Language of document :

23. oktoobril 2008 esitatud hagi - Toland versus parlament

(Kohtuasi T-471/08)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ciarán Toland (Dublin, Iirimaa) (esindajad: solicitor A. Burke ja SC E. Regan)

Kostja: Euroopa Parlament

Hageja nõuded

Tühistada Euroopa Parlamendi juhatuse asepresidendi parlamendiliige Dianna Wallise 11. augusti 2008. aasta otsus A(2000), mille adressaat on Ciaran Toland, kuna otsusega keelduti hagejale võimaldamast juurdepääsu 9. jaanuaril 2008. aastal koostatud Euroopa Parlamendi siseauditi teenistuse aruandele nr 06/02 "Parlamendiliikmete assistendi hüvitise audit";

Kohustada Euroopa parlamenti võimaldama hagejale juurdepääs 9. jaanuaril 2008. aastal koostatud Euroopa Parlamendi siseauditi teenistuse aruandele nr 06/02 "Parlamendiliikmete assistendi hüvitise audit";

mõista hageja kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

11. juunil 2008 esitas hageja taotluse juurdepääsuks Euroopa Parlamendi siseauditi teenistuse aastaaruandele, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni punktis 24 märgitud kuueteistkümnele aruandele. 23. juuni 2008. aasta kirjaga võimaldati hagejale osaline juurdepääs ühele aruannetest, siseauditi aruandele 07/01, misjärel hageja esitas määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 7 lõike 2 alusel lisataotluse piiramatuks juurdepääsuks mainitud kuueteistkümnele aruandele. 11. augusti 2008. aasta kirjaga, millest hageja sai teada 20. augustil 2008, vastas Euroopa Parlamendi asepresident taotlusele, võimaldades hagejale juurdepääsu soovitud aruannetest kolmeteistkümnele siseauditi aruandele ning osalise juurdepääsu kahele aruandele, keeldudes võimaldamast juurdepääsu ühele aruannetest.

Hageja taotleb EÜ artikli 230 alusel ja vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 esitatud avalduses 11. augusti 2008. aasta otsuse A(2008) tühistamist osas, milles lükati tagasi hageja taotlus saada juurdepääs siseauditi teenistuse aruandele nr 06/02 "Parlamendiliikmete assistendi hüvitise audit".

Hageja väidab, et vaidlustatud otsuse puhul on ilmselgelt rikutud õigusnorme ja tehtud hindamisvigu, see on ebaproportsionaalne ning seda ei ole põhjendatud:

a) arvestades selles esitatud õiguslikke aluseid juurdepääsu andmisest keeldumise kohta;

b) selles on eiratud olemasolevat kaalutluspädevust, kuna ei ole arvesse võetud asjakohaseid õigusnorme;

c) selles on juurdepääsu andmisest keeldumist õiguslikult põhjendatud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande või artikli 4 lõike 3 alusel;

d) selles ei ole kaalutud asjaolu, kas esineb ülekaalukas üldine huvi, mis võib olla keeldumise põhjustest olulisem;

e) asepresident ei ole tuvastanud, et demokraatia, avatuse ja läbipaistvusega seonduvad huvid kujutavad endast ülekaalukaid üldisi huve, mis on keeldumise põhjustest olulisemad;

f) selles on nenditud, et siseauditi aruandes anti soovitusi tegevuskavade rakendamiseks õigus- ja haldusaktide vastuvõtmisel, või et selles ei tuvastatud, et demokraatia, avatuse ja läbipaistvusega seonduvad huvid õigus- ja haldusaktide vastuvõtmisel kuuluvad kodanikuosaluse valdkonda, mis kujutab endast ülekaalukat üldist huvi, millest lähtuvalt tuleks info avalikustada

____________