Liidetud kohtuasjad T‑109/02, T‑118/02, T‑122/02, T‑125/02, T‑126/02, T‑128/02, T‑129/02, T‑132/02 ja T‑136/02
Bolloré SA jt
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Konkurents – Kartellikokkulepped – Isekopeeruva paberi turg – Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Rikkumise kestus – Rikkumise raskus – Trahvi suurendamine hoiatamise eesmärgil – Raskendavad asjaolud – Kergendavad asjaolud – Koostööteatis
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguse tagamine – Juurdepääs toimikule
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17)
2. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Selliste tõendite arvesse võtmata jätmine, millest ei ole otsuse adressaatideks olevaid ettevõtjaid teavitatud
(EÜ artikli 81 lõige 1)
3. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Vastuväiteteatisest erinev otsus – Kaitseõiguse rikkumine – Tingimus
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17)
4. Konkurents – Haldusmenetlus – Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 kohaldamatus – Ühenduse õiguse üldpõhimõtete kohaldatavus
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 19 lõige 2)
5. Institutsioonide aktid – Kaalutlusõigust teostades vastu võetud aktid – Haldusmenetluse subjektile antud tagatiste järgimine
6. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Tütarettevõtja toimepandud rikkumine – Emaettevõtja vastutus – Tingimused
(EÜ artikli 81 lõige 1)
7. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Teiste rikkumises osalenud ettevõtjate avalduste kasutamine tõenditena
(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 17, artikkel 11)
8. Konkurents – Kartellikokkulepped – Ettevõtja osalemine konkurentsivastastes algatustes
(EÜ artikli 81 lõige 1)
9. Konkurents – Kartellikokkulepped – Ettevõtjale süüks arvamine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
10. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendid, mida tuleb koguda
(EÜ artikli 81 lõige 1)
11. Konkurents – Kartellikokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste
(EÜ artikli 81 lõige 1)
12. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Trahvid – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvide üldise taseme tõstmine
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
13. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Vajalik sisu
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17)
14. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Vajalik sisu
(EÜ artikli 81 lõige 1 ja EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 17, artikkel 17 ja artikli 19 lõige 1)
15. Konkurents – Kartellikokkulepped – Keeld – Rikkumised – Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus, mida võib käsitleda ühe rikkumise koostisosadena
(EÜ artikli 81 lõige 1)
16. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus
(EÜ artikli 81 lõige 1; komisjoni teatis 98/C 9/03)
17. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Tegelik mõju turule
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)
18. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)
19. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
20. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
21. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
22. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatised 96/C 207/04 ja 98/C 9/03)
23. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)
24. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 2)
25. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 3)
26. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
27. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 3 kolmas taane)
28. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04)
29. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 11 lõiked 4 ja 5 ja artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04, D osa punkt 2)
30. Menetlus – Menetlustoimingud – Dokumentide esitamise nõue
(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 65 ja artikli 66 lõige 1)
1. Ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamise menetluses on komisjon kohustatud selleks, et anda asjaomastele ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele võimalus ennast tõhusalt kaitsta vastuväiteteatises nende kohta esitatud väidete vastu, võimaldama neil tutvuda kogu uurimistoimikuga, välja arvatud teiste ettevõtjate ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet sisaldavad dokumendid ning komisjoni sisedokumendid.
Lisaks tuleb ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste õigust kaitsta oma ärisaladusi kaaluda võrreldes õigusega tutvuda kogu toimikuga.
Seega, kui komisjon leiab, et tema uurimistoimiku teatud dokumendid sisaldavad ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet, tuleb tal koostada või lasta neil ettevõtjatel või ettevõtjate ühendustel, kellelt kõnealused dokumendid pärinevad, koostada nende dokumentide mittekonfidentsiaalsed versioonid. Kui kõigist dokumentidest mittekonfidentsiaalsete versioonide koostamine osutub raskeks, peab ta edastama asjaomastele pooltele piisavalt täpse nimekirja problemaatilistest dokumentidest, mis võimaldab neil kaaluda võimalust taotleda juurdepääsu konkreetsetele dokumentidele.
(vt punktid 45 ja 46)
2. Kuna dokumendid, millest asjaomaseid pooli ei ole konkurentsi valdkonnas toimuva haldusmenetluse käigus teavitatud, ei ole nende suhtes tõenditena kasutatavad, siis juhul, kui ilmneb, et komisjon tugines lõppotsuses dokumentidele, mis ei sisaldu uurimistoimikus ja millest hagejaid ei teavitatud, ei saa neid dokumente tõenditena arvesse võtta.
Sellest järeldub, et kui EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamise menetluses rikkumise tuvastamiseks kavatseb komisjon tugineda vastuväiteteatise vastuse teatavale lõigule või vastusele lisatud dokumendile, peab teistele selle menetluse osalistele olema antud võimalus sellise tõendi kohta oma seisukoht esitada.
(vt punktid 56 ja 57)
3. Kohtupraktika kohaselt peab vastuväiteteatises olema kas või kokkuvõtlikult, kuid piisavalt selgelt sõnastatud ülevaade etteheidetest, et huvitatud isikud saaksid teada, millist tegevust komisjon neile ette heidab. Üksnes selle tingimuse täitmisel täidab vastuväiteteatis sellele ühenduse määrustega pandud ülesannet anda kogu vajalik teave ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele, et nad saaksid end tõhusalt kaitsta enne, kui komisjon võtab vastu lõppotsuse.
See nõue ei ole täidetud, kui otsuses peetakse emaettevõtjat rikkumise eest vastutavaks esiteks põhjusel, et tema tütarettevõtja osales kartellis, ja teiseks põhjusel, et emaettevõtja osales otseselt kartelli tegevuses, samal ajal kui vastutäiteteatis ei võimalda emaettevõtjal tutvuda etteheitega tema otsese osalemise kohta rikkumises ega ka nende faktiliste asjaoludega, mis lõpuks esitati selle etteheite toetuseks otsuses.
Siiski, isegi kui komisjoni otsus sisaldab uusi faktilisi või õiguslikke argumente, mille osas asjaomaseid ettevõtjaid ei ole ära kuulatud, põhjustab tuvastatud viga otsuse tühistamise selles suhtes üksnes juhul, kui asjaomaseid argumente ei suudeta tõendada õiguslikult piisavalt otsuses esitatud muude asjaolude põhjal, mille kohta asjaomastel ettevõtjatel on olnud võimalus esitada oma seisukoht.
Pealegi, kui otsuse teatud põhjendused on iseenesest oma olemuselt sellised, et nende alusel võib otsuse õiguslikult piisavalt põhjendatuks lugeda, siis ei mõjuta otsuse ülejäänud põhjendustes tehtud vead mingil juhul otsuse resolutiivosa.
(vt punktid 67, 71, 77 ja 79–81)
4. Kuigi komisjon ei kujuta endast kohut Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 tähenduses ja kuigi komisjoni määratavad trahvid ei ole karistusõiguslikku laadi, on komisjon siiski kohustatud haldusmenetluses ühenduse õiguse üldpõhimõtteid järgima.
Sellegipoolest – esiteks, kuigi komisjon võib ära kuulata füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kui ta seda vajalikuks peab, ei ole tal õigust kutsuda süüdistuse tunnistajaid ilma nende nõusolekuta, ning teiseks ei ole asjaolu, et ühenduse konkurentsiõiguse sätted ei näe ette komisjoni kohustust kutsuda süüdistatava kasuks ütlusi andvaid tunnistajaid, kelle ülekuulamist on taotletud, vastuolus eespool nimetatud põhimõtetega.
(vt punktid 86 ja 87)
5. Juhtudel, kui ühenduse institutsioonidel on oma ülesannete täitmisel kaalutlusõigus, on ühenduse õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatiste järgimine veelgi suurema tähtsusega. Mainitud tagatiste hulka kuuluvad eelkõige pädeva institutsiooni kohustus uurida hoolikalt ja erapooletult kõiki antud juhtumi puhul tähtsust omavaid asjaolusid.
(vt punkt 92)
6. Asjaolust, et tütarettevõtjal on eraldi õigusvõime, ei piisa selleks, et välistada võimalus, et tema rikkumine pannakse süüks emaettevõtjale, eriti kui tütarettevõtja ei otsusta oma tegutsemise üle turul sõltumatult, vaid rakendab enamjaolt talle emaettevõtja poolt antud juhiseid.
Emaettevõtja 100‑protsendilisest osalusest tütarettevõtjas – kuigi see on kaalukas tõend emaettevõtja otsustava mõju kohta tütarettevõtja tegevusele turul – üksi ei piisa selleks, et omistada vastutus tütarettevõtja tegevuse eest emaettevõtjale. Osalusprotsendile lisaks on vaja täiendavat asjaolu, kuid see võib olla ka kaudsete tõendite vormis. See täiendav asjaolu ei pea tingimata olema tõend selle kohta, et emaettevõtja on andnud tütarettevõtjale tegelikult juhiseid, et ta osaleks konkurentsivastases tegevuses.
(vt punktid 131 ja 132)
7. Kartellis osalemises süüdistatava ettevõtja avaldust, mille tõelevastavuse on vaidlustanud paljud teised kartellis osalemises süüdistatavad ettevõtjad, ei saa pidada piisavaks tõendiks viimati nimetatud ettevõtjate toimepandud rikkumise kohta, kui selle toetuseks puuduvad muud tõendid.
Avalduse tegija huvide vastast avaldust tuleb üldjuhul pidada eriti usaldusväärseks tõendiks.
(vt punktid 166 ja 167)
8. Ettevõtja kartellikokkuleppes osalemise õiguslikult piisavaks tõendamiseks piisab sellest, kui komisjon tõendab, et asjaomane ettevõtja osales koosolekutel, mille käigus sõlmiti konkurentsivastaseid kokkuleppeid, olemata sellele selgelt vastu. Kui osalemine sellistel koosolekutel on tõendatud, peab see ettevõtja esitama tõendeid, et ta osales neil kohtumistel ilma mingisuguse konkurentsivastase tagamõtteta, näidates, et ta oli oma konkurentidele teada andnud, et ta osaleb neil kohtumistel muul eesmärgil kui nemad.
Selle õiguspõhimõtte aluseks olev põhjus on see, et ettevõtja, kes osales niisugusel koosolekul ilma avalikult teatamata, et ta ei loe end seal arutatuga seotuks, andis teistele osalejatele mõista, et ta on kokkulepituga nõus ja et ta kavatseb seda järgida.
Pealegi asjaolu, et ettevõtja ei vii ellu konkurentsivastase eesmärgiga koosolekute tulemusi, ei kõrvalda tema vastutust kartellis osalemise eest, välja arvatud siis, kui ta on avaldanud, et ei loe end selle sisuga seotuks.
Kuna koosolekute süsteem kuulub asjaomaste ettevõtjate pingutuste hulka, millel on vaid üks majanduslik eesmärk – kahjustada hindade normaalset arengut asjaomasel turul, oleks kunstlik jagada vaid ühte eesmärki taotlevat vältavat tegevust erinevateks rikkumisteks.
(vt punktid 188, 189, 196, 312, 360 ja 424)
9. Ettevõtja, kes osales ühenduse konkurentsieeskirjade mitmelaadilises rikkumises oma tegevusega, mis vastab konkurentsivastase eesmärgiga kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse mõistele EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses ning mille eesmärk on aidata kaasa rikkumise kui terviku toimepanemisele, võib kogu rikkumises osalemise perioodi ulatuses olla vastutav ka sama rikkumise raames teiste ettevõtjate poolt toime pandud tegude eest, kui tuvastatakse, et kõnealune ettevõtja on teadlik teiste osalejate õigusvastastest tegudest või võib neid mõistlikult ette näha ja on valmis seda riski kandma.
Ettevõtjat ei saa pidada kogu kartellis osalenuks üksnes sel põhjusel, et kokkuleppel, milles ta osales, ja kogu kartellil on samad eesmärgid. Üksnes juhul, kui ettevõtja selles kokkuleppes osaledes teadis või pidi teadma, et seda tehes liitub ta kogu kartelliga, võib asjaomases kokkuleppes osalemine kujutada endast kogu selle kartelliga liitumise väljendust.
(vt punktid 207, 209 ja 236)
10. EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise tõendamisel peab komisjon osutama enda tuvastatud rikkumise tõenditele ja tegema kindlaks sobivad tõendid, et tõendada õiguslikult piisavalt rikkumise moodustavate asjaolude olemasolu.
Komisjon peab esitama piisavalt täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid, mille põhjal saaks veenduda, et rikkumine on toime pandud. Kõik komisjoni esitatud tõendid ei pea siiski tingimata vastama neile tingimustele rikkumise kõigi tunnuste osas. Piisab, kui tõendite kogum, millele institutsioon tugineb, vastab igakülgselt hinnatuna neile nõuetele.
(vt punktid 256–258)
11. Iga ettevõtja tegevuspoliitika sõltumatuse nõudega – mis on omane asutamislepingu konkurentsi puudutavatele sätetele – on oluliselt vastuolus igasugune ettevõtjate omavaheline otsene või kaudne suhtlemine, mis võib mõjutada olemasoleva või potentsiaalse konkurendi tegutsemist turul või anda sellisele konkurendile teada viisist, kuidas ettevõtja ise on otsustanud või kavatseb turul tegutseda, kui selle suhtlemise eesmärk või mõju on selliste konkurentsitingimuste tekitamine, mis ei vasta kõnealuse turu tavapärastele tingimustele. Kui puuduvad vastupidist tõendavad tõendid, mida peavad esitama huvitatud ettevõtjad, tuleb eeldada, et kooskõlastatud tegevuses osalevad ettevõtjad, kes jätkavad turul tegutsemist, võtavad konkurentidega vahetatud teavet oma turukäitumise kindlaksmääramisel arvesse.
(vt punkt 291)
12. Asjaolu, et komisjon on varem kohaldanud teatava suurusega trahve teatavat liiki rikkumistele, ei saa võtta temalt võimalust seda taset määruses nr 17 märgitud piirides tõsta, kui see on vajalik ühenduse konkurentsipoliitika elluviimise tagamiseks.
Ühenduse konkurentsieeskirjade tõhus kohaldamine nõuab, et komisjon saaks igal hetkel kohandada trahvide taset vastavalt selle poliitika vajadustele.
Trahviga lõppeda võiva haldusmenetlusega seotud ettevõtjatel ei saa tekkida õiguspärast ootust, et komisjon ei ületa varasema praktika käigus määratud trahvide taset.
(vt punktid 376 ja 377)
13. Komisjonil ei ole trahvisumma arvutamise aluseks olevatele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele viidates kohustust vastuväiteteatises täpsustada, millisel moel ta neid asjaolusid trahvisumma suuruse kindlaksmääramisel arvesse võttis. Andmete edastamine kavandatavate trahvide taseme kohta oleks seni, kuni ettevõtjatele ei ole antud võimalust esitada oma märkusi nende vastu esitatud vastuväidetele, komisjoni otsuse sobimatu ennetamine.
Komisjonil ei ole haldusmenetluses ka kohustust teavitada asjaomaseid ettevõtjaid oma kavatsusest kohaldada uut trahvide arvutamise meetodit.
(vt punktid 392 ja 403)
14. Komisjon täidab oma kohustust arvestada ettevõtjate õigusega olla ära kuulatud, niipea kui komisjon märgib vastuväiteteatises sõnaselgelt, et ta kavatseb kaaluda, kas asjaomastele ettevõtjatele tuleb trahv määrata, ja toob esile peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis võivad trahvi kaasa tuua, näiteks väidetava rikkumise raskusaste ja kestus ning asjaolu, et rikkumine pandi toime „tahtlikult või hooletusest”. Nii käitudes annab komisjon ettevõtjatele vajaliku teabe enda kaitsmiseks mitte üksnes rikkumise tuvastamise, vaid ka neile trahvi määramise vastu.
Sellest järeldub, et konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratava trahvi suuruse kindlaksmääramisel on asjaomaste ettevõtjate kaitseõigused komisjoni ees tagatud võimalusega esitada märkusi neile süüks pandavate tegude kestuse, raskusastme ja konkurentsivastase laadi kohta. Ettevõtjatel on trahvisumma kindlaksmääramise puhul ka täiendav tagatis, kuna Esimese Astme Kohtul on määruse nr 17 artikli 17 alusel täielik pädevus ja ta võib muu hulgas trahvi tühistada või seda vähendada.
(vt punktid 397 ja 398)
15. Kuigi tõsiasi, et ettevõtja ei osalenud kartellikokkuleppe kõigis osades, ei ole asjakohane rikkumise toimepanemise tuvastamiseks, tuleb sellist asjaolu arvestada rikkumise raskusastme hindamisel ja vajadusel trahvisumma kindlaksmääramisel.
(vt punkt 429)
16. Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratava trahvi suuruse kindlaksmääramisel peab rikkumise raskusastme hindamisel arvestama eelkõige konkurentsipiirangute laadi.
Rikkumisi, mis seisnevad hindade kindlaksmääramises ja turu jagamises, tuleb pidada eriti rasketeks rikkumisteks, sest need kujutavad endast otsest sekkumist asjaomasel turul valitseva konkurentsi põhilistesse parameetritesse.
Rikkumise kvalifitseerimine väga raskeks ei sõltu siiski turgude eraldamise olemasolust. Vastupidi – hinnakartellide või turujagamiskvootidega seotud horisontaalseid kokkuleppeid peetakse siseturu häireteta toimimist kahjustavateks ja sama moodi võib kvalifitseerida ka muid tegevusviise, millel võib olla selline mõju.
Kohtupraktikast ega suunistest määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ei nähtu, et rikkumise kvalifitseerimine väga raskeks eeldab mitme sellise teguviisi kumuleerumist. Horisontaalne hinnakokkulepe võib üksi olla selline rikkumine, kui see ohustab turu häireteta toimimist.
Lisaks ei nähtu kohtupraktikast ega eespool viidatud suunistest, et rikkumise väga raskeks kvalifitseerimiseks peab kartellil olema eriline väljakujunenud struktuur.
(vt punktid 434–437 ja 441)
17. Vastavalt suunistele määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta tuleb rikkumise raskuse hindamisel arvesse võtta rikkumise laadi, tegelikku mõju turule, kui seda saab mõõta, ja asjakohase geograafilise turu suurust. Kõnealused suunised ei seo seega rikkumise raskusastet otseselt rikkumise mõjuga. Tegelik mõju on üks tegur teiste hulgas, mida isegi ei tule arvesse võtta siis, kui see pole mõõdetav.
(vt punkt 447)
18. Üksnes see, et turul on langus ja et mõned ettevõtjad kannavad kahju, ei takista kartelli loomist ega EÜ artikli 81 kohaldamist. Pealegi ei tähenda halb turuolukord seda, et kartellil puudub mõju. Kokkulepitud hinnatõusudega võidakse võimaldada hinnalanguste kontrolli või piiramist, kahjustades seeläbi konkurentsi.
Pealegi, kui komisjon määrab karistuse ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest, ei ole ta kohustatud lugema kergendavaks asjaoluks asjaomase sektori halba finantsolukorda ning see, kui ta varasemates asjades on sektori majanduslikku olukorda kergendava asjaoluna arvesse võtnud, ei tähenda, et ta peaks selle praktika järgimist tingimata jätkama. Üldjuhul tekivadki kartellid siis, kui sektoril on raskusi.
(vt punktid 462 ja 663)
19. Rikkumise raskusastme hindamiselementide hulka võivad olenevalt olukorrast kuuluda rikkumise esemeks olnud kaupade kogus ja väärtus, ettevõtja suurus ja majanduslik võimsus ja seega mõju, mida see ettevõtja võis avaldada asjaomasele turule. Esiteks järeldub sellest, et trahvi kindlaksmääramisel on lubatud arvesse võtta nii ettevõtja kogukäivet, mis on üks, olgugi ligikaudne ja ebatäiuslik näitaja ettevõtja suuruse ja majandusliku võimsuse kohta, kui ka käibe seda osa, mis tuleneb rikkumise esemeks olnud kaupade müügist, mis võib näidata selle rikkumise ulatust. Teiseks järeldub sellest, et kummalegi käibele ei tohi omistada tähtsust, mis võrreldes teiste hindamiselementidega oleks ebaproportsionaalne, ja seetõttu ei saa sobiva trahvisumma kindlaksmääramine olla üksnes kogukäibel põhineva arvutuse tulemus.
(vt punkt 468)
20. Komisjonil ei ole trahvisummade kindlaksmääramisel vastavalt kõnealuse rikkumise raskusastmele ja kestusele kohustust arvutada trahv asjaomaste ettevõtjate käibel põhinevate summade alusel ega tagada olukorras, kus trahve määratakse mitmele sama rikkumisega seotud ettevõtjale, et tema arvutuste tulemusel saadud asjaomastele ettevõtjatele määratavad lõplikud trahvisummad väljendaksid kõiki nende ettevõtjate vahelisi erinevusi kogukäibe või kõnealuse toote turul saadud käibe osas.
(vt punkt 484)
21. Juhul kui komisjon jagab asjaomased ettevõtjad trahvisummade määramiseks kategooriatesse, peab määratletud kategooriate trahvi ülempiir olema ühetaoline ja objektiivselt õigustatud. Kuna Euroopa majanduspiirkonnas kõnealuse toote müügist saadava käibe ja turuosade põhjal saadakse teavet ettevõtja tähtsusest, võib komisjon neid asjaolusid selles kontekstis arvesse võtta.
Turuosade kasutamine ühe asjaoluna ettevõtjate eristamisel on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kui seda ei kohaldata kõigi silmas peetud ettevõtjate suhtes.
(vt punktid 504, 507, ja 511)
22. Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvide hoiatava mõju arvessevõtmine trahvi lähtesumma kindlaksmääramisel on rikkumise raskusastme alusel määratavate trahvide kaalumise lahutamatu osa.
Komisjon võib määrata rangema trahvi ettevõtjale, kelle tegevusel on seetõttu, et tal on turul määrav seisund, olnud turule suurem mõju kui teistel sama rikkumise toime pannud ettevõtjatel. Selline trahvisumma arvutamise viis vastab muu hulgas vajadusele, et trahv oleks piisavalt hoiatav.
Hoiatava mõju eesmärgil toimuv konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvide suurendamine ei ole vastuolus teatise – mis käsitleb trahvide määramata jätmist või vähendamist kartellidega seotud juhtumite puhul – kohaldamisega, kuna need kaks etappi on ilmselgelt erinevad ja nende samaaegset kohaldamist ei saa pidada vastuoluliseks. Trahvi suurendamine hoiatava mõju eesmärgil kuulub toimepandud rikkumise eest määratava trahvi arvutamise staadiumisse. Pärast seda, kui summa on kindlaks määratud, on koostööteatise kohaldamise eesmärk tasuda neile ettevõtjatele, kes otsustasid teha komisjoniga koostööd. Asjaolu, et ettevõtja otsustab teha uurimisel koostööd talle selles kontekstis määratud trahvi vähendamiseks, ei taga sugugi seda, et ettevõtja hoidub sarnase rikkumise toimepanemisest tulevikus.
(vt punktid 526, 540 ja 541)
23. Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvide suuruse kindlaksmääramisel võib komisjon trahvi lähtesummat suurendada esmalt ettevõtja tähtsuse tõttu asjaomase kauba turul, teiseks hoiatava mõju eesmärgil, võttes arvesse ettevõtja või kontserni, kuhu ettevõtja kuulub, tegevust tervikuna, et arvestada tema koguressursse. Need kaks suurendamist ei arvesta samu asjaolusid.
(vt punktid 535 ja 536)
24. Kui ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise panevad toime mitu ettevõtjat, tuleb trahvisummade kindlaksmääramisel uurida iga ettevõtja osalemise suhtelist raskusastet, kusjuures eelkõige tuleb välja selgitada, milline oli ettevõtjate vastav roll nende rikkumises osalemise kestuse jooksul. Sellest tuleneb eelkõige, et ühe või mitme ettevõtja tegutsemist kartelli „eestvedajana” tuleb trahvisumma arvutamisel arvesse võtta, kuna selliselt tegutsenud ettevõtjad peavad teiste ettevõtjatega võrreldes kandma seetõttu erilist vastutust. Vastavalt neile põhimõtetele kehtestab komisjoni suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkt 2 pealkirjaga „Raskendavad asjaolud” mitteammendava loetelu asjaoludest, mille esinemisel võidakse trahvi põhisummat suurendada ja mille hulgas esineb ka „rikkumise eestvedamine või algatamine”.
(vt punktid 561 ja 622)
25. Kuigi suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktis 3 sisalduvas loetelus nimetatud asjaolud on kindlasti nende hulgas, mida komisjon võib konkreetsel juhul arvesse võtta, ei ole komisjon kohustatud trahvi sellel alusel automaatselt täiendavalt vähendama, kui ettevõtja esitab andmeid, mis tõendavad ühe sellise asjaolu esinemist. Seda, kas trahvi võimalik vähendamine kergendavate asjaolude alusel on asjakohane, tuleb hinnata igakülgselt, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid tervikuna. Kuna suunised ei sisalda kohustuslikku sätet kergendavate asjaolude kohta, mida võib arvesse võtta, on komisjonil säilinud teatav kaalutlusõigus hinnata igakülgselt seda, millisel määral on võimalik kergendavate asjaolude alusel trahvisummasid vähendada.
(vt punktid 602 ja 624)
26. Asjaolu, et teatavat ettevõtjat ähvardati või survestati, ei muuda kuidagi ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise olemasolu ega toimepandud rikkumise raskusastet ega saa endast kujutada kergendavat asjaolu. Ettevõtja, kes osaleb koos teistega konkurentsivastases tegevuses, võib talle avaldatavast survest pädevatele asutustele teatada ja esitada kartellis osalemise asemel komisjonile taotluse määruse nr 17 artikli 3 alusel. See kehtib kõigi kartellis osalevate ettevõtjate suhtes, ilma et neil tuleks teha vahet väidetava surve väidetava tugevuse põhjal.
(vt punktid 638 ja 639)
27. Rikkumise lõpetamine kohe, kui komisjon sekkub, kuulub suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktis 3 sõnaselgelt loetletud kergendavate asjaolude hulka.
Komisjonil ei ole siiski üldiselt kohustust lugeda rikkumise jätkamist raskendavaks asjaoluks ega ka rikkumise lõpetamist kergendavaks asjaoluks.
Kui rikkumise lõpetamise kuupäev eelneb komisjoni esimesele sekkumisele või uurimisele, võtaks trahvi vähendamine kaks korda arvesse vastavalt eespool viidatud suunistele trahvide arvutamisel arvessevõetavat rikkumise kestust. Täpsemalt on sellise arvessevõtmise eesmärk karistada rangemalt neid ettevõtjaid, kes rikuvad konkurentsieeskirju pikka aega, kui neid, kes rikuvad asjaomaseid sätteid lühikest aega. Trahvi vähendamine põhjusel, et ettevõtja on lõpetanud õigusrikkumise enne komisjoni esimest uurimist, tooks kaasa selle, et lühiajalise rikkumise eest vastutavad ettevõtjad saaksid kasu teist korda.
(vt punktid 643–646)
28. Koguni teatise, mis käsitleb trahvide määramata jätmist või vähendamist kartellidega seotud juhtumite puhul, B osa punkti b sõnastusest nähtub, et „esimene” ettevõtja ei pea olema esitanud kõiki tõendeid kartelli toimimise kõikide üksikasjade kohta, vaid piisab, kui ta esitab määravaid tõendeid. Kõnealune säte ei nõua, et esitatud tõendid oleksid iseenesest „piisavad” vastuväiteteatise koostamiseks või isegi rikkumist tuvastava lõppotsuse vastuvõtmiseks.
Pealegi nähtub koostööteatisest selgelt, et sellel, et ettevõtja on määravate tõendite esitamisel esimene, on tähtsust B ja C osa, kuid mitte D osa kohaldamisel, kuivõrd D osa ei sisalda ühtegi viidet sellele, et mõni ettevõtja on teinud koostööd teisest varem, ega premeeri sellist varem tegutsemist.
(vt punktid 692 ja 697)
29. Trahvisumma vähendamine haldusmenetluses tehtud koostöö tõttu on õigustatud vaid siis, kui asjaomase ettevõtja tegevus võimaldab komisjonil kergemini rikkumise tuvastada ja vajadusel selle lõpetada.
Komisjonil on selles suhtes kaalutlusõigus, nagu nähtub teatise, mis käsitleb trahvide määramata jätmist või vähendamist kartellidega seotud juhtumite puhul, D osa punkti 2 sõnastusest.
Lisaks sellele saab koostööteatise alusel trahvisumma vähendamine peamiselt olla õigustatud üksnes siis, kui esitatud informatsioon ja asjaomase ettevõtja käitumine üldisemalt annavad tunnistust temapoolsest tõelisest koostööst.
Ülestunnistused, millega kaasnevad tingimused või ebaselged avaldused, ei ole käsitletavad tegeliku koostööna ega kergenda komisjoni ülesannet, sest need eeldavad uurimist. See kehtib seda enam siis, kui tingimused puudutavad rikkumise kestust, müügikvoote, turuosi või teabevahetust.
(vt punktid 716 ja 717)
30. Ühenduste kohtus toimuvas menetluses ei saa komisjoni sisedokumente, mis puudutavad ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamise menetlust, teha hagejatele teatavaks, välja arvatud juhul, kui seda nõuavad käsitleva asja erakorralised asjaolud kaalukate tõendite kohaselt, mis neil tuleb esitada.
(vt punkt 736)