklikud õigusnormid, mis igal juhul välistavad tähtajalisele töötajale poliitilise mandaadi kasutamiseks sellise puhkuse andmise, mille ajaks peatatakse töösuhe kuni töötaja tööle naasmiseni pärast mandaadi lõppemist – Lubamatus – Põhjendatus – Puudumine
(Nõukogu direktiiv 1999/70, lisa, klausel 4)
1. Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisatud 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes kasutatud mõiste „töötingimused“ hõlmab parlamendiliikmeks valitud töötaja õigust saada siseriiklikes õigusnormides ette nähtud eripuhkust, mille ajaks peatub töösuhe, nii et töötajale on kuni tema parlamendimandaadi lõppemiseni tagatud töökoha säilimine ja õigus tõusta kõrgemale palgajärgule.
Mis puudutab mõistet „töötingimused“ raamkokkuleppe klausli 4 tähenduses, siis Euroopa Kohus on juba otsustanud, et määrav kriteerium selle kindlakstegemiseks, kas meede kuulub selle mõiste alla, on just töötamine, see tähendab töösuhe töötaja ja tema tööandja vahel (kohtuotsused, 12.12.2013, Carratù, C‑361/12, EU:C:2013:830, punkt 35; 13.3.2014, Nierodzik, C‑38/13, EU:C:2014:152, punkt 25; 14.9.2016, de Diego Porras, C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 26, ning kohtumäärus, 9.2.2017, Rodrigo Sanz, C‑443/16, EU:C:2017:109, punkt 32).
Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 22 toonitas, tähendab mõiste „töötingimused“ vastavat töösuhet määratlevaid õigusi ja kohustusi, hõlmates nii tingimusi, mille kohaselt isik astub töösuhtesse, kui ka tingimusi, mis käsitlevad töösuhte lõppemist.
Igal juhul olgu lisatud, et raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tõlgendus, mis jätaks mõiste „töötingimused“ määratluse alt välja õiguse eripuhkusele, tähendaks tähtajalistele töötajatele diskrimineerimise vastu antud kaitse kohaldamisala piiramist, eirates nimetatud sätte eesmärki (vt selle kohta kohtuotsused, 13.3.2014, Nierodzik, C‑38/13, EU:C:2014:152, punktid 27 ja 29; 14.9.2016, de Diego Porras (C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 30, ning kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 39).
(vt punktid 30, 34, 38 ja 39 ning resolutsioon punkt 1)
2. Direktiivile 1999/70 lisatud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klauslit 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised nagu põhikohtuasjas kõnealused siseriiklikud õigusnormid, mis igal juhul välistavad tähtajalisele töötajale poliitilise mandaadi kasutamiseks sellise puhkuse andmise, mille ajaks peatatakse töösuhe kuni töötaja tööle naasmiseni pärast mandaadi lõppemist, samas kui selline õigus on alatistel töötajatel.
Kuigi käesolevas asjas ei välista eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tähtajaliselt ametisse nimetamise kiireloomulisus ja vajalikkus ning töösuhte lõpu ettenähtavus võivad põhimõtteliselt kujutada endast täpseid ja konkreetseid asjaolusid, millega võiks põhjendada erinevat kohtlemist eripuhkuse andmisel, täpsustab nimetatud kohus siiski, et neid argumente ei saa esitada sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus asjaomasel ametikohal on üle nelja aasta töötanud ajutine töötaja.
Igal juhul ei tundu täielik keeldumine tähtajalistele töötajatele eripuhkuse andmisest esmapilgul hädavajalik, et saavutada seaduse 3/1985 eesmärki, milleks on alatiste töötajate – konkreetsemalt poliitilise mandaadiga ametnike – ametikoha säilimine ja õigus tõusta kõrgemale palgajärgule, arvestades, et eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib ise, et on täiesti mõeldav tagada samasuguse mandaadiga tähtajalistele töötajatele õigus sellisele eripuhkusele, mille ajaks peatatakse töösuhe kuni mandaadi lõppemiseni, mil neile tagatakse võimalus naasta oma ametikohale, kui seda ametikohta ei ole vahepeal kaotatud või täidetud alatise ametnikuga.
(vt punktid 49–51 ja resolutsioon punkt 2)