ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)

13. mai 2015

Kohtuasi T‑665/14 P

Robert Klar

ja

Francisco Fernandez Fernandez

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Komisjoni personalikomitee – Keskkomitee täisliikme tagasikutsumine Luxembourgi kohaliku sektsiooni poolt – Otsus, millega keeldutakse tunnustamast tagasikutsumise otsuse õiguspärasust – Hagi selle ilmselge vastuvõetamatuse tõttu esimeses kohtuastmes läbivaatamata jätmine – Kohtueelse menetluse järgimata jätmine – Isikut kahjustav meede – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 16. juuli 2014. aasta määruse peale kohtuasjas F‑114/13: Klar ja Fernandez Fernandez vs. komisjon (EKL AT, EU:F:2014:192) selle kohtumääruse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Robert Klari ja Francisco Fernandez Fernandeze kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ametisse nimetava asutuse otsus, millega keeldutakse tunnustamast kohaliku sektsiooni poolt tehtud sellise otsuse õiguspärasust, millega kutsuti tagasi keskkomitee täisliige – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)

2.      Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2, artikli 139 lõige 2, artikkel 144)

1.      Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 ja artikli 91 lõike 1 tähenduses isikut kahjustav meede on teade, millega ametisse nimetav asutus keeldub tunnustamist kohaliku personalikomitee tehtud sellise otsuse õiguspärasust, millega kutsuti tagasi üks tema liikmetest, kes esindas teda personali keskkomitees, kui selle teate sisust selgub, et tegemist on ametisse nimetava asutuse sellekohase lõpliku seisukohaga, mis on mõeldud kohustuslike õiguslike tagajärgede tekitamiseks.

Seoses sellega ei mõjuta asjaolu, et see teade ei kaota kohe kohaliku personalikomitee otsuse kogu mõju ega iseenesest tühista seda, selle teate otsusele omast laadi.

(vt punktid 27, 28, 30 ja 31)

Viide:

Üldkohus: kohtuotsus, 8.3.1990, Maindiaux jt vs. EMSK, T‑28/89, EKL, EU:T:1990:18, punktid 33 ja 34.

2.      Kui poolel lubataks toetuda apellatsioonikohtus esmakordselt väitele, mida pool ei esitanud esimese astme kohtus, antaks talle õigus pöörduda apellatsioonikohtusse, mille pädevus on apellatsioonkaebuse üle otsustamisel piiratud, ulatuslikuma kohtuvaidlusega võrreldes esimese astme kohtus arutlusel olnuga. Apellatsioonimenetluses piirdub apellatsioonikohtu pädevus esimese astme kohtus arutatud väidetele antud õigusliku hinnangu kontrollimisega.

(vt punkt 41)

Viide:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 1.2.2007, Sison vs. nõukogu, C‑266/05 P, EKL, EU:C:2007:75, punkt 95 ja seal viidatud kohtupraktika.