ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)
21. oktoober 2015(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi PETCO taotlus – Varasem ühenduse kujutismärk PETCO – Suhteline keeldumispõhjus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Haldusmenetluse peatamine – Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 7 punkt c ja eeskirja 50 lõige 1 – Väide, mis ei toeta nõudeid – Keeld teha otsus ultra petita – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas T‑664/13,
Petco Animal Supplies Stores, Inc., asukoht San Diego, California (Ühendriigid), esindaja: barrister C. Aikens,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: V. Melgar ja Ó. Mondéjar Ortuño,
kostja,
teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses oli
Domingo Gutiérrez Ariza, elukoht Málaga (Hispaania),
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 7. oktoobri 2013. aasta otsuse (asi R 347/2013‑4) peale, mis käsitleb Domingo Gutiérrez Ariza ja Petco Animal Supplies Stores, Inc.‑i vahelist vastulausemenetlust,
ÜLDKOHUS (teine koda),
koosseisus: president M. E. Martins Ribeiro, kohtunikud S. Gervasoni ja L. Madise (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik I. Dragan,
arvestades 10. detsembril 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 11. aprillil 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades 14. aprillil 2015 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Petco Animal Supplies Stores, Inc. esitas 11. juulil 2011 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 2009, L 78, lk 1) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnaline tähis PETCO.
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 31 ja 35 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 31: „elusloomad; loomasööt; linnased; loomasööt ja ‑jook; koeratoit ja ‑maiused; kassitoit ja ‑maiused; väikeloomasööt; kalasööt; roomajate sööt ja linnuseemned”;
– klass 35: „lemmikloomade, lemmiklooma mänguasjade, lemmikloomatoitude ja spordivahendite jaemüügi ja veebipoe teenused; spordivõistluste ja/või ‑ürituste edendamine teenusena, nimelt meelelahutus muusika‑ ja teatrietenduste, hariduslike, kultuuriliste ja kodanikualgatuslike näituste ja ürituste korraldamise kujul; looma‑ ja koduloomatoodete jaekaupluste teenused”.
4 Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 8. septembri 2011. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 2011/170.
5 Domingo Gutiérrez Ariza esitas 16. novembril 2011 määruse nr 207/2009 artikli 41 alusel taotletava kaubamärgi registreerimisele eespool punktis 3 nimetatud kaupade ja teenuste osas vastulause.
6 Vastulause aluseks oli varasem punast ja valget värvi ühenduse kujutismärk, mis on kujutatud järgmiselt:
7 Kaubad ja teenused, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, kuuluvad muu hulgas Nizza kokkuleppe klassidesse 31 ja 35 ning vastavad nendes klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 31: „põllumajandus‑, aia‑ ja metsasaadused ning teraviljad, mis ei kuulu teistesse klassidesse; elusloomad; värske puu‑ ja köögivili; seemned; looduslikud taimed ja lilled; loomad (sööt); linnased”;
– klass 35: „reklaam; ärijuhtimine; ettevõttehaldus; kontoriteenused; hulgi‑, jae‑ ja globaalsete arvutivõrkude kaudu järgmiste kaupade müügi teenused: loomasööt, matkasöögid, makarontooted, seemned, värvained, vitamiinid, ravimid, peenkruus, munad, toidulisandid, puurid, kuudid, akvaariumid, terraariumid, lemmiklooma reisikastid, söögi‑ ja joogikausid, joogikünad, madratsid, lapsevoodid, pesad, kiud, karvad, kaelarihmad, rihmad, rakmed, laua‑, sauna‑ ja voodipesu, rõivad ja aksessuaarid, harjad, loomade hügieenitarbed, kraapimispuud ja raamatud, sifoonid, substraadid, silod, loomasöödapunkrid, võrgud, terad ja teraviljad, insektitsiidid, akaritsiidid, loomad, taimed, käärid, suurauad, tööriistad, inkubaatorid, sõimed ja mänguasjad”.
8 Vastulause toetuseks esitati määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktides a ja b sätestatud põhjendused.
9 Vastulausete osakond rahuldas 18. detsembril 2012 vastulause osaliselt, lükates taotletava kaubamärgi registreerimise taotluse klassidesse 31 ja 35 kuuluvaid kaupu ja teenuseid puudutavas osas tagasi, kuna esineb varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus.
10 Hageja esitas 15. veebruaril 2013 määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel vastulausete osakonna otsuse peale ühtlustamisametile kaebuse niivõrd, kuivõrd vastulausete osakond oli lükanud tagasi taotluse registreerida taotletav kaubamärk klassidesse 31 ja 35 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks.
11 Hageja taotles 18. aprillil 2013 ühtlustamisametile esitatud kaebuse põhjendustes ka apellatsioonikoja menetluse peatamist, kuna ta oli 28. detsembril 2012 esitanud ühtlustamisametile varasema kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse, mis on registreeritud numbri 7442 C all.
12 Nagu pooled kohtuistungil täpsustasid, lükkas ühtlustamisamet 10. märtsil 2014 varasema kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse tagasi ning selle peale esitatud kaebuse menetlus oli kohtuistungi toimumise aja seisuga ühtlustamisametis veel pooleli.
13 Ühtlustamisameti neljas apellatsioonikoda tühistas 7. oktoobri 2013. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) vastulausete osakonna 18. detsembri 2012. aasta otsuse selle osa, millega lükati taotletava kaubamärgi registreerimise taotlus klassi 35 kuuluvate „spordivahendite jaemüügi ja veebipoe teenustega” seoses tagasi, ning jättis kaebuse ülejäänud osas rahuldamata.
14 Apellatsioonikoda leidis, et kuna varasem kaubamärk on ühenduse kaubamärk, siis hõlmab segiajamise tõenäosuse hindamisel asjakohane territoorium Euroopa Liitu ning asjaomane avalikkus, kelle tähelepanelikkuse tase on keskmine või kõrge, koosneb laiast avalikkusest ja erialaspetsialistidest (vaidlustatud otsuse punktid 11 ja 33). Peale selle leidis apellatsioonikoda, et taotletava kaubamärgiga hõlmatud klassi 35 kuuluvad „spordivahendite jaemüügi ja veebipoe teenused” erinevad varasema kaubamärgiga hõlmatud klassidesse 31 ja 35 kuuluvatest kaupadest ja teenustest ning seetõttu ei saa taotletava kaubamärgi nende teenuste jaoks registreerimisele esitatud vastulauset rahuldada (vaidlustatud otsuse punktid 13–20 ja 36). Seevastu leidis ta, nagu vaidlustatud otsuse punktidest 21–23 nähtub, et vastandatud tähistega hõlmatud klassidesse 31 ja 35 kuuluvad muud kaubad ja teenused on teataval määral identsed, eelkõige mis puudutab klassi 35 kuuluvaid taotletava kaubamärgiga hõlmatud teenuseid „spordivõistluste ja/või –ürituste edendamine teenusena, nimelt meelelahutus muusika‑ ja teatrietenduste, hariduslike, kultuuriliste ja kodanikualgatuslike näituste ja ürituste korraldamine” ning varasema kaubamärgiga hõlmatud „reklaami”teenuseid. Apellatsioonikoda märkis vaidlustatud otsuse punktides 27–29, et vastandatud tähised on visuaalsest küljest keskmisest sarnasemad, need on foneetiliselt identsed ning kontseptuaalne võrdlus annab neutraalse tulemuse. Ta järeldas vaidlustatud otsuse punktis 35, et vastandatud tähistega hõlmatud kaupade ja teenuste identsust, tähiste suurt või keskmist visuaalset sarnasust, foneetilist identsust ning varasema kaubamärgi tavapärast eristusvõimet arvestades on asjaomaste tähiste segiajamine määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses tõenäoline, isegi arvestades asjaomase tarbija keskmisest kõrgemat tähelepanelikkuse taset.
15 Apellatsioonikoda leidis, et temal pooleli oleva kaebemenetluse peatamine ei ole vajalik. Ta märkis, et vastavalt komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189) eeskirja 20 lõike 7 punktile c koostoimes määruse nr 2868/95 eeskirja 50 lõikega 1 on kaebemenetluse peatamine tema otsustada (vaidlustatud otsuse punktid 38 ja 39). Peale selle märkis ta esiteks, et määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b ja artikli 53 lõike 1 punkti a alusel koostoimes määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktiga b ja artikli 8 lõigetega 4 ja 5 esitati kehtetuks tunnistamise taotlus, millel menetluse peatamise taotlus põhineb, enam kui üks aasta pärast vastulause esitamist ning vastulausete osakonna otsuse tegemist ning seega näib selle eesmärk olevat viivitada menetluse lõppemist. Teiseks märkis apellatsioonikoda kõigepealt, et tuleb uurida, kas esmapilgul näib tõenäoline, et varasem kaubamärgiõigus tühistatakse ning see tühistamine mõjutab edasikaebuse tulemust. Seejärel märkis ta, et hageja oli tuginenud kehtetuks tunnistamise taotluses varasema kaubamärgi omaniku pahausksusele ning teatavatele registreerimata õigustele. Lõpuks järeldas ta, et hageja ei olnud esitanud menetluse peatamise põhjendamiseks piisavaid objektiivseid tõendeid (vaidlustatud otsuse punktid 37–40).
Poolte nõuded
16 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus niivõrd, kuivõrd see puudutab teenuseid „spordivõistluste ja/või ‑ürituste edendamine teenusena, nimelt meelelahutus muusika‑ ja teatrietenduste, hariduslike, kultuuriliste ja kodanikualgatuslike näituste ja ürituste korraldamine” ja lükata edasikaebus neid teenuseid puudutavas osas tagasi;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt;
– teise võimalusena peatada menetlus kuni kehtetuks tunnistamise taotluse viitenumbriga 7442 C kohta lõpliku otsuse tegemiseni.
17 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
18 Hageja põhjendab hagi sisuliselt kahe väitega, millest esimese kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ning teise kohaselt on rikutud määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 7 punkti c koostoimes selle määruse eeskirja 50 lõikega 1.
19 Kuna enne taotletava kaubamärgi ja varasema kaubamärgi määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktis b ette nähtud segiajamise tõenäosuse olemasolu hindamist tuleb uurida apellatsioonikoja menetluse peatamise küsimust, on õige kõigepealt analüüsida teist väidet, et on rikutud määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 7 punkti c koostoimes selle määruse eeskirja 50 lõikega 1, ning seejärel esimest väidet, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b (vt selle kohta kohtuotsus, 25.11.2014, Royalton Overseas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – S.C. Romarose Invest (KAISERHOFF), T‑556/12, EU:T:2014:985, punkt 52).
Teine väide, et on rikutud määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 7 punkti c koostoimes eeskirja 50 lõikega 1
20 Hageja märgib teises väites, et apellatsioonikoda on rikkunud määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 7 punkti c koostoimes eeskirja 50 lõikega 1. Ta leiab, et apellatsioonikoda oleks pidanud kaebemenetluse kuni ühtlustamisametile esitatud varasema kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse kohta otsuse tegemiseni peatama. Hageja täpsustab siinkohal, et kuna apellatsioonikoja arvates on vastandatud tähiste segiajamine tähistega hõlmatud klassidesse 31 ja 35 kuuluvate kaupade ja teenuste osas tõenäoline ning edasikaebus ja kehtetuks tunnistamise taotlus suures osas kattuvad, on tõenäoline, et varasem kaubamärk tühistatakse. Seetõttu, kuna varasem kaubamärk on ainus kaubamärgiõigus, millel edasikaebus põhineb, kaotab nimetatud kaubamärgi kehtetuks tunnistamise tulemusel edasikaebus õigusliku aluse.
21 Pooltel paluti kohtuistungil esitada oma seisukohad teise väite vastuvõetamatuse kohta, kuivõrd kõnealuse väite vastuvõetavuse korral teeks Üldkohus otsuse ultra petita.
22 Sellega seoses märkis hageja kõigepealt, et teist väidet tuleb käsitleda sõltumatuna esimesest väitest, mis ainsana toetab tema nõudeid vaidlustatud otsus osaliselt tühistada. Seejärel lisas ta, et tema jaoks ei oma tähtsust, kas peatatakse Üldkohtu menetlus või apellatsioonikoja menetlus ning tema taotlust peatada Üldkohtu menetlus tuleb tõlgendada esimeses järjekorras, mitte teise võimalusena esitatud taotlusena, nagu ta oma nõuetes on märkinud. Lõpuks avaldas ta soovi, et vaidlustatud otsus tühistataks tervikuna.
23 Ühtlustamisamet meenutas esiteks, et vaidlustatud otsuse kui terviku tühistamise taotlust ei ole hagi nõuetes esitatud ning seetõttu tuleb järeldada, et vaidlustatud otsuse see osa, millele esimeses väites ei ole vastu vaieldud, on muutunud hageja suhtes lõplikuks. Teiseks nentis ta, et juhul, kui teine väide on vastuvõetav, toob see sellega nõustumise korral kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise tervikuna.
24 Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklile 21, mis on sama põhikirja artikli 53 esimese lõigu alusel kohaldatav Üldkohtu menetlusele, ning Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artiklile 44 tuleb hagiavalduses märkida eelkõige hagi ese ning hagiavaldus peab sisaldama hageja nõudeid. Nõuded tuleb esitada täpselt ja üheti mõistetavalt, sest vastasel juhul võib Üldkohus otsustada infra või ultra petita ning on oht rikkuda kostja õigusi (kohtumäärus, 13.4.2011, Planet vs. komisjon, T‑320/09, EKL, EU:T:2011:172, punkt 22). Kuna liidu kohus ei või tühistamishagi menetledes teha otsust ultra petita, ei tohi tema tehtav tühistamisotsus ületada hageja nõude piire (vt kohtumäärus, 24.5.2011, Government of Gibraltar vs. komisjon, T‑176/09, EU:T:2011:239, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).
25 Nii saab arvesse võtta üksnes nõudeid, mis on esitatud hagiavalduses, ning hagi põhjendatust tuleb uurida üksnes hagiavalduses esitatud nõuetega seoses. 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 48 lõige 2 nägi ette, et uusi väiteid võib esitada tingimusel, et need tuginevad õiguslikele ja faktilistele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Kohtupraktikast nähtub, et see tingimus kehtib a fortiori nõuete muutmise kohta, ning et juhul, kui ei esine õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mis oleksid ilmnenud kirjalikus menetluses, tuleb arvesse võtta üksnes hagiavalduses ära toodud nõudeid (vt kohtuotsus, 26.10.2010, Saksamaa vs. komisjon, T‑236/07, EKL, EU:T:2010:451, punktid 27 ja 28 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Kui käesoleval juhul isegi eeldada, et hageja soovis oma nõudeid kohtuistungil kohandada ning seeläbi paluda vaidlustatud otsuse tühistamist tervikuna, siis ei ole lubatud selline muutmine juba seetõttu, et kirjaliku menetluse käigus ei ole tulnud ilmsiks uusi õiguslikke ja faktilisi asjaolusid.
27 Seega tuleb esiteks nentida, et ainsates hagiavalduses esitatud tühistamisnõuetes, mida toetab hagi esimene väide, on nende sõnastuse põhjal palutud vaidlustatud otsus osaliselt tühistada.
28 Teiseks nähtub vaidlustatud otsuse punktist 6, et apellatsioonikojale esitati „kaebemenetluse” peatamise taotlus, see tähendab kogu selle edasikaebuse menetlemise peatamise taotlus, mille hageja on esitanud vastulausete osakonna otsuse peale. Apellatsioonikoda jättis vaidlustatud otsuse punktides 37–40 selle taotluse tervikuna rahuldamata.
29 Kui aga, nii nagu hageja oma teise väite raames väidab, apellatsioonikoda tegi poolelioleva kaebemenetluse peatamisest keeldumisel ilmse hindamisvea, muutuvad kõik kaebuse põhjendatuse kohta vaidlustatud otsuse punktides 9–36 esitatud apellatsioonikoja kaalutlused paratamatult kaheldavaks. Apellatsioonikoda ei oleks nimelt saanud kaebust läbi vaadata ja vaidlustatud otsuse punktis 36 hagejale klassi 35 kuuluvate „spordivahendite jaemüügi ja veebipoe” teenuste osas soodsat otsust teha, kui ta oleks, nii nagu hageja temalt palus, kaebemenetluse peatanud. Lisaks, kui peatamisest keeldumise otsus tühistataks, oleks apellatsioonikoda asja uuesti menetledes kohustatud kaebemenetluse peatama ning pärast peatamise lõppu arvestama vastulausete osakonna otsuse suhtes esitatud kõigi hageja argumentide põhjendatuse analüüsimisel varasema kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetluse tulemustega.
30 Sellest tuleneb, et peatamisest keeldumise otsus ei ole eraldatav vaidlustatud otsuse ülejäänud põhjendustest, millele tuginedes apellatsioonikoda otsustas kaebuse põhjendatuse üle. Seetõttu, kui teise väitega, et peatamisest keeldumise otsus on õigusvastane, tuleks nõustuda, peaks Üldkohus vaidlustatud otsuse tervikuna tühistama, ning seetõttu põhjusel, et talle on esitatud üksnes osalise tühistamise nõue, tegema otsuse ultra petita. Seega tuleb teine väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
31 Peale selle tuleb märkida, et isegi juhul, kui eeldada, et teine väide on vastuvõetav, tuleb esiteks meenutada, et apellatsioonikoja kaalutlusõigus menetlus peatada või peatamata jätta on lai. Määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 7 punkt c, mis on määruse eeskirja 50 lõike 1 alusel apellatsioonikoja menetlusele kohaldatav, kajastab mainitud laia kaalutlusõigust, kuna selles on ette nähtud, et ühtlustamisamet võib vastulausemenetluse peatada, kui see on asjaolusid arvestades õige. Menetluse peatamine on seega apellatsioonikoja õigus, mida ta kasutab vaid siis, kui peab seda põhjendatuks. Seega ei peatata apellatsioonikoja menetlust selle menetluse poole vastavasisulise taotluse korral automaatselt (kohtuotsused, 16.5.2011, Atlas Transport vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Atlas Air (ATLAS), T‑145/08, EKL, EU:T:2011:213, punkt 69, ja KAISERHOFF, T‑556/12, punkt 19 eespool, EU:T:2014:985, punkt 30; vt selle kohta samuti kohtuotsus, 16.9.2004, Metro-Goldwyn-Mayer Lion vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Moser Grupo Media (Moser Grupo Media), T‑342/02, EKL, EU:T:2004:268, punkt 46).
32 Teiseks tuleb rõhutada, et asjaolu, et apellatsioonikojal on oma menetluse peatamise otsustamisel lai kaalutlusõigus, ei jäta tema antud hinnangut liidu kohtu kontrolli alt välja. Siiski piirab apellatsioonikoja lai kaalutlusõigus kohtu kontrolli sisulistes küsimustes kontrollimisega, kas ei ole tehtud ilmset hindamisviga või kuritarvitatud võimu (kohtuotsused ATLAS, punkt 31 eespool, EU:T:2011:213, punkt 70, ja KAISERHOFF, punkt 19 eespool, EU:T:2014:985, punkt 31).
33 Sellega seoses tuleneb kohtupraktikast, et menetluse peatamise suhtes kaalutluspädevuse teostamisel peab apellatsioonikoda järgima õigusel põhinevas liidus õiglast menetlust reguleerivaid üldpõhimõtteid. Seetõttu peab ta seda pädevust teostades mitte üksnes arvestama selle poole huvidega, kelle ühenduse kaubamärk on vaidlustatud, vaid ka teiste poolte huvidega. Otsus menetlus peatada või peatamata jätta peab olema tehtud asjaomaste huvide kaalumise tulemusel (kohtuotsused ATLAS, punkt 31 eespool, EU:T:2011:213, punkt 76, ja KAISERHOFF, punkt 19 eespool, EU:T:2014:985, punkt 33).
34 Käesoleval juhul nähtub vaidlustatud otsuse punktist 39, et apellatsioonikoda analüüsis seda, kas kehtetuks tunnistamise taotlus on esmapilgul tulemuslik, ning hageja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Nimetatud analüüs, mille tagajärjel nenditi, et selline võimalus on väike, kuulub apellatsioonikoja laia kaalutluspädevuse teostamise alla, nagu eespool punktis 31 märgitud, ning seda õigustab eesmärk vältida võimalust, et peatamise instrumenti võidakse kasutada viivitamise eesmärgil.
35 Sellega seoses tuleb nentida, et kui kehtetuks tunnistamise taotluse tulemuslikkus on esmapilgul vähetõenäoline, mida tuleb kontrollida apellatsioonikojal, kaldub poolte huvide tasakaal paratamatult vastulause esitaja õiguspärase huvi kasuks saada kiiremas korras vastulause kohta otsus.
36 Sellest tulenevalt ei ole käesoleval juhul apellatsioonikoja otsuses kaebemenetluse peatamise kohta ilmselget kaalutlusviga tõendatud. Nii tuleb, isegi kui eeldada, et teine väide on vastuvõetav, see põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Esimene väide, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b
37 Esimeses väites märgib hageja, et taotletava kaubamärgiga hõlmatud teenused „spordivõistluste ja/või ‑ürituste edendamine teenusena, nimelt meelelahutus muusika‑ ja teatrietenduste, hariduslike, kultuuriliste ja kodanikualgatuslike näituste ja ürituste korraldamine” erinevad varasema kaubamärgiga hõlmatud „reklaami”teenustest. Vastandatud tähistel on visuaalseid erinevusi, kuna taotletaval kaubamärgil ei ole kujutisosa ning selle tekst ei ole stiliseeritud kirjas, samas kui varasem kaubamärk on punast ja valget värvi kujutismärk, millel on stiliseeritud kirjas tekst. Lõpuks leiab hageja, et arvestades asjaomaste teenuste ja vastandatud tähiste vahelisi erinevusi ning asjaomase tarbija kõrget tähelepanelikkuse taset, tuleb kaubamärgi registreerimise suhtes esitatud vastulause neid teenuseid puudutavas osas tagasi lükata.
38 Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga.
39 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et asjaomased kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt (kohtuotsus, 10.9.2008, Boston Scientific vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Terumo (CAPIO), T‑325/06, EU:T:2008:338, punkt 70, ja 31.1.2012, Cervecería Modelo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Plataforma Continental (LA VICTORIA DE MEXICO), T‑205/10, EU:T:2012:36, punkt 23; vt analoogia alusel ka kohtuotsus, 29.9.1998, Canon, C‑39/97, EKL, EU:C:1998:442, punkt 29).
40 Lisaks tuleb tõenäosust, et avalikkus ajab tähised segi, hinnata igakülgselt, pidades silmas kõiki konkreetsel juhul tähtsust omavaid tegureid (kohtuotsus CAPIO, punkt 39 eespool, EU:T:2008:338, punkt 71; vt analoogia alusel ka kohtuotsused, 11.11.1997, SABEL, C‑251/95, EKL, EU:C:1997:528, punkt 22, ja Canon, punkt 39 eespool, EU:C:1998:442, punkt 16).
41 Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine eeldab arvesse võetavate tegurite teatavat vastastikust sõltuvust, eriti asjaomaste kaubamärkide sarnasuse ja nendega tähistatavate kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust. Nii võib tähistatavate kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus ning vastupidi (kohtuotsused, 13.9.2007, Il Ponte Finanziaria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑234/06 P, EKL, EU:C:2007:514, punkt 48, ja 23.10.2002, Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hukla Germany (MATRATZEN), T‑6/01, EKL, EU:T:2002:261, punkt 25; vt analoogia alusel ka kohtuotsus Canon, punkt 39 eespool, EU:C:1998:442, punkt 17).
42 Lisaks peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jäävale tervikmuljele, võttes arvesse eriti nende eristavaid ja domineerivaid osi. Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b sõnastusest „[…] võib avalikkus need omavahel segi ajada […]” tuleneb nimelt, et segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas seda liiki kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Keskmine tarbija aga tajub kaubamärki tervikuna ega uuri selle erinevaid detaile (kohtuotsus, 18.9.2012, Scandic Distilleries vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bürgerbräu, Röhm & Söhne (BÜRGER), T‑460/11, EU:T:2012:432, punkt 27; vt analoogia alusel ka kohtuotsus SABEL, punkt 40 eespool, EU:C:1997:528, punkt 23).
43 Kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise raames arvestada asjaomase kauba‑ või teenuseliigi keskmise tarbijaga, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Samuti tuleb silmas pidada, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse tase võib eri liiki kaupade ja teenuste puhul olla erinev (vt kohtuotsus, 13.2.2007, Mundipharma vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Altana Pharma (RESPICUR), T‑256/04, EKL, EU:T:2007:46, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
44 Apellatsioonikoja hinnangut vastandatud tähiste segiajamise tõenäosuse kohta tuleb uurida eelnimetatud kaalutlusi arvestades.
45 Kõigepealt tuleb kinnitada vaidlustatud otsuse punktis 11 apellatsioonikoja tuvastust ‒ millele hageja ei ole pealegi vastu vaielnud ‒, et kuna varasem kaubamärk on ühenduse kaubamärk, siis hõlmab asjaomane territoorium, millega seoses tuleb vastandatud tähiste segiajamise tõenäosust hinnata, liitu.
Asjaomane avalikkus
46 Tuleb meenutada, et asjaomane avalikkus koosneb inimestest, kes võivad kasutada nii teenuseid, mida hõlmab varasem kaubamärk, kui ka teenuseid, mida hõlmab taotletav kaubamärk (vt selle kohta kohtuotsused, 1.7.2008, Apple Computer vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – TKS-Teknosoft (QUARTZ), T‑328/05, EU:T:2008:238, punkt 23, ja 30.9.2010, PVS vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – MeDiTA Medizinische Kurierdienst (medidata), T‑270/09, EU:T:2010:419, punkt 28). Peale selle tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt pidada erialaspetsialistide tähelepanelikkuse taset kõrgeks (kohtuotsus, 15.10.2008, Air Products and Chemicals vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Messer Group (Ferromix, Inomix et Alumix), T‑305/06–T‑307/06, EU:T:2008:444, punkt 34).
47 Käesoleval juhul tuleb, nii nagu hageja ja ühtlustamisamet on täpsustanud ning nagu vaidlustatud otsuse punktidest 11, 33 ja 35 tuleneb, tõdeda, et vastandatud tähistega hõlmatud asjaomaste teenustega seoses koosneb asjaomane avalikkus erialaspetsialistidest, kelle tähelepanelikkuse tase on kõrge.
Teenuste võrdlus
48 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb käsitletavate kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel võtta arvesse kõiki nendevahelisi seoseid iseloomustavaid olulisi tegureid. Sellisteks teguriteks on eelkõige nende olemus, otstarve, kasutusviis ning samuti see, kas kaubad või teenused on konkureerivad või teineteist täiendavad. Samuti võib arvesse võtta muid tegureid näiteks asjaomaste kaupade turustuskanaleid (vt kohtuotsus, 11.7.2007, El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bolaños Sabri (PiraÑAM diseño original Juan Bolaños), T‑443/05, EKL, EU:T:2007:219, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).
49 Hageja täpsustab eelkõige, et spordivõistluste edendamine ei ole teenus, mida seostatakse reklaamibürooga, ning seetõttu ei saa seda pidada üheks viimase osutatavaks reklaamiteenuseks, mida hõlmab varasem kaubamärk.
50 Sellega seoses tuleb märkida, et apellatsioonikoda leidis õigesti, et reklaamiteenuste eesmärk on aidata kolmandatel isikutel oma kaupu ja teenuseid müüa, reklaamides nende turule tulekut või nende müügikampaaniat ning nende teenuste eesmärk on tugevdada kliendi positsiooni turul, et saada reklaami kaudu konkurentsieelis. Lisaks täpsustas ta vaidlustatud otsuse punktis 23 õigesti, et sellist teenust nagu „spordivõistluste ja/või ‑ürituste edendamist teenusena”, mis seisneb peamiselt nende ürituste reklaami korraldamises, pakuvad tavaliselt reklaamibürood ning see kuulub reklaami laia mõiste alla.
51 Eeltoodut arvestades tuleb tunnistada, et vastandatud tähistega hõlmatud asjaomased teenused on teataval määral identsed.
Tähiste võrdlus
52 Asjaomaste kaubamärkide võrdlemisel tuleb uurida iga kõnealust kaubamärki tervikuna, mis ei välista seda, et asjaomase avalikkuse mälus tekkinud tervikmuljes võib mitmeosalise kaubamärgi puhul mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosa. Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib sarnasust hinnata ainult domineeriva osa põhjal. Sellise juhtumiga võib olla tegemist siis, kui nimetatud koostisosa võib asjaomase avalikkuse mällu jäänud kaubamärgi kujutises üksi domineerima hakata, mistõttu selle kaubamärgi kõik teised koostisosad on selle tervikmuljes tähtsusetud (vt kohtuotsus, 12.11.2008, Shaker vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Limiñana y Botella (Limoncello della Costiera Amalfitana shaker), T‑7/04, EKL, EU:T:2008:481, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika; kohtuotsus LA VICTORIA DE MEXICO, punkt 39 eespool, EU:T:2012:36, punkt 37).
53 Vastavalt kohtupraktikale tuleb hinnates seda, kas mitmeosalise kaubamärgi üks või mitu koostisosa on domineerivad, arvesse võtta iseäranis iga koostisosa eriomaseid omadusi ning neid teiste koostisosade eriomaste omadustega võrrelda. Täiendavalt võib arvesse võtta erinevate koostisosade suhtelist tähtsust mitmeosalise kaubamärgi kujunduses (kohtuotsus MATRATZEN, punkt 41 eespool, EU:T:2002:261, punkt 35). Kui kaubamärk koosneb sõnalistest ja kujutisosadest, siis on esimesed põhimõtteliselt eristusvõimelisemad kui teised, kuna keskmisel tarbijal on asjaomasele kaubale lihtsam viidata kaubamärgi nime välja öeldes, kui selle kujutisosa kirjeldades (kohtuotsus LA VICTORIA DE MEXICO, punkt 39 eespool, EU:T:2012:36, punkt 38; vt selle kohta samuti kohtuotsus, 18.2.2004, Koubi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Flabesa (CONFORFLEX), T‑10/03, EKL, EU:T:2004:46, punkt 45).
54 Mis esiteks puutub visuaalsesse sarnasusse, siis tuleb märkida, et võrdlemisel aluseks võetavad tähised on ühelt poolt taotletav kaubamärk, mis on ühest ainsast sõnast „petco” koosnev sõnamärk, ning teiselt poolt varasem kaubamärk, mis on punasel ovaalil stiliseeritud kirjas punaste ja valgete tähtedega kirjutatud sõnalisest osast „petco” koosnev kujutismärk, mis koosneb ka sõna „petco” tähe „t” all olevast punasest ringist, mille sees on näha valgete veel väiksemate tähtedega kaks korda nii kirjutatud sõna „petco”, et horisontaalselt kirjutatud sõna ristub tähe „t” juures vertikaalselt kirjutatud sõnaga.
55 Nii on vastandatud tähistel ühine sõnaline osa „petco”.
56 Hageja väidab, et vastandatud tähised on visuaalsest küljest erinevad, kuna taotletaval kaubamärgil ei ole varasema kaubamärgi punast ja valget värvi ning tekst ei ole stiliseeritud kirjas.
57 Nagu ühtlustamisamet on sisuliselt õigesti märkinud, tuleb siiski nentida, et sõnalise osa „petco” suurus, kontrast seda moodustavate valgete tähtede ja ovaali punase värvi vahel, millele sõnaline osa on kirjutatud, ning muude kujutisosade teisejärguline olemus muudavad sõna „petco” varasema kaubamärgi domineerivaks ja eristavaks osaks ning muid kujutisosi tuleb pidada kaunistusteks, eelkõige varasema kaubamärgi kujutise etiketiga sarnasel kujul esitamise tõttu.
58 Neil asjaoludel oli apellatsioonikojal alust leida, et visuaalselt on vastandatud tähised keskmisest enam sarnased, kuna neil on ühine sõnaline osa „petco” ning ainsa erinevuse toovad sisse varasema kaubamärgi kujutisosad, mida käesoleval juhul aga tajutakse peamiselt kaunistustena (vaidlustatud otsuse punkt 27). Ta täpsustas õigesti, et kohtupraktika põhjal avaldab nii sõnalisi kui kujutisosi sisaldavate tähiste puhul sõnaline osa üldiselt tarbijale suuremat mõju kui kujutisosa (kohtuotsused CONFORFLEX, punkt 53 eespool, EU:T:2004:46, punkt 45, ja LA VICTORIA DE MEXICO, punkt 39 eespool, EU:T:2012:36, punkt 38) ning see kehtib muu seas kõnealuse varasema kaubamärgi kohta.
59 Teiseks on selge, et vastandatud tähised on foneetiliselt identsed, arvestades, et varasema kaubamärgi kujutisosasid ei öelda välja.
60 Kolmandaks märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 29 kontseptuaalse sarnasuse kohta, ilma et ta oleks seejuures eksinud ning hageja oleks sellele vastu vaielnud, et vastandatud tähised ei oma asjaomasel territooriumil tähendust, ning järeldas sellest õigesti, et kontseptuaalsel võrdlusel ei ole käesolevas asjas tähtsust.
61 Siinkohal tuleb siiski märkida, et kuigi üldjuhul tajub keskmine tarbija kaubamärki tervikuna ega uuri selle eri detaile, identifitseerib ta siiski sõnalist tähist tajudes selle sõnalisi osasid, millel on tema jaoks konkreetne tähendus või mis on sarnased sõnadele, mida ta teab (vt selle kohta kohtuotsus, 27.2.2008, Citigroup vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Link Interchange Network (WORLDLINK), T‑325/04, EU:T:2008:51, punkt 80 ja seal viidatud kohtupraktika).
62 Nagu ühtlustamisamet õigesti märgib, võib inglise keelt kõnelev avalikkuse osa sõnalist osa „petco” seega tajuda kui väljamõeldud sõna, mis viitab ingliskeelsele sõnale „pet”, mis tähendab „lemmiklooma”, mis on asjakohane nii varasema kaubamärgi kui taotletava kaubamärgi puhul.
Segiajamise tõenäosus
63 Vastandatud tähiste segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel tuleb kohtupraktika kohaselt igal üksikjuhul teha tähise koostisosade ja nende osade asjaomase avalikkuse tajutava osatähtsuse analüüsimisega kindlaks tervikmulje, mis taotletavast tähisest asjaomase avalikkuse mällu jääb ning anda seejärel kõiki antud juhul asjakohaseid tegureid arvestades segiajamise tõenäosusele hinnang (kohtuotsus, 8.5.2014, Bimbo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑591/12 P, EKL, EU:C:2014:305, punkt 34), kohaldades samuti arvesse võetavate tegurite vastastikuse sõltuvuse põhimõtet, nagu märgitud eespool punktis 41.
64 Arvestades vastandatud tähiste suurt visuaalset sarnasust, nende foneetilist identsust, varasema kaubamärgi tavapärast eristusvõimet ning nende tähistega hõlmatud teenuste identsust, leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 35 käesoleval juhul õigesti, et varasema kaubamärgi ja taotletava kaubamärgi segiajamine on määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses tõenäoline, ning seda isegi juhul, kui asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse tase on keskmisest kõrgem.
65 Seetõttu tuleb hageja kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
66 Kõiki eelnimetatud kaalutlusi arvestades tuleb järeldada, ilma et oleks vaja teha kindlaks, kas hageja taotlust Üldkohtu menetlus peatada, nagu see on hagiavalduses esitatud, tuleb tõlgendada iseseisva nõudena või menetluse peatamise taotlusena 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 77 mõttes, et käesolevat menetlust ei ole vaja peatada.
67 Seetõttu tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta, ilma et oleks vaja teha otsust hageja selle taotluse vastuvõetavuse kohta, milles ta palub Üldkohtul lükata edasikaebus tagasi (vt selle kohta kohtuotsused, 21.1.2015, Copernicus-Trademarks vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Blue Coat Systems (BLUECO), T‑685/13, EU:T:2015:38, punkt 57, ja 4.2.2015, KSR vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Lampenwelt (Moon), T‑374/13, EU:T:2015:69, punkt 55).
Kohtukulud
68 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
69 Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista ühtlustamisameti kohtukulud vastavalt viimase nõudele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Petco Animal Supplies Stores, Inc‑lt.
Martins Ribeiro | Gervasoni | Madise |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 21. oktoobril 2015 Luxembourgis.
Allkirjad