Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Słupsku (Poola) 25. oktoobril 20021 – kriminaalmenetluses süüdistatavad M.C., M.F.
(kohtuasi C-648/21)
Kohtumenetluse keel: poola
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sąd Okręgowy w Słupsku
Põhikohtuasja pooled
M.C., M.F.
Eelotsuse küsimused
Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu 27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (ustawa z dnia 27 lipca 2001 r. – Prawo o ustroju sądów powszechnych) artikli 47b lõiked 5 ja 6 koostoimes artikli 30 lõikega 1 ja artikli 24 lõikega 1, mille kohaselt on selline liikmesriigi kohtuorgan, nagu kohtukolleegium, pädev vabastama selle kohtu kohtuniku tema kohustusest lahendada teatavad või kõik talle määratud kohtuasjad, kui:
a) kohtu kolleegiumi kuulub seadusest tulenevalt kohtu esimees, kelle on ametisse nimetanud täidesaatev organ, nagu justiitsminister, kes samal ajal on riigi peaprokurör;
b) kohtunik vabastatakse tema kohustusest lahendada talle määratud kohtuasju ilma tema nõusolekuta;
c) liikmesriigi õiguses ei ole ette nähtud kriteeriume, mis kehtivad kohtu kolleegiumile kohtuniku vabastamisel kohustusest vaadata läbi talle määratud kohtuasju, ega kohustust põhjendada sellist kohustusest vabastamist ja seda kohtulikult kontrollida;
d) kohtu kolleegiumi osa liikmeid on kohtuniku ametisse nimetatud sarnastel asjaoludel, nagu kirjeldatakse Euroopa Kohtu 15. juuli 2021. aasta otsuses komisjon vs. Poola (kohtunike distsiplinaarkord) (C-791/19, EU:C:2021:596)?
Kas esimeses küsimuses viidatud sätteid ja esimuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et need annavad liikmesriigi kohtule, kes vaatab läbi kriminaalasja, mis kuulub direktiivi 2016/3431 kohaldamisalasse, ja kelle kohtunik on vabastatud kohustusest vaadata läbi esimeses küsimuses kirjeldatud viisil kohtuasju, ning kõigile riigiorganitele õiguse (või seavad kohustuse) jätta kohtu kolleegiumi akti ja muud järgnevad aktid – nagu määrus kohtuasjad, sealhulgas põhikohtuasi uuesti jagada, jättes arvesse võtmata vabastatud kohtuniku – kohaldamata nii, et see kohtunik saab õigusemõistmist jätkata seda kohtuasja läbi vaatavas kohtukoosseisus?
Kas esimeses küsimuses viidatud sätteid ja esimuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt peavad liikmesriigi õiguskorras kriminaalmenetluses, mis kuulub direktiivi 2016/34 kohaldamisalasse, olemas olema sellised meetmed, mis tagavad, et menetlusosalistel, nagu põhikohtuasja kostjad, on õigus paluda kontrollida ja vaidlustada [esimeses küsimuses] nimetatud otsuseid, millega muudetakse kohtuasja läbivaatava kohtu koosseisu ja sellest tulenevalt esimeses küsimuses kirjeldatud viisil vabastatakse kohtuasja seni läbi vaadanud kohtunik kohustusest teha kohtuasjas lahend?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT 2016, L 65, lk 1).