30. augustil 2006 esitatud hagi - Madalmaade Kuningriik versus komisjon

(Kohtuasi T-231/06)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Madalmaade Kuningriik (esindajad: H. G. Sevenster ja D. J. M. de Grave)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada komisjoni 22. juuni 2006. aasta otsus K(2006) 2084 lõplik, mis käsitleb Madalmaade poolt Madalmaade avalik-õigusliku ringhäälingu ad hoc rahastamist seoses riigiabiga nr C 2/2004 (endine NN 170/2003), välja arvatud selle otsuse artikli 1 lõige 3;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väidab esiteks, et on rikutud EÜ artikli 88 lõiget 2 ning kaitseõigust, kuna komisjoni otsus erineb oluliselt 3. veebruari 2004. aasta otsusest,¹ millega ametlik uurimine algatati. Seejärel märgib hageja, et uurimiseset ning ülemäärase hüvitise arvutamise meetodit on muudetud.

Teiseks väidab hageja, et on rikutud EÜ artikli 88 lõikeid 1, 2 ja 3 ning määruse nr 659/1999² artikli 1 punkti b ning EÜ artiklit 253, kuna komisjon määratles ning kohaldas ekslikult uue ja olemasoleva abi mõisteid.

Hageja märgib, et komisjon tegi vea, kui ta määratles maksed erifondidest ning -reservidest uueks abiks. Hageja väidab, et sel viisil toimides ei võtnud komisjon arvesse asjaolu, et sellised maksed, nagu ka tavalised maksed avalik-õiguslikule ringhäälingule, on osa meedia-eelarvest ega kujuta endast täiendavaid avalikke vahendeid. Hageja väidab, et ainus erinevus - asjaolu, et need vahendid anti sihtotstarbeliselt - ei ole piisav, et eristada neid makseid ülejäänud avalikust rahastamisest.

Seejärel väidab hageja, et komisjon kohaldas vääralt olemasoleva abi mõistet, lugedes uueks abiks NOS-ile seda, et osa piirkondlike avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide reservidest maksti koordineerivale organisatsioonile, st NOS-ile. Hageja sõnul tulenesid kõnealused reservid iga-aastasest rahastamisest, mis kujutab endast olemasolevat abi, ning ei saa leida, et need ei ole enam olemasolev abi ainuüksi seetõttu, et need kanti üle NOS-ile.

Teise võimalusena väidab hageja, et on rikutud EÜ artikli 86 lõiget 2, faktilisi asjaolusid on ilmselgelt valesti hinnatud ning on rikutud EÜ artiklit 253 komisjoni poolt avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele antud hüvitiste arvutamise viisi tõttu.

Hageja sõnul eksis komisjon, kui ta otsustas, et rahastamine ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele. Hageja mainib, et komisjon oli algselt sedastanud, et rahastamine ei viinud moonutusteni kaubanduslikel turgudel. Seega ei saa hageja sõnul tekkida küsimust ülemäärastest hüvitistest ning seega ei ole tagasimaksmine vajalik.

Komisjon kehtestas ka summa, mida tuleb NOS-i ringhäälingu reservfondilt tagasi nõuda. Hageja sõnul tugines komisjon aga eeldusele, et nimetatud summa on endiselt NOS-i käes reservina, samas kui tegelikkuses oli see suures ulatuses kulutatud kooskõlas kohaldatavate tingimustega.

Komisjon märkis ühtlasi, et reservides olev summa, mille üksikud ringhäälinguorganisatsioonid olid NOS-ile üle kandnud, tuli tervikuna tagasi nõuda. Hageja märgib, et see komisjoni arvamus lahkneb põhjendusteta tema kehtestatud tegutsemisviisist lubada ülemääraseid hüvitisi kuni 10% ulatuses.

____________

¹ - ELT 2004 C 61, lk 8.

² - Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).