ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (esimene koda)

12. juuli 2007

Kohtuasi T‑45/01

Stephen G. Sanders jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ühisettevõttes JET töötavad isikud – Ajutiste teenistujate õiguslikust staatusest erineva õigusliku staatuse kohaldamine – Varalise kahju hüvitamine

Ese:         Hagi, mille ese on nõue tulenevalt Esimese Astme Kohtu 5. oktoobri 2004. aasta otsusest kohtuasjas T‑45/01: Sanders jt vs. komisjon (EKL 2004, lk II‑3315) määrata kindlaks hüvitatava varalise kahju suurus, mida iga hageja on kandnud seetõttu, et ühisettevõttes JET töötamiseks ei võetud teda tööle Euroopa ühenduste ajutise teenistujana.

Otsus: Komisjon peab maksma igale hagejale hüvitise, mis vastab käesoleva otsuse 3. lisa kuuendas veerus iga hageja kohta märgitud summale. Alates 31. detsembrist 1999 kuni tegeliku maksmiseni lisandub sellele summale 5,25‑protendiline intressimäär. Komisjon kannab ise oma kohtukulud ja hüvitab ühtlasi hagejate kohtukulud Esimese Astme Kohtus toimunud kogu menetluse osas. Jätta komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astunud nõukogu kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 44)

2.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus

3.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus

4.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus

1.      Arvudes väljendatud nõudeid – mis on esitatud kahju hüvitamise hagi raames pärast esialgse otsuse tegemist, milles Esimese Astme Kohus kohustas ühendust hüvitama Euratomi ühisettevõtte töötajatele ajutiste teenistujate õiguslikust staatusest erineva õigusliku staatuse kohaldamisega tekitatud kahju, ning mida on muudetud vastavalt esialgses otsuses kindlaks määratud kahju arvutamise korrale – ei saa pidada vastuvõetamatuks, kuna nende nõuete puhul on tegemist hagiavalduses sisalduvate nõuete lubatava laiendamisega, võttes eelkõige arvesse, et ühelt poolt oli Esimese Astme Kohus kahju arvutamiseks vajalikud kriteeriumid esimesel korral esialgses otsuses kindlaks määranud, ja teiselt poolt ei olnud kahju konkreetset koosseisu ja hüvitiste täpset arvutamise viisi veel käsitletud.

Kuivõrd esialgses otsuses on määratud kindlaks ajavahemik, mille eest hüvitist makstakse, hüvitise koosseisu kuuluvad osad ja igal hagejal saadaoleva hüvitise täpse summa kindlaksmääramiseks kasutatav metoodika, siis peab iga hageja individuaalsete nõuete arvulist hinnangut olema kindlasti võimalik pärast kõnealust otsust korrigeerida.

(vt punktid 21 ja 22)

Viited: 27. jaanuar 2000, liidetud kohtuasjad C‑104/89 ja C‑37/09: Mulder jt vs. nõukogu ja komisjon (EKL 2000, lk I‑203, punktid 38–40).

2.      Kahju hüvitamise hagi raames pärast esialgse otsuse tegemist, milles Esimese Astme Kohus kohustas ühendust hüvitama ühisettevõtte Joint European Torus (JET) töötajatele ajutiste teenistujate õiguslikust staatusest erineva õigusliku staatuse kohaldamisega tekitatud kahju, tuleb igale hagejale määratud palgaaste ja -järk hüvitatava ajavahemiku alguses määrata kindlaks tema tegelikku töölevõtmist arvesse võttes, kusjuures hüvitatav ajavahemik on viis aastat alates kuupäevast, mil jõustus kõige varem sõlmitud või pikendatud leping ja mis ei tohi olla varasem kui viis aastat.

Kuigi Esimese Astme Kohus piiras õigust saada hüvitist kuni viie aastani, otsustas ta sellegipoolest, et asjaomased isikud oleksid pidanud algusest peale, st nende esmakordsest töölevõtmisest alates olema võetud teenistusse ajutise teenistuja lepingu alusel, kuna õigusvastane olukord on väldanud kogu ühisettevõtte projekti ajal. Järelikult ei saa iga hageja olukorda hüvitatava ajavahemiku alguses võrrelda olukorraga esmakordsel töölevõtmisel, vaid lähtuda tuleb asjaolust, et asjaomane isik oleks pidanud alates sellest, kui ta esmakordselt võeti tööle lepingulise teenistujana, olema tööle võetud ajutise teenistujana, mistõttu tuleb vajaduse korral võtta arvesse „teenistuskäik” enne kõnealust ajavahemikku. Selline „teenistuskäigu taastamise” meetod peab kindlasti hõlmama iga hageja võimalikku edutamist.

Edutamiste kohta hüvitataval ajavahemikul leidis Esimese Astme Kohus JET‑i projektimeeskonna liikmete olukorrale tuginedes, et hagejaid hoiti diskrimineerivas õiguslikus olukorras, mis kujutas endast süülist õigusvastast käitumist, ning et seetõttu tekkis neil kahju. Järelikult on Euratomi ajutiste teenistujate analoogne olukord, mida kasutatakse võrdluskriteeriumina määramaks kindlaks, kuidas oleks hagejate teenistuskäik edasi arenenud, JET‑i projektimeeskonna liikmete – sellisel juhul soodsam – olukord.

(vt punktid 49–51, 65 ja 68)

3.      Esialgses otsuses, milles Esimese Astme Kohus kohustas ühendust hüvitama ühisettevõtte JET töötajatele ajutiste teenistujate õiguslikust staatusest erineva õigusliku staatuse kohaldamisega tekitatud kahju, otsustas nimetatud kohus, et hagejate kahju tulenes erinevusest töötasu ja lisanduvate toetuste, mida hagejad oleksid saanud, kui nad oleksid töötanud JET-i projekti juures ajutiste teenistujatena, ning töötasu ja lisanduvate toetuste vahel, mida hagejad lepinguliste töötajatena tegelikult said.

Esiteks nähtub sellest, et sellise ühenduse netosissetuleku kindlaksmääramiseks, mida iga hageja oleks Esimese Astme Kohtu määratud hüvitataval ajavahemikul saanud, kui ta oleks tööle võetud ajutise teenistujana, tuleb võtta arvesse kõiki neid toetusi, millele asjaomasel isikul oleks olnud õigus, lähtudes tema isiklikust ja ametialasest olukorrast, mille kohta ta saab tõendavaid dokumente esitada. Välja tuleb jätta aga hüvitised, mis võivad olla makstud lähetuste eest, kuna JET hüvitas kõik kulud, aga päevaraha määrasid oli vähendatud või ei makstud päevaraha üldse. Teiseks, et määrata kindlaks iga hageja siseriiklik netosissetulek, mis ta lepingulise töötajana hüvitataval ajavahemikul sai, tuleb võtta arvesse kogu see töötasu, mis asjaomased isikud sel viisil tegelikult said, ja eelkõige päevaraha, mida teatavad hagejad said seetõttu, et nad elavad JET‑i asukohast kaugel.

(vt punktid 77−79)

4.      Esialgses otsuses, milles Esimese Astme Kohus kohustas ühendust hüvitama ühisettevõtte JET töötajatele ajutiste teenistujate õiguslikust staatusest erineva õigusliku staatuse kohaldamisega tekitatud kahju, otsustas nimetatud kohus, et hagejad oleksid pidanud algusest peale olema tööle võetud ajutise teenistuja lepingu alusel ja et õigusvastane olukord kestis kauem kui Esimese Astme Kohtu määratud hüvitatav ajavahemik. Sellise järelduse puhul tuleb tingimata võtta arvesse asjaolu, et hagejatel oli võimalus omandada pensioniõigused kogu selle ajavahemiku eest, mil igaüks neist JET‑is tegelikult töötas, kuid hüvitise maksmine selliste õiguste eest on piiratud hüvitatava ajavahemikuga.

Järelikult selleks, et määrata kindlaks pensioniõigustele vastav osa hüvitisest, tuleb iga hageja osas võtta arvesse kuupäev, mil JET nad esmakordselt tegelikult tööle võttis, mis võib olla hüvitatavast ajavahemikust varasem, kuna hüvitist kaotatud pensioniõiguste eest makstakse kuni viie aasta eest, mis vastab hüvitatavale ajavahemikule. Need maksimaalsed viis aastat ei ole seega ainus aeg nende õiguste tekkimiseks. Tegelikult on iga hageja pensioniõiguste tekkimise aluseks kogu JET‑is töötamise periood ning vastavaid õigusi vähendatakse hüvitatava ajavahemiku kestuse ja kogu töötamisperioodi vahelise suhtarvu võrra.

Peale selle tuleb märkida, et pensioniõigustega seotud hüvitis ei tohi olla väiksem kui iga hageja nimel töötaja ja tööandja sissemaksetest moodustatud reservi kindlustusmatemaatiline väärtus hüvitatavale ajavahemikule vastava maksimaalse viie aasta alusel.

Seevastu juhul, kui eelkõige asjaolu tõttu, et hageja on töötanud JET‑is vähem kui kümme aastat, ei ole tal mingil juhul personalieeskirjade alusel õigust vanaduspensionile, vaid ainult lahkumistoetusele, siis sellise toetuse saamata jäämise eest makstav hüvitis, mida vähendatakse hüvitatava ajavahemiku kestuse ja kogu töötamisperioodi vahelise suhtarvu võrra, on käsitatav alternatiivina ning seda tuleb talle tingimata anda.

(vt punktid 90–93)