ÜLDKOHTU MÄÄRUS (seitsmes koda)
4. juuni 2013(*)
Tühistamishagi – Teenuste hanked – Hankemenetlus – Helikopteri tugiteenused Eulex missioonile Kosovos – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Kostja pädevuse puudumine – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas T‑213/12,
Elitaliana SpA, asukoht Rooma (Itaalia), esindaja: advokaat R. Colagrande,
hageja,
versus
Eulex Kosovo, asukoht Priština (Kosovo), esindaja: solicitor G. Brosadola Pontotti,
kostja,
mille ese on esiteks nõue tühistada Eulex Kosovo poolt hanke „EuropeAid/131516/D/SER/XK – Helikopteri tugiteenused Eulex missioonile Kosovos (PROC/272/11)” raames võetud meetmed ja teiseks nõue hüvitada hagejale selles hankemenetluses temaga lepingu sõlmimata jätmisest tekkinud kahju,
ÜLDKOHUS (seitsmes koda),
koosseisus: koja esimees A. Dittrich (ettekandja), kohtunikud I. Wiszniewska-Białecka ja M. Prek,
kohtusekretär: E. Coulon,
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse taust
1 Nõukogu võttis 4. veebruaril 2008. aastal vastu ühismeetme 2008/124/ÜVJP, millega moodustatakse Euroopa Liidu õigusriigimissioon Kosovos, EULEX KOSOVO (ELT L 42, lk 92). Nimetatud ühismeetme artikli 2 esimese lõike kohaselt Eulex Kosovo abistab Kosovo institutsioone, õigusorganeid ja õiguskaitseasutusi nende edusammudes, et saavutada jätkusuutlikkus ja vastutus, ning sõltumatu paljurahvuselise õigussüsteemi ning politsei- ja tolliteenistuse arendamisel ja tugevdamisel, tagades, et nimetatud institutsioonid on poliitilistelt sõltumatud ja järgivad rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ning Euroopa tavasid.
2 Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2011/S 200‑324817) avaldati 18. oktoobril 2011 hanketeade teenuslepingu „Helikopteri tugiteenused Eulex missioonile Kosovos” sõlmimiseks korraldatud piiratud hankemenetluse kohta, mille viitenumber on EuropeAid/131516/D/SER/XK. Nimetatud hanketeates oli järgmine märkus: hankija „EULEX Kosovo juht, Priština, KOSOVO”.
3 Eulex Kosovo juht tegi 23. detsembri 2011. aasta kirjas, millele olid muu hulgas lisatud juhised pakkujatele, hagejale Elitaliana SpA‑le – Itaalia õiguse alusel asutatud äriühingule, kelle tegevusalaks on helikopteriteenused, mida ta osutab avalik-õiguslikele isikutele – ettepaneku esitada pakkumus kõnealuses piiratud hankemenetluses.
4 Hageja esitas nimetatud menetluse raames pakkumuse.
5 Eulex Kosovo haldus- ja abiteenuste direktori 20. märtsi 2012. aasta kirjaga teavitati hagejat asjaolust, et tema pakkumusele anti teine järjekoht.
6 Hageja taotles 2. aprilli 2012. aasta kirjas Eulex Kosovolt võimalust tutvuda teatud dokumentidega, mille esitas pakkuja, kelle pakkumus oli paigutatud esimesele järjekohale. Eulex Kosovo juht keeldus 17. aprilli 2012. aasta kirjaga nende dokumentidega tutvumise võimaldamisest.
7 Eulex Kosovo juht otsustas 24. aprillil 2012 sõlmida kõnealuse hankelepingu pakkujaga, kelle pakkumus oli paigutatud esimesele järjekohale.
Menetlus ja poolte nõuded
8 Üldkohtu kantseleisse 23. mail 2012 saabunud hagiavaldusega esitas hageja Eulex Kosovo ja Starlite Aviation Operations vastu käesoleva hagi.
9 Samal päeval Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga esitas hageja ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta palus Üldkohtu presidendil esialgse õiguskaitse korras peatada Eulex Kosovo selle otsuse täitmine, millega lükati tagasi tema poolt asjaomases hankemenetluses esitatud pakkumus ja sõlmida hankeleping teise pakkujaga, ning sellest tulenevalt keelata Eulex Kosovol kõnealuse hankelepingu sõlmimine või kui see on juba toimunud, siis keelata hankelepingu täitmisega alustamine ja võtta mis tahes muud asjakohased ajutised meetmed.
10 Üldkohtu 3. juuli 2012. aasta määrusega T‑213/12: Elitaliana vs. Eulex Kosovo ja Starlite Aviation Operations jäeti hagi rahuldamata Starlite Aviation Operationsi puudutavas osas.
11 Üldkohtu presidendi 4. septembri 2012. aasta määrusega kohtuasjas T‑213/12 R: Elitaliana vs. Eulex Kosovo jäeti ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata ning määrati, et kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
12 Eulex Kosovo esitas 14. septembril 2012 Üldkohtu kodukorra artikli 114 lõike 1 alusel vastuvõetamatuse vastuväite eraldi dokumendiga.
13 Hageja esitas 28. novembril 2012 oma märkused vastuvõetamatuse vastuväite kohta.
14 Hagiavalduses palub hageja Üldkohtul:
– tühistada Eulex Kosovo need meetmed, mis on võetud otsuse raames sõlmida teise pakkujaga hankeleping „EuropeAid/131516/D/SER/XK ‑ Helikopteri tugiteenused Eulex missioonile Kosovos (PROC/272/11)”, millest Eulex Kosovo teavitas hagejat 29. märtsi 2012. aasta kirjaga, ning tühistada ka kõik muud seotud aktid ning eeskätt 17. aprilli 2012. aasta teatis, millega Eulex Kosovo keeldus andmast hagejale õigust tutvuda taotletud dokumentidega;
– mõista Eulex Kosovolt hageja kasuks välja hüvitis kahju eest, mis ta kandis temaga hankelepingu sõlmimata jätmise tõttu;
– mõista kohtukulud välja Eulex Kosovolt.
15 Eulex Kosovo palub esitatud vastuvõetamatuse vastuväites Üldkohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
– mõista kõik kohtumenetlusega seotud kulud välja hagejalt.
16 Hageja palub oma märkustes vastuvõetamatuse vastuväite kohta Üldkohtul:
– lükata vastuvõetamatuse vastuväide tagasi;
– igal juhul edastada teade hagi esitamise kohta kostjaks olevale institutsioonile.
Õiguslik käsitlus
17 Kodukorra artikli 114 lõigete 1 ja 4 alusel võib Üldkohus, kui pool seda taotleb, otsustada vastuvõetamatuse küsimuse ilma asja sisuliselt arutamata. Sama artikli lõike 3 kohaselt on edasine menetlus suuline, kui Üldkohus ei otsusta teisiti. Üldkohus leiab, et käesolevas asjas piisab kohtutoimiku dokumentidest ning vajadus suulise menetluse avamiseks puudub.
18 Oma nõuete toetuseks viitab Eulex Kosovo esiteks sellele, et tal ei ole õigust olla käesolevas asjas kostjaks, kuna tal ei ole iseseisva organisatsiooni staatust. Teiseks märgib ta, et Üldkohtu pädevusse ei kuulu ELTL lepingu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) sätete alusel vastuvõetud õigusaktid.
19 Esmalt tuleb meenutada seoses küsimusega, kas Eulex Kosovol on õigus olla kostjaks, et ELTL artikli 263 esimese lõigu sõnastuse kohaselt saab tühistamishagi esitada õigusaktide peale, mille on andnud teatud selles sättes nimetatud institutsioonid, ja ka laiemalt nende õigusaktide peale, mille andjateks on Euroopa Liidu organid või asutused, juhul kui tegemist on siduvaid õiguslikke tagajärgi tekitavate õigusaktidega.
20 Lisaks tuleb kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti b kohaselt Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 21 nimetatud hagiavalduses märkida pool, kelle vastu hagi esitatakse.
21 Hageja väidab, et Eulex Kosovol on õigus olla kostjaks, sest ta kujutab endast liidu organit või asutust ELTL artikli 263 esimese lõigu tähenduses.
22 Eulex Kosovo õigusliku seisundi osas tuleb meenutada, et nõukogu ühismeetme 2008/124 artikli 1 lõike 1 kohaselt moodustas liit Eulex Kosovo eesmärgiga luua „õigusriigimissioon” Kosovos.
23 Ühismeetme 2008/124 artikkel 6 määratleb Eulex Kosovo struktuuri. Selle artikli lõige 1 sätestab, et see on ühtne Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) missioon kogu Kosovos. Lõike 2 kohaselt moodustab Eulex Kosovo oma peakorteri, piirkondlikud ja kohalikud bürood kogu Kosovos, toetusüksuse Brüsselis (Belgia) ja vajaduse korral kontaktasutused. Vastavalt lõikele 3 kuulub Eulex Kosovosse missiooni juht ja operatsiooni plaanis kindlaksmääratud isikkoosseis ning politseikomponent, õigusalane komponent ja tollikomponent.
24 Ühismeetme 2008/124 artikli 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt on tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktor Eulex Kosovo tsiviiloperatsiooni ülem, kes juhib ja kontrollib Eulex Kosovot strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja üldises alluvuses. Nimetatud artikli lõike 3 alusel tagab tsiviiloperatsiooni ülem nõukogu otsuste ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise, sealhulgas missiooni juhile strateegilisel tasandil antud asjakohaste juhiste ning nõu ja tehnilise toetuse kaudu.
25 Ühismeetme 2008/124 artikkel 11 määratleb Eulex Kosovo käsuliini. Selle artikli lõike 2 kohaselt teostab Eulex Kosovo poliitika- ja julgeolekukomitee nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Vastavalt nimetatud artikli lõigetele 3 ja 4 annab tsiviiloperatsiooni ülem, kes on Eulex Kosovo ülem strateegilisel tasandil, nõukogule aru kõrge esindaja kaudu. Kõnealuse sätte lõige 5 sätestab, et missiooni juht juhib ja kontrollib Eulex Kosovot kohapeal ning allub otseselt tsiviiloperatsiooni ülemale.
26 Eeltoodud sätetest tuleneb, et Eulex Kosovo ei ole juriidiline isik ning ei ole ette nähtud, et ta võiks olla menetlusosaliseks liidu kohtutes. Tegemist on hoopis missiooniga, st lihtsalt tegevusega, mille kestus oli piiritletud esialgu 14. juuniga 2010 vastavalt ühismeetme 2008/124 artiklile 20, mida muudeti nõukogu 9. juuni 2009. aasta ühismeetmega 2009/445/ÜVJP (ELT L 148, lk 33), ning hagiavalduse esitamise ajal muudeti ja pikendati nõukogu 8. juuni 2010. aasta otsusega 2010/322/ÜVJP (ELT L 145, lk 13) missiooni 14. juunini 2012. Samas on Üldkohus juba selliste juhtumite osas otsustanud, et missioone ei saa pidada liidu organiteks või asutusteks ELTL artikli 263 esimese lõigu tähenduses (Üldkohtu presidendi 22. juuli 2010. aasta määrus kohtuasjas T‑271/10 R: H vs. nõukogu jt (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 19 ja 20). Seega ei ole Eulex Kosovo puhul tegemist sellise organi või asutusega.
27 Lisaks olgu meenutatud, et hageja taotleb Eulex Kosovo poolt hankelepingu sõlmimise otsuse raames võetud meetmete tühistamist, st sisuliselt nende meetmete tühistamist, millega lükati tagasi hageja pakkumus, mille ta esitas kõnealuses hankemenetluses, ja millega otsustati sõlmida hankeleping teise pakkujaga ning tühistada ka kõik muud seonduvad aktid ning eeskätt 17. aprilli 2012. aasta teatis, millega keelduti andmast õigust tutvuda taotletud dokumentidega.
28 Olgugi et meetmed võttis Eulex Kosovo juht ja Eulex Kosovo haldus- ja abiteenuste direktor, vastutab nende eest üksnes Eulex Kosovo juht (vt eespool punktid 5–7). Nimelt on tema see, kes juhib ja kontrollib isikkooseisu ning kes ühismeetme 2008/124 artikli 8 lõike 2 kohaselt vastutab töökorralduse ja logistika eest.
29 Olgu märgitud, et kõnealuses hankemenetluses võetud meetmed, mis sisuliselt tähendavad hageja pakkumuse tagasilükkamist, hankelepingu teise pakkujaga sõlmimise otsustamist ning keeldumist võimaldada tutvuda taotletud dokumentidega, on osa missiooni igapäevasest juhtimisest, mille eest vastutab missiooni juht.
30 Tuleb sedastada, et kõnealuses hankemenetluses võetud meetmed puudutavad Eulex Kosovo eelarvet.
31 Samas tuleb ühismeetme 2008/124 artikli 16 lõike 2 kohaselt kõiki kulusid hallata vastavalt EL‑i üldeelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse eeskirjadele ja menetlustele. Asjaomase ühismeetme artikli 8 lõige 5 sätestab, et missiooni juht vastutab Eulex Kosovo eelarve täitmise eest ja allkirjastab selleks Euroopa Komisjoniga lepingu. Niisiis on komisjon delegeerinud Eulex Kosovo eelarve täitmisega seotud teatud ülesanded Eulex Kosovo juhile, nagu on ette nähtud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (ELT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74) (muudetud kujul) artikli 54 lõike 2 punktis d.
32 Seda volitusnormi kajastavad eelkõige ühismeetme 2008/124 finantskorraldust käsitleva artikli 16 lõiked 3 ja 4. Nimelt võib asjaomase lõike 3 kohaselt missiooni juht sõlmida tehnilisi kokkuleppeid seoses Eulex Kosovole varustuse, teenuste ja tööruumide soetamisega üksnes komisjoni nõusolekul. Lõige 4 sätestab, et missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud toimingute kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase kontrolli all.
33 Olgu meenutatud, et delegeeritud õiguste alusel vastu võetud õigusaktide eest vastutab tavaliselt volituse andnud institutsioon, kellel lasub asjaomase õigusakti eest kohtulik vastutus (vt Üldkohtu presidendi 4. juuni 2012. aasta määrus T‑395/11: Elti vs. Euroopa Liidu delegatsioon Montenegros, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Nende asjaolude tõttu tuleb asuda seisukohale, et Eulex Kosovo juhi poolt kõnealuses hankemenetluses vastu võetud õigusaktide eest vastutab komisjon, kellel on õigus olla kostjaks ELTL artikli 263 esimese lõigu alusel. Nende aktide üle saab seega teostada kohtulikku kontrolli vastavalt hageja viidatud üldpõhimõtetele, mille kohaselt kõik liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktid, mille eesmärk on luua õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, on allutatud kohtulikule kontrollile (Euroopa Kohtu 23. aprilli 1986. aasta otsus kohtuasjas 294/83: Les Verts vs. parlament, EKL 1986, lk 1339, punkt 24, ja 8. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑411/06: Sogelma vs. AER, EKL 2008, lk II‑2771, punkt 37).
35 Järelikult ei ole Eulex Kosovol õigust olla kostjaks.
36 Seda järeldust ei sea kahtluse alla ühismeetme 2008/124 artikli 8 lõige 7, mille kohaselt missiooni juht esindab Eulex Kosovot operatsioonide piirkonnas ning tagab missiooni asjakohase nähtavuse, ega selle ühismeetme artikli 16 lõige 3, mis sätestab, et missiooni juht võib komisjoni nõusolekul sõlmida tehnilisi kokkuleppeid liikmesriikidega, osalevate kolmandate riikidega ja teiste Kosovos tegutsevate rahvusvaheliste osalejatega seoses Eulex Kosovole varustuse, teenuste ja tööruumide soetamisega. Nimelt annavad need sätted missiooni juhile üksnes piiratud volitused. Samas on kõnealuse artikli 8 lõike 7 alusel tal õigus asjaomast missiooni operatsioonide piirkonnas esindada, artikli 16 lõige 3 annab talle lihtsalt materiaalõiguslikus mõttes väga piiratud õigusvõime. Lisaks olgu märgitud, et viimati nimetatud säte pigem kinnitab asjaolu, et Eulex Kosovo juhi poolt kõnealuses hankemenetluses vastu võetud õigusaktide eest vastutab komisjon (vt eespool punktid 29–34).
37 Sellega seoses tuleb samuti tagasi lükata hageja argumendid, mis puudutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikli 1 lõiget 9, mille kohaselt on Eulex Kosovo kui avalik-õigusliku isiku puhul väidetavalt tegemist liidu organi või asutusega. Tegelikult peab nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 9 punkti b kohaselt olema avalik‑õiguslikule isikule antud juriidilise isiku staatus selle sätte tähenduses. Samas on juba sedastatud (vt eespool punkt 26), et Eulex Kosovo ei ole juriidiline isik ega saa seega olla avalik‑õiguslik isik direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 9 tähenduses.
38 Teiseks ja teise võimalusena väidab hageja, et juhul kui Eulex Kosovol ei ole õigust olla kostja, siis võib Üldkohus esiteks määrata kindlaks menetlusosalise, kelle vastu saab kohtuasja algatada. Hageja viitab selles osas kohtupraktikale, mille kohaselt ei too asjaolu, et hagiavalduses on ekslikult määratletud mõni muu kostja kui vaidlustatud õigusakti andja endaga kaasa hagi vastuvõetamatust, kui hagiavaldus sisaldab selliseid andmeid, mis võimaldavad kahtlusteta kindlaks määrata menetlusosalise, kelle vastu see on suunatud, vaidlustatud õigusakti määratluse ja selle andja. Selle kohtupraktika kohaselt tuleb sellisel juhul pidada kostjaks vaidlustatud õigusakti andjat, olgugi et talle pole viidatud hagiavalduse sissejuhatuses (vt Üldkohtu 16. oktoobri 2006. aasta määrus T‑173/06: Aisne ja Nature vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).
39 Samas ei ole see kohtupraktika mingil juhul kohaldatav käesolevale juhtumile. Nimelt ei kujuta hagiavalduses Eulex Kosovo nimetamine endast hageja eksimust. Vastupidi, hagiavalduse sisust ilmneb selgelt, et hageja soovis esitada hagi otseselt Eulex Kosovo vastu, kes hageja arvates on liidu organ või asutus ELTL artikli 263 esimese lõigu tähenduses, mida hageja pealegi kinnitab oma märkustes vastuvõetamatuse vastuväite kohta. Olgugi et on tõsi, et hagi on suunatud vaidlustatud aktide vastu, ei sisalda see mingeid andmeid, mis võimaldaksid kahtlusteta asuda seisukohale, et hagi on esitatud mõne muu üksuse vastu kui Eulex Kosovo. Vastupidi hageja väitele ei ole sellisel juhul Üldkohtu ülesanne määrata kindlaks menetlusosalist, kelle vastu hagi peaks olema esitatud, et oleks täidetud kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti b nõuded.
40 Teiseks väidab hageja, et Üldkohus oleks pidanud ta eksimuse tunnistama vabandatavaks; hageja viitab selles osas kohtupraktikale, mis tunnistab sellise eksimuse olemasolu juhul, kui asjaomane institutsioon on tegutsenud viisil, mis kas üksi või olulisel määral võib arusaadavalt ajada segadusse heauskse isiku, kes näitab üles tavapäraselt informeeritud majandustegevuses osalejalt nõutavat hoolsust (vt selle kohta Euroopa Kohtu 18. oktoobri 1977. aasta otsus kohtuasjas 25/68: Schertzer vs. parlament, EKL 1977, lk 1729, punkt 19, ja Üldkohtu 15. märtsi 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑514/93: Cobrecaf jt vs. komisjon, EKL 1995, lk II‑621, punkt 40).
41 On tõsi, et hanketeates oli märgitud hankijana Eulex Kosovo juht, kellele tuli esitada pakkumused. Samas ilmneb kohtule esitatud toimikust, et kõnealuses hankemenetluses tegelesid hagejaga Eulex Kosovo juht või Eulex Kosovo haldus- ja abiteenuste direktor. Lisaks tuleb märkida, et hanketeatest ega Eulex Kosovo juhi või nimetatud direktori saadetud kirjadest ei ilmnenud menetlusosalist, kelle suhtes kõnealuses hankemenetluses võetud meetmete peale oleks võinud õiguskaitsevahendeid kasutada. Neil asjaoludel ja silmas pidades selles menetluses valitsevat keerukat õiguslikku olukorda ühelt poolt Eulex Kosovo ja tema juhi, ning teiselt poolt komisjoni ja nõukogu vahel, oli hagejal vaieldamatult keeruline kindlaks määrata menetlusosalist, kes käsitletavate meetmete eest vastutas ja kellel on õigus olla kostjaks.
42 Sellegipoolest olgu meenutatud, et vabandatava eksimuse olemasolu saab hageja viidatud kohtupraktika (vt eespool punkt 40) kohaselt tuua kaasa üksnes selle, et hagi ei saa hilinemise tõttu jätta läbi vaatamata. Samas ei ole käesoleval juhul vaidlust küsimuses, et hageja on hagi esitamise tähtajast kinni pidanud. Lisaks tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole kunagi esitanud hagi mõne muu menetlusosalise vastu kui Eulex Kosovo, vaid on piirdunud Üldkohtule taotluse esitamisega määrata kindlaks kostja, kelle peale käsitletav hagi tuleks esitada, et see oleks vastuvõetav.
43 Lisaks ei ilmne kohtule esitatud toimikust, et hagejat oleks teavitatud sellest, et kõnealuses hankemenetluses võetud meetmete vastu tuleb hagi esitada Eulex Kosovo vastu. Vastupidi, tuleb märkida, et hagiavaldusest ilmneb selgelt, et hageja esitas oma hagi Eulex Kosovo vastu, sest ta oli seisukohal, et viimati nimetatu on liidu organ või asutus ELTL artikli 263 esimese lõigu tähenduses. Silmas pidades eespool punktides 22–36 mainitud ühismeetme 2008/124 sätete ja hagiavalduse esitamise ajal olemas olnud kohtupraktika piisavat selgust, ei oleks aga hageja tohtinud vaatamata eespool punktis 41 viidatud keerukustele teha sellist viga, et ta pidas Eulex Kosovot selliseks organiks või asutuseks. See eksimus ei ole seega vabandatav.
44 Seetõttu tuleb hageja argumendid, mis puudutavad vabandatavat eksimust, tagasi lükata.
45 Kõigist eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et kuna Eulex Kosovol ei ole õigust olla kostja, siis on tema vastu esitatud hagi vastuvõetamatu nii tühistamisnõuet kui ka tühistamisnõuetega tihedalt seotud kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas (vt selle kohta Euroopa Kohtu 14. veebruari 1989. aasta otsus kohtuasjas 346/87: Bossi vs. komisjon, EKL 1989, lk 303, punkt 31, ja eespool punktis 33 viidatud kohtumäärus Elti vs. Euroopa Liidu delegatsioon Montenegros, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika), ning ei ole vaja võtta seisukohta Üldkohtu väidetava pädevuse puudumise küsimuses seoses ELTL lepingu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) sätete alusel vastuvõetud õigusaktidega.
46 Seega tuleb jätta hagi rahuldamata.
Kohtukulud
47 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seonduvad kohtukulud vastavalt Eulex Kosovo nõuetele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (seitsmes koda)
määrab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud, kaasa arvatud ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kohtukulud välja Elitaliana SpA-lt.
Kuulutatud 4. juunil 2013 Luxembourgis.
kohtusekretär | | koja esimees |