Liidetud kohtuasjad T-231/06 ja T-237/06

Madalmaade Kuningriik ja

Nederlandse Omroep Stichting (NOS)

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Avalik ringhäälinguteenus – Madalmaade ametiasutuste võetud meetmed – Otsus, millega abi loetakse osaliselt ühisturuga kokkusobivaks ja osaliselt ühisturuga kokkusobimatuks – Uus abi või olemasolev abi – Mõiste „riigiabi” – Mõiste „ettevõtja” – Avaliku teenuse osutamise kulude ülemäärane hüvitamine – Proportsionaalsus – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Riigiabi – Komisjoni otsus algatada riigi poolt võetud meetme osas ametlik uurimismenetlus ning ajutine kvalifitseerimine uue abina – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(EÜ artikli 88 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 6)

2.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse algatamise otsus – Komisjoni seisukoha muutumine menetluse tulemusel

(EÜ artikli 88 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 7)

3.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Ettevõtja – Mõiste – Majandustegevuse teostamine – Mõiste – Avalike teenuste osutamise kohustused – Mõju puudumine – Avaliku võimu teostamisega seotud tegevused – Erand

(EÜ artikli 87 lõige 1)

4.      Riigiabi – Konkurentsi kahjustamine – Tegevusabi – Avatud konkurentsiga turul avalikku teenust osutava ettevõtja rahastamine

(EÜ artikli 87 lõige 1, EÜ artiklid 86 ja 88)

5.      Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused

(EÜ artikli 86 lõige 2 ja EÜ artikli 87 lõige 1)

6.      Riigiabi – Olemasolev abi – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Otsus 2005/842 – Ulatus

(EÜ artikli 86 lõige 2; komisjoni otsus 2005/842)

7.      Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Meede, millega muudetakse olemasolevat abi – Uue abina kvalifitseerimine – Kriteeriumid

(EÜ artikkel 88; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 1)

8.      Konkurents – Üldise majandushuvi teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjad – Üldise majandushuvi teenuste määratlemine – Liikmesriikide kaalutlusõigus

(EÜ artikli 86 lõige 2; komisjoni teatis 2001/C 17/04, punkt 22 ja komisjoni teatis 2001/C 320/04, punkt 36)

1.      EÜ artikli 88 kohaldamist käsitleva määruse nr 659/1999 artikkel 6 näeb ette, et kui komisjon otsustab algatada ametliku uurimismenetluse, siis võib menetluse algatamise otsus piirduda sellega, et selles esitatakse kokkuvõtlikult asjakohased faktid ja õigusküsimused ning antakse esialgne hinnang selle kohta, kas käsitletava riikliku meetme puhul on tegemist abiga, ning märgib põhjused, miks on alust kahelda selle kokkusobivuses ühisturuga. Selle sama artikli 6 kohaselt peab menetluse algatamise otsus seega võimaldama huvitatud isikutel tõhusalt osaleda ametlikus uurimismenetluses, mille raames neil peab olema võimalus esitada omapoolsed argumendid. Selle jaoks on piisav, kui huvitatud isikutele on teada põhjendused, millest lähtudes komisjon asus esialgsele seisukohale, et kõnesolev meede võib kujutada endast ühisturuga kokkusobimatut uut abi.

(vt punktid 37 ja 38)

2.      EÜ artikli 88 kohaldamist käsitleva määruse nr 659/1999 artiklist 7 tuleneb, et ametliku uurimismenetluse tulemusel võib komisjoni analüüs olla muutunud, sest ta võib lõpuks otsustada, et meede ei kujuta endast abi või et kahtlused ühisturuga kokkusobivuse kohta on kõrvaldatud. Sellest tuleneb, et lõplik otsus võib olla menetluse algatamise otsusest mõnevõrra erinev, ilma et need erinevused seaksid siiski kahtluse alla lõpliku otsuse kehtivust.

(vt punkt 50)

3.      Konkurentsiõiguse kontekstis tähendab ettevõtja mõiste mis tahes majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Majandustegevus on igasugune tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval turul.

Selles osas ei saa asjaolu, et teatud üksusele on pandud kohustus täita teatavaid üldise huvi ülesandeid, välistada kõnealuse tegevuse käsitlemist majandustegevusena. Seevastu ei kujuta avaliku võimu teostamisega seotud tegevus endast majanduslikku laadi tegevust, mis õigustaks asutamislepingu konkurentsieeskirjade kohaldamist.

Et selgitada välja, kas konkreetse üksuse tegevus kujutab endast ettevõtja tegevust asutamislepingu tähenduses, tuleb seega uurida, mis laadi tegevusega on tegemist.

(vt punktid 92–95)

4.      Abi, mille eesmärk on vabastada ettevõtja selliste kulude kandmisest, mida ta oleks normaaltingimustes pidanud seoses igapäevase juhtimise või tegevusega ise kandma, rikub põhimõtteliselt konkurentsitingimusi.

Asjaolu, et ettevõtjal lasub avaliku teenuse osutamise ülesanne ja et ta täidab seda kooskõlas nimetatud ülesannet reguleerivate sätetega, ei kõrvalda iseenesest ohtu, et seoses teiste ettevõtjatega moonutatakse konkurentsi; vastasel juhul kaotaksid EÜ artiklid 86–88 kogu kasuliku mõju. Avaliku teenuse osutamise ülesanne võib nimelt tingida ülemäärase hüvitamise asjassepuutuva liikmesriigi poolt, mis juhul kui see tuvastatakse, toob omakorda kaasa konkurentsi moonutamise ohu turul, mis on avatud konkurentsile.

(vt punktid 119 ja 120)

5.      Euroopa Kohtu 24. juuli 2003. aasta otsuse kohtuasjas C‑280/00: Altmark sõnastusest, mis ei ole sugugi mitmetähenduslik, tuleneb, et selles kehtestatud neli tingimust puudutavad üksnes asjaomase meetme riigiabina kvalifitseerimise küsimust ja täpsemalt eelise olemasolu kindlakstegemist.

Riiklikku sekkumist, mille puhul ei ole täidetud üks või rohkem eespool viidatud tingimustest, tuleb pidada riigiabiks EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(vt punktid 145 ja 146)

6.      Otsuse 2005/842 EÜ artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes artikkel 1 näeb ette, et selle otsuse eesmärk on määrata kindlaks tingimused, mille alusel loetakse selline riigiabi ühisturuga kokkusobivaks ning vabastatakse EÜ artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamisnõudest.

Sellest tuleneb, et otsus 2005/842 ei määratle sugugi ise tingimusi, millele peavad vastama avaliku teenuse osutamise eest makstavad hüvitised, eeskätt seoses antava eelisega, selleks et neid ei kvalifitseeritaks riigiabiks, vaid seda kohaldatakse vastupidi meetmete suhtes, mis on juba riigiabiks kvalifitseeritud, kuid mille puhul tuleb välja selgitada, kas need on ühisturuga kokkusobivad. Lisaks sellele viitab otsus 2005/842 sõnaselgelt Euroopa Kohtu poolt 24. juuli 2003. aasta kohtuotsuses C‑280/00: Altmark sedastatud kriteeriumidele, et tuvastada eelnevas staadiumis vastava valdkonna riigiabi olemasolu.

Seega peab komisjon esiteks kontrollima, kas Euroopa Kohtu poolt kohtuotsuses Altmark sedastatud kriteeriumid on täidetud, et selgitada välja, kas asjaomane rahastamine kujutab endast riigiabi, ning pärast seda, kui ta on järeldanud, et tegemist on riigiabiga, uurima selle kokkusobivust ühisturuga.

(vt punktid 153–155)

7.      EÜ artikli 88 kohaldamist käsitleva määruse nr 659/1999 artiklist 1 tuleneb, et olemasoleva abiga on tegemist igasuguse abi puhul, mis oli olemas enne asutamislepingu jõustumist vastavates liikmesriikides, ja komisjoni või nõukogu poolt heakskiidetud abi puhul ning et uue abina tuleb käsitada mis tahes olemasoleva abi muudatust.

Selle artikli ühetähenduslikust sõnastusest nähtub, et uue abina ei tule käsitada mitte „mis tahes muudetud olemasolevat abi”, vaid uueks abiks võidakse kvalifitseerida üksnes muudatus kui selline. Seega on uue abikavaga tegemist üksnes juhul, kui muudatus mõjutab esialgset abikava sisuliselt. Kuid sellise sisulise muudatusega ei saa olla tegemist siis, kui uus element on esialgsest abikavast selgelt eristatav.

Et määratleda abikava kas uue abina või olemasoleva abikava muudatusena, tuleb lähtuda aktist, millega abi ette nähti, abi tingimustest ja selle piiridest.

(vt punktid 176 ja 177, 180)

8.      Liikmesriikidel on selliste teenuste määratlemisel, mida nad peavad üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks, laiaulatuslik kaalutlusõigus. Järelikult ei saa komisjon liikmesriikidepoolset kõnealuste teenuste määratlust kahtluse alla seada muul juhul, kui ainult ilmse vea olemasolul.

Ringhäälingu valdkonna avaliku teenuse määratlemist puudutavas ei ole küll komisjoni pädevuses otsustada, kas teatud programmi pakutakse üldist majandushuvi pakkuva teenusena, ega seada kahtluse alla konkreetse toote laadi või kvaliteeti, kuid asutamislepingu garandina peab tal olema õigus sekkuda ilmse vea korral.

(vt punktid 223 ja 224)