Ioannis Ntouvase 17. veebruaril 2013 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 11. detsembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F-107/11: Ntouvas versus ECDC
(kohtuasi T-94/13 P)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Ioannis Ntouvas (Agios Stefanos, Kreeka) (esindaja: advokaat V. Kolias)
Teine menetluspool: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (Stockholm, Rootsi)
Nõuded
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:
tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 11. detsembri 2012. aasta otsus kohtuasjas F-107/11: Ntouvas vs. ECDC, millega jäeti rahuldamata hagi, millega paluti tühistada apellandi 2010. aasta hindamisaruanne, ja mõisteti temalt välja kõik kohtukulud;
tühistada esimeses astmes vaidlustatud otsus ning
mõista kostjalt välja kõik esimese astme ja apellatsioonimenetluse kohtukulud.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant neliteist väidet.
Esimene väide, et on rikutud tõendamiskoormist ja tõendite hankimist puudutavad õigusnorme, kuna Avaliku Teenistuse Kohus rahuldas vastustaja nõude pikendada esimeses astmes kostja vastuse esitamise tähtaega, kuigi vastustaja ei esitanud sellist pikendamist põhjendavaid asjaolusid.
Teine väide, et on tehtud sisuline viga faktiliste asjaolude tuvastamisel, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et esimeses astmes esitatud hagi vastustajale kättetoimetamise kuupäev oli 7. november 2011, mitte 4. november 2011.
Kolmas väide, et valesti on hinnatud faktilisi asjaolusid, kuna Avaliku Teenistuse Kohus tõlgendas ja hindas valesti toimiku dokumente, mis lükkavad ümber vastustaja argumendid, mis viimane esitas esimeses astmes kostja vastuse esitamise tähtaja pikendamise taotluse põhjendamiseks.
Neljas väide, et õiguslikult valesti on kvalifitseeritud faktilisi asjaolusid, kuna Avaliku Teenistuse Kohus luges valesti "erilisteks" asjaoludeks neid vastustaja argumente, mis ta esitas esimeses astmes kostja vastuse esitamise tähtaja pikendamise taotlemisel.
Viies väide, et faktiliste asjaolude tuvastamisel ning teise võimalusena faktiliste asjaolude kvalifitseerimisel on tehtud viga, kuna Avaliku Teenistus Kohus leidis valesti, et apellant ei taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning teise võimalusena, et apellandi seisukohad ei kujutanud endast taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks.
Kuues väide, et toimiku dokumente on valesti tõlgendatud, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et kaks ametikohta apellandi talituses olid teineteisest oluliselt erinevad.
Seitsmes väide, et tõendamiskoormise kindlakstegemisel on tehtud viga, kuna Avaliku Teenistuse Kohus lükkas tõendite puudumisel tagasi apellandi väite, et vähemalt ühel hindamise ühiskomitee liikmetest oli huvide konflikt, kuigi asjaomased tõendid koosnesid esimeses astmes esitatud hagis välja toodud ja vastustajale kättesaadavatest dokumentidest; teise võimalusena, et Avaliku Teenistuse Kohus ei ole täitnud oma kohust töövaidlusi lahendavad halduskohtuna määrata vajalikke menetlust korraldavaid meetmeid asjaomaste dokumentide saamiseks. Peale selle tõlgendas Avaliku Teenistuse Kohus valesti apellandi väite õiguslikku alust ning ECDC direktori poolt 17. aprillil 2009 vastu võetud hindamise rakendusnormi nr 20 (edaspidi "rakendusnorm") artikli 9 lõiget 6.
Kaheksas väide, et valesti on tõlgendatud ning ei ole analüüsitud väidet, et ECDC hindamise ühiskomitee menetlusnormid puuduvad.
Üheksas väide, et tõendeid on moonutatud või teise võimalusena on tehtud viga faktilisi asjaolude kvalifitseerimisel, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et põhjendatud ei ole apellandi väide, et ECDC ühiskomitee ei kontrollinud asjaolusid, mida ta pidi rakendusnormi artikli 9 lõike 4 alusel tegema.
Kümnes väide, et valesti on hinnatud ja teise võimalusena on tehtud viga faktiliste asjaolude kvalifitseerimisel, kuna Avaliku Teenistuse Kohus pidas ECDC hindamise ühiskomitee arvamuse põhjendust piisavaks.
Üheteistkümnes väide, et väidet on valesti on tõlgendatud ja faktilisi asjaolusid on valesti klassifitseeritud, kuna Avaliku Teenistuse Kohus tõlgendas valesti apellandi väidet, et vastustaja hindamise ühiskomitee arvamuse ebapiisav põhjendus on ilmne hindamisviga, ning leidis, et see põhjendus on piisav.
Kaheteistkümnes väide, et valesti on hinnatud faktilisi asjaolusid, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et vaidlustatud hindamisaruandes ei ole tehtud ilmset hindamisviga osas, mis puudutab apellandi tõhusust töökoormuse osas.
Kolmeteistkümnes väide, et faktilisi asjaolusid on õiguslikult valesti kvalifitseeritud, kuna Avaliku Teenistus Kohus pidas proportsionaalseks vaidlustatud hindamisaruandes tehtud kriitikat, isegi kui vastustaja ei olnud hindamisperioodil apellanti tema tegevuses esinevatest väidetavatest probleemidest teavitanud.
Neljas väide, et faktilisi asjaolusid on valesti hinnatud, kuna Avaliku Teenistuse Kohus pidas apellandi töökoormist oluliselt väiksemaks kui see tegelikult oli.
____________