Kohtuasi T‑566/08
Total Raffinage Marketing
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Kartellid – Parafiinvahade turg – Toorparafiini turg – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Hindade kindlaksmääramine ja turgude jagamine – Tõend kartelli olemasolu kohta – Mõiste „üks ja vältav rikkumine” – Rikkumise kestus – Rikkumise katkemine – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Võrdne kohtlemine – Süütuse presumptsioon – Rikkumise süüks pandavus – Emaettevõtja vastutus konkurentsieeskirjade rikkumiste eest, mille panid toime tema tütarettevõtjad – Emaettevõtja otsustav mõju – Eeldus 100% suuruse osaluse omamisel – Proportsionaalsus – Ümardamismeetod – Täielik pädevus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 13. september 2013
1. Kartellid – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Mõiste – Ühine tahe tegutseda turul teatud viisil – Hindade kindlaksmääramise kokkulepe – Hõlmamine – Tingimused – Ühe või mitme osalise kõrvalekalduv tegevus – Mõju puudumine – Tõend kartelliosalise poolt kartellikokkuleppe rakendamata jätmise kohta – Avalikult teatamine, et ta ei loe ennast kartelliga seotuks
(EÜ artikli 81 lõige 1)
2. Kartellid – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Koordineerimine ja koostöö, mis on vastuolus iga ettevõtja kohustusega otsustada sõltumatult, millisel viisil ta turul tegutseb – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Eeldamine, et teavet kasutatakse turul tegevuse üle otsustamiseks – Tingimused
(EÜ artikli 81 lõige 1)
3. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõend – Tõend, mis seisneb teatud hulgas rikkumise erinevates ilmingutes – Lubatavus – Tõendite kogumile tuginemine – Nõutava tõendusjõu tase iga üksiku tõendi puhul – Dokumentaalsed tõendid – Kriteeriumid – Esitatud tõendite usutavus – Rikkumise olemasolu vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused
(EÜ artikli 81 lõige 1)
4. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Menetlus konkurentsiasjades – Kohaldatavus – Ulatus – Tagajärjed
(EÜ artikli 81 lõige 1)
5. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjoni kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Niisuguste andmete tõenduslik väärtus, mille ettevõtja suhtes vabatahtlikult esitasid kartelli peamised osalised koostööteatise kohaldamise eesmärgil – Nimetatud ettevõtja huvidega vastuollu minevad avaldused – Suur tõendusjõud
(EÜ artikli 81 lõige 1; komisjoni teatis 2002/C 45/03)
6. Kartellid – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Tõend – Ettevõtja vastus komisjoni infonõudele – Ettevõtja avaldus, mille on vaidlustanud teised ettevõtjad – Kohustus täiendada niisugust tõendit muude usaldusväärsete tõenditega
(EÜ artikkel 81)
7. Kartellid – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Ettevõtja osalemine ülemaailmses kartellis – Hindamiskriteeriumid – Otseselt osalemise puudumine – Mõju puudumine
(EÜ artikkel 81)
8. Kartellid – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Mõiste – Osalemine konkurentsivastase eesmärgiga koosolekutel – Hõlmamine – Tingimus – Ettevõtja ei ole avalikult teatanud, et ta ei loe end tehtud otsustega seotuks – Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikli 81 lõige 1)
9. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamise nõude hindamine antud juhtumi asjaolusid arvestades
(EÜ artikkel 253)
10. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Üldine viide muudele hagile lisatud dokumentidele – Vastuvõetamatus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Esimest korda kohtuistungil esitatud väide – Vastuvõetamatus
(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c ja artikli 48 lõige 2)
11. Kartellid – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Kriteeriumid – Üks eesmärk ja tervikplaan – Täiendavad seosed kokkulepete vahel – Vertikaalne seos asjaomaste turgude vahel ja suur kattumine kartelliosaliste vahel
(EÜ artikli 81 lõige 1)
12. Kartellid – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Rikkumise erinevates osades osalevate ettevõtjate samasuse puudumine – Rikkumise erinevate osade erinev kestus – Mõju puudumine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
13. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendid, mida võib arvesse võtta – Keskendumine uurimise käigus konkurentsivastase tegevuse teatud aspektidele – Asjaolu, mis ei välista komisjonil kasutada kõiki otsuse tegemise ajal tema valduses olevaid tõendeid
(EÜ artikli 81 lõige 1)
14. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Arvessevõetud käive – Aluseks võetav aasta – Rikkumises osalemise viimane täisaasta – Selle erandlik laad teatud osaliste suhtes – Pikema ajavahemiku samal viisil arvesse võtmine kõigi osalejate puhul – Lubatavus – Õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine – Kaalutlusviga – Puudumine
(Komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)
15. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus ja kestus – Mitme ettevõtja toime pandud rikkumine – Iga ettevõtja osalemise suhteline raskus – Kordaja kohaldamine – Hindamine – Ettevõtjal võimaluse puudumine tugineda võrdse kohtlemise põhimõttele, selleks et õigusvastaselt vähendataks trahvisummat
(Komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 20 ja 21)
16. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Suuniste trahvide arvutamise meetodi kohta alusel lisasumma automaatne liitmine – Karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine – Üldpreventsiooni eesmärgi arvesse võtmine – Lubatavus – Hoiatuseesmärgi arvesse võtmine trahvisumma kindlaksmääramise erinevates etappides – Lubatavus
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 25)
17. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise kestus – Trahvisumma hoiatav mõju – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine – Kohustus määrata kindlaks trahvisumma, mis on proportsionaalne aastase müügiväärtusega asjaomastel turgudel – Puudumine
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)
18. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Asjaomase ettevõtja kogukäive – Rikkumise esemeks olevatelt kaupadelt saadud käive – Vastastikuse käibe arvessevõtmine – Piirid – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine – Komisjoni kohustus järgida oma varasemat otsustuspraktikat – Puudumine
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 30)
19. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab otsustavat mõju tütarettevõtjatele, kelle aktsia- või osakapitalis on tal 100% osalus – Ümberlükatav eeldus – Süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumine – Puudumine – Karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
20. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab otsustavat mõju tütarettevõtjatele, kelle aktsia- või osakapitalis on tal 100% osalus – Seda eeldust ümber lükata sooviva äriühingu tõendamiskohustused – Tõendid, millest ei piisa eelduse ümberlükkamiseks
(EÜ artikli 81 lõige 1)
21. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus – Suuniste trahvide arvutamise meetodi kohta arvesse võtmine – Piirid – Õiguse üldpõhimõtete järgimine – Rikkumises osalemise kestuse arvutamine – Rikkumises osalemise kuude arvu ümardamine – Summa, mis ei kajasta rikkumises osalemise tegelikku kestust – Võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine
(EÜ artikli 81 lõige 1 ja artikkel 226; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 24)
22. Konkurents – Trahvid – Summa – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus – Mõju
(EÜ artikkel229; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)
23. Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kulude kandmine – Hagiavaldus, mille pikkus ületab menetlusdokumentide lehekülgede arvu ülemmäära – Hindamine
(Üldkohtu kodukord, artikli 87 lõige 3; praktilised juhised pooltele, punkt 15)
1. EÜ artikli 81 lõike 1 mõttes kokkuleppe olemasoluks piisab sellest, kui kõnealused ettevõtjad on väljendanud oma ühist tahet käituda turul konkreetsel viisil. Kokkuleppe EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses võib sõlmituks lugeda niipea, kui esineb ühine tahe, isegi kui plaanitava piirangu konkreetseid detaile alles läbi räägitakse.
Hindade säilitamise kokkulepe on tegelikult samuti hindade kindlaksmääramise kokkulepe, kuna esineb üksmeel kartelliosaliste tahtes kohaldada hinnataset, mille nad määrasid koos. See järeldus ei tähenda ühe hinna kohaldamist kõigile koosolekul osalejatele. Nimelt kujutab fakt, et ühiseks eesmärgiks on leppida kokku hindade tase, endast juba kokkulepet EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses, kuna esineb ühine tahe, mis on suunatud konkurentsi piiramisele põhimõtteliselt. Asjaolu, et ettevõtjad teatasid tegelikult kokkulepitud hinnatõusudest ette ja et nii teatatud hinnad olid aluseks üksiktehingu hindade kindlaksmääramisele, on iseenesest samuti piisav tõdemiseks, et salajase hinnakoostöö eesmärk ja tagajärg oli konkurentsi tõsine piiramine. Sellisel juhul ei ole komisjon kohustatud üksikasjalikult analüüsima poolte argumente – eelkõige nende esitatud majandusanalüüsi –, mille eesmärk on tõendada, et kõnealuste kokkulepete mõju ei olnud tõsta hindasid kõrgemale tavalistes konkurentsitingimustes järgitud hindadest, ega neile punkti haaval vastama.
Samuti ei kõrvalda rikkumist pelk asjaolu, et teatud kartelliosalised ei järginud kartellikokkulepet või petsid teisi kartelliosalisi. Esiteks ettevõtja, kes vaatamata kooskõlastamisele konkurentidega viib ellu enam-vähem sõltumatut turupoliitikat, võib kartelli lihtsalt enda kasuks ära kasutada. Teiseks episoodilised ja eraldiseisvad juhud, kui tegemist on pettusega või kui konkreetne kartelliosaline jätab kartellikokkuleppe ellu viimata, eriti kui see puudutab pikaajalist kartelli, ei saa iseenesest tõendada, et kõnealune kartelliosaline jättis kartellikokkuleppe rakendamata või tegutses konkureerivalt. Selles osas saab üksnes siis järeldada, et ettevõtja on lõplikult loobunud kartellis osalemisest, kui ta on avalikult teatanud, et ei loe end kartelli sisuga seotuks.
(vt punktid 30–32, 89, 99, 147, 184, 236, 238, 243, 254 ja 372)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 33, 34, 154, 187, 188, 255 ja 256)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 33–35, 39–48, 79–83, 177, 201, 214, 224–226 ja 323)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 36–38)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 63–71, 322)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 73 ja 74)
7. Ettevõtjat võib pidada vastutavaks ülemaailmse kartellikokkuleppe eest tervikuna, isegi kui on tõendatud, et ta on otseselt osalenud vaid kartellikokkuleppe ühes või mitmes osas, kui ühelt poolt ta teadis või pidi kindlasti teadma, et kokkumäng, milles ta osales mitme aasta jooksul regulaarselt korraldatud koosolekute kaudu, kuulub tervikplaani, mille eesmärk oli kahjustada tavapärast konkurentsi, ja kui teiselt poolt hõlmas asjaomane tervikplaan kõiki osi, mis moodustasid kartellikokkuleppe.
(vt punktid 108 ja 187)
8. EÜ artikli 81 rikkumine on tuvastatud, kui konkureerivate ettevõtjate koosolekute eesmärk on piirata, takistada või kahjustada konkurentsi ja seega korraldada kunstlikult turu toimimist. Sellisel juhul piisab ettevõtja kartellis osalemise tõendamiseks sellest, kui komisjon tõendab, et asjaomane ettevõtja osales koosolekutel, mille käigus konkurentsivastased kokkulepped sõlmiti. Kui osalemine sellistel koosolekutel on tõendatud, peab see ettevõtja esitama tõendid, et ta osales neil koosolekutel ilma igasuguse konkurentsivastase tagamõtteta, näidates et ta oli oma konkurentidele teada andnud, et ta osaleb neil koosolekutel muul eesmärgil kui nemad. See reegel rajaneb kaalutlusel, et ettevõtja, kes osales nimetatud koosolekul, teatamata avalikult, et ta ei loe end seal arutatuga seotuks, andis teistele osalejatele mõista, et ta on kokkulepituga nõus ja et ta kavatseb seda järgida.
(vt punktid 156, 157, 184, 242–244, 254, 372–374, 384, 387 ja 388)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 239 ja 447)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 247 ja 536)
11. EÜ artikli 81 ühe rikkumise mõiste eeldab samal konkurentsivastasel majanduslikul eesmärgil tegutsevate erinevate isikute tegevuste kogumit. Ühe rikkumise tuvastamise seisukohast on määrav asjaolu, et ettevõtjate erinevad teod kuuluvad tervikplaani nende identse eesmärgi tõttu, mis kahjustab konkurentsi ühisturu piires. Selles osas võib hindamise käigus, kas tegemist on ühe rikkumisega ja tervikplaaniga, arvesse võtta asjaomaste ettevõtjate vähemalt osalist samasust ning asjaolu, et nad teadlikult osalevad õigusvastase tegevuse ühisel eesmärgil.
Lisaks, selleks et kvalifitseerida erinevad tegevused üheks ja vältavaks rikkumiseks, tuleb kontrollida, kas need on omavahel täiendavad selles tähenduses, et igaüks neist on mõeldud tegelema ühe või mitme tavapärasest konkurentsist tuleneva tagajärjega ja aitab vastastikuse toime kaudu kaasa konkurentsivastaste tagajärgede tervikuna saavutamisele, mida nende tegevuste elluviijad on ühe eesmärgiga üldise plaani raames kavandanud.
Selles kontekstis ei saa asjaolu, et konkurentsivastane tegevus hõlmab kahte eraldiseisvat tooteturgu, takistada komisjoni järeldamast, et tegemist on ühe rikkumisega, tingimusel et erinevaid turgusid puudutavad tegevused moodustavad üldise plaani, millest osalejad on teadlikud. Nii on see eelkõige vertikaalselt seotud turgude puhul, kuna toorainete osas sõlmitud kokkuleppe eesmärk on tugevdada kõrvaltooteid puudutavat põhikokkulepet. Seega võib tooraine hinna kunstlik tõus aidata tõsta kõrvaltooteid puudutavat hinda, mis võimaldab tuvastada täiendava seose olemasolu ühe rikkumise kahe osa vahel. Nimetatud järeldust ei saa kahtluse alla seada asjaolu, et toorainet puudutav konkurentsivastane tegevus piirdus ühe liikmesriigi territooriumiga, kuna vaidlus puudub selles, et kõrvaltooteid puudutav rikkumise osa hõlmas kogu Euroopa Majanduspiirkonda.
(vt punktid 265–267, 271, 272, 281, 283, 303 ja 312)
12. EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise kvalifitseerimist üheks ja vältavaks rikkumiseks ei välista kõigepealt asjaolu, et konkurentsivastases tegevuses osalejad ei ole samad ja et nimetatud tegevus puudutab erinevaid turgusid. Niisuguse hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta selles tegevuses osalenud ettevõtjate vahelise kattumise ulatust. Seevastu juhul, kui kõik teatud turgu puudutavas tegevuses osalejad osalevad samuti tegevuses, mis hõlmab kõnealuse esimese turuga vertikaalselt seotud toodet, ei välista rikkumise kahes osas osalejate vahelise täieliku samasuse puudumine kvalifitseerimist üheks rikkumiseks.
Kuna kahte erinevat toodet puudutav tegevus kuulub samasse tervikplaani, ei sea seda järeldust kahtluse alla ka selle tegevuse erinev kestus.
(vt punktid 296–300, 306–309)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 339)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 409–419)
15. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 431–435)
16. Suuniste määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta sõnastusest ja ülesehitusest ilmneb selgelt, et trahvisumma kindlaksmääramisel kasutab komisjon nii tegureid, mille määr on ühesugune kõigi osalejate jaoks, selleks et kajastada asjaolu, et need ettevõtjad osalesid samas rikkuvas tegevuses, järgides sellega võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ka tegureid, mille määra või koefitsienti kohandatakse iga osaleja isiklikust olukorrast lähtuvalt, selleks et järgida karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõtet. Seega piisab karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõtte järgimiseks, kui trahvi lõppsumma kajastab erinevusi erinevate osalejate olukorras, ilma et esineks vajadus, et komisjon kohtleks trahvisumma arvutamise igas etapis osalejaid erinevalt. Lisaks tuleneb suuniste sõnastusest ja ülesehitusest, et suuniste punktis 25 asuv säte, mis puudutab trahvi põhisummale hoiatava mõju tagamiseks lisasumma liitmist, kajastab osalemist kõige raskemas konkurentsivastases tegevuses. Sel alusel liidetud lisasumma viitab kõigi osalejate tegevuste tunnustele, mitte aga neist igaühe isiklikule olukorrale. Seega ei saa selle sätte õiguspärasust ja kohaldamist kahtluse alla seada viidatud põhimõtte alusel.
Lisaks ei ole trahvi hoiatava mõju eesmärk üksnes sundida kõnealust ettevõtjat hoiduma korduvast rikkumisest. Komisjonil on pädevus otsustada trahvide suuruse üle, et tugevdada nende hoiatavat mõju üldiselt. Seega ei saa hageja tõhusalt tugineda asjaolule, et ta ei tegutse enam kõnealusel turul ning et tema eetikakoodeksis on sätestatud konkurentsieeskirjade järgimise kohustus. Lõpuks ei toimu trahvide arvutamise konkreetses etapis hoiatava mõju nõude täpset hindamist, vaid sellest tuleb lähtuda trahvisumma määramise kogu protsessi jooksul.
(vt punktid 453–456, 460, 461, 463 ja 464)
17. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 466–473)
18. Trahvi kindlaksmääramisel on mõistlik arvesse võtta nii ettevõtja kogukäivet, mis on üheks, olgugi ligikaudseks ja ebatäiuslikuks näitajaks ettevõtja suurusest ja majanduslikust võimsusest, kui ka käibe seda osa, mis saadi rikkumise esemeks olnud kaupade müügist ja võib seega näidata selle rikkumise ulatust. Kummalegi käibele ei tohi omistada tähtsust, mis võrreldes teiste hindamiselementidega oleks ebaproportsionaalne, ja seetõttu ei saa sobiva trahvisumma kindlaksmääramine olla üksnes kogukäibel põhineva arvutuse tulemus. Sellise olukorraga on tegemist eriti siis, kui asjaomased kaubad moodustavad vaid väikese osa sellest käibest. Seevastu puudub liidu õiguses üldkohaldatav põhimõte, mille kohaselt peab karistus olema proportsionaalne ettevõtja suurusega neil tooteturgudel, kus rikkumine on toimunud.
(vt punktid 475, 477, 478, 481 ja 482)
19. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 487–508)
20. Mis puudutab emaettevõtja poolt 100‑protsendilise osalusega tütarettevõtja kaubandustegevusele otsustava mõju tegeliku avaldamise eeldust, siis asjaolu, et tütarettevõtjal on kohapealne juhatus ja oma vahendid, ei tõenda siiski iseenesest, et ta otsustab oma tegevuse üle turul emaettevõtjatest sõltumatult. Tütar- ja emaettevõtjate vaheline ülesannete jaotus ja täpsemalt see, kui emaettevõtja 100‑protsendilise osalusega tütarettevõtja kohapealsele juhatusele antakse pädevus igapäevast majandustegevust juhtida, on tavapärane praktika suurte ettevõtjate jaoks, kes koosnevad paljudest tütarettevõtjatest, mis lõppastmes kuuluvad kõik samale valdusühingule. Seetõttu ei saa juhul, kui emaettevõtjale kuulub kogu või peaaegu kogu osalus selle tütarettevõtja kapitalis, kes on rikkumises vahetult osalenud, vastavate tõenditega ümber lükata eeldust, et emaettevõtja ja valdusühing avaldavad tütarettevõtja tegevusele tegelikku otsustavat mõju.
Samuti asjaolu, et sellised küsimused, nagu inimressursse puudutav poliitika, konsolideeritud finantsaruannete koostamine, kontserni rahanduspoliitika kindlaksmääramine, ja teatud muud horisontaalsed operatiivülesanded, nagu tööstusjulgeolek, keskkond, eetikast lähtuvatel tingimustel rahaliste vahendite haldamine, finantseerimistegevus, kuuluvad tütarettevõtja pädevusse kogu kontserni piires, kinnitavad veelgi, et tütarettevõtjal puudus kontsernis täielik organisatsiooniline iseseisvus.
Lõpuks ei saa asjaolu, et rikkumisega seotud valdkond või tegevus moodustab üksnes väikese protsendi kontserni või emaettevõtja kogu tegevusest, tõendada tütarettevõtja iseseisvust emaettevõtjast ning seetõttu ei mõjuta selle eelduse kohaldamist, et emaettevõtja avaldab turul tütarettevõtja kaubandustegevusele tegelikku otsustavat mõju.
(vt punktid 518–520, 522)
21. Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvide summa kindlaksmääramisel ei ole suuniste määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta vastuvõtmisest tulenev komisjoni kaalutlusõiguse piiramine vastuolus komisjonile sisulise kaalutlusruumi säilitamisega. Siiski peab komisjon kaalutlusõiguse teostamisel järgima õiguse üldpõhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet. Komisjoni kaalutlusõigus ja selle piirid, mille komisjon nägi ette oma suunistes, ei mõjuta ka põhimõtteliselt seda, kuidas liidu kohus teostab oma täielikku pädevust.
Selles osas rikub komisjon proportsionaalsuse põhimõtet, kui ta loeb ettevõtja vastutavaks märkimisväärse arvu päevade eest, mille puhul mingit osalemist rikkumises ei ole tuvastatud, kuna nii arvutatud trahvisumma ei kajasta rikkumise kestust õigesti.
Samuti rikub komisjon objektiivse põhjenduseta võrdse kohtlemise põhimõtet, kui niisugune ettevõtja loeti niisuguses rikkumises osalemise puhul vastutavaks rikkumises osalemise aja eest, mille osas selle ettevõtja suhtes rikkumist ei tuvastatud, samas kui sama rikkumisega seotud teiste ettevõtjate puhul lisati trahvisumma arvutamisel rikkumises osalemise tegelikule kestusele oluliselt lühem aeg.
(vt punktid 543–545, 548, 551, 553, 554, 559 ja 560)
22. Komisjoni vastuvõetud otsuste õiguspärasuse kontrolli täiendab täielik pädevus, mis on liidu kohtule vastavalt EÜ artiklile 229 antud määruse nr 1/2003 artikli 31 alusel. See pädevus annab kohtule lisaks pelgale karistuse õiguspärasuse kontrollimisele õiguse asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult määratud trahv või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada. Täieliku pädevuse teostamine ei tähenda siiski omal algatusel kontrollimist ning menetlus liidu kohtutes on võistlev.
(vt punktid 562 ja 564)
23. Mis puudutab kohtukulude jaotamist Üldkohtu poolt juhul, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks, siis tuleb arvesse võtta nende väidete arvu, millega kohus nõustus, ning hagimenetluse algatusdokumendi pikkust. Seega juhul, kui kohus nõustus ainult ühega 11 väitest, mis hageja oma hagiavalduses esitas, ning hagiavalduse pikkus ületas enam kui 40% võrra menetlusdokumentide lehekülgede arvu ülemmäära, tuleb kõnealuseid asjaolusid õiglaselt hinnates jätta hageja kohtukuludest üheksa kümnendikku tema enda kanda ja mõista temalt välja üheksa kümnendikku komisjoni kohtukuludest.
(vt punktid 569 ja 570)