Kohtuasi T‑643/16
Gamaa Islamya Egypte
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Üldkohtu (esimene koda) 10. aprilli 2019. aasta otsus
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Isikute, rühmituste ja üksuste suhtes terrorismiga võitlemiseks võetud piiravad erimeetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Võimalus kvalifitseerida kolmanda riigi asutus pädevaks asutuseks ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP tähenduses – Rahaliste vahendite külmutamise otsuste faktiline alus – Põhjendamiskohustus – Nõukogu aktide ehtsuse kinnitamine
1. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastuvõtmine või kehtima jätmine rahaliste vahendite külmutamist käsitleva riigisisese otsuse alusel – Asutus, kes on pädev tegema riigisisest otsust – Mõiste – Kolmanda riigi asutus – Hõlmamine
(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)
(vt punktid 81 ja 82)
2. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastuvõtmine või kehtima jätmine kolmanda riigi asutuse tehtud rahaliste vahendite külmutamist käsitleva riigisisese otsuse alusel – Lubatavus – Tingimus – Kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele järgides tehtud riigisisene otsus – Nõukogu kontrollikohustus – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)
(vt punktid 85–88 ja 133)
3. Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Rahaliste vahendite külmutamise otsus, mis on suunatud teatud isikute ja üksuste vastu, keda kahtlustatakse terroristlikus tegevuses – Nõukogu kohustused – Asjaomase isiku teavitamine süüstavatest asjaoludest ning tema õigus olla ära kuulatud – Ulatus
(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)
(vt punktid 93 ja 94)
4. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastuvõtmine või kehtima jätmine uurimise algatamist, vastutusele võtmist või süüdimõistmist käsitleva riigisisese otsuse alusel – Asutus, kes on pädev tegema riigisisest otsust – Mõiste – Haldusasutus – Hõlmamine – Tingimused
(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)
(vt punktid 110–116)
5. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastuvõtmine või kehtima jätmine uurimise algatamist, vastutusele võtmist või süüdimõistmist käsitleva riigisisese otsuse alusel – Otseselt kriminaalmenetluse konteksti kuuluva riigisisese otsuse vastuvõtmise kohustuse puudumine – Tingimused
(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)
(vt punktid 119–121)
6. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö kohustus – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Õigustatus – Põhiõiguste järgimine – Kohtulik kontroll – Ulatus
(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)
(vt punktid 129–132)
7. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö kohustus – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastuvõtmine või kehtima jätmine uurimise algatamist, vastutusele võtmist või süüdimõistmist käsitleva riigisisese otsuse alusel – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Riigisisene süüdimõistev otsus – Riigisisese otsuse aluseks olnud arvestatavatele ja usaldusväärsetele tõenditele viitamise kohustuse puudumine
(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)
(vt punktid 140–146 ja 148)
8. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Kehtima jätmine rahaliste vahendite külmutamist käsitleva riigisisese otsuse alusel – Riigisisene otsus, mis ei ole enam üksinda piisav järeldamaks, et endiselt esineb terroristlikus tegevuses osalemise oht – Nõukogu kohustus võtta arvesse uuemaid faktilisi asjaolusid, millest nähtub, et selline oht on endiselt olemas
(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 6)
(vt punktid 154–157 ja 170)
9. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Rahaliste vahendite külmutamise otsus, mis on suunatud teatud isikute ja üksuste vastu, keda kahtlustatakse terroristlikus tegevuses – Miinimumnõuded
(ELTL artikkel 296)
(vt punktid 160–163 ja 173)
10. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Kehtima jätmine rahaliste vahendite külmutamist käsitleva riigisisese otsuse alusel – Kontrolli ulatus – Kõiki terroristlikus tegevuses osalemise ohu jätkuva olemasolu tõendamiseks kasutatud andmeid hõlmav kontroll
(ELTL artikkel 296; nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõiked 4 ja 6)
(vt punktid 160, 185 ja 186)
11. Tühistamishagi – Väited – Oluliste menetlusnormide rikkumine – Nõukogu aktide ehtsuse kinnitamist käsitlevate nõukogu kodukorra sätete rikkumine – Vajadus tugineda kahju tekkimisele või muudele vigadele kui ehtsuse kinnitamata jätmine – Puudumine
(ELTL artikli 297 lõike 2 esimene lõik; nõukogu kodukord, artikkel 15)
(vt punktid 196–204, 209, 210, 218, 219, 228 ja 229)
12. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Rahaliste vahendite külmutamise otsus, mis on suunatud teatud isikute ja üksuste vastu, keda kahtlustatakse terroristlikus tegevuses – Eraldi dokumentides olevad otsus ja selle põhjendused – Eraldi avaldamine ülekaalukate üldiste huvidega seotud kaalutlustel – Allkirjastamata põhjenduste ehtsuse eeldamine – Puudumine – Kohustus kinnitada otsuse ja selle põhjenduste ehtsust
(ELTL artikkel 296; nõukogu kodukord, artikkel 15)
(vt punktid 214–216, 222 ja 223)
Kokkuvõte
Üldkohus tühistas 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsusega Gamaa Islamiya Egypte vs. nõukogu (T‑643/16) ajavahemikul 2016. aasta juulist 2018. aasta juulini vastu võetud mitu nõukogu otsust (ÜVJP), millega ajakohastati loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta(1) artikleid 2, 3 ja 4, ning mitu nõukogu rakendusmäärust (EL), millega rakendati määruse (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks(2) artikli 2 lõiget 3, selles osas, milles need aktid puudutasid organisatsiooni Gamaa Islamiya Égypte.(3) Vaidlustatud aktide põhjendustest nähtuvalt kanti hageja nimi vaidlusalustesse loeteludesse nelja riigisisese otsuse põhjal – Ühendkuningriigi ametiasutuse ühe otsuse (edaspidi otsus, mille tegi „Home Secretary“, Ühendkuningriigi siseministeerium) ja Ameerika Ühendriikide ametiasutuste kolme otsuse põhjal.
Viimati nimetatud otsuste kohta märkis Üldkohus, et kuigi mõiste „pädev asutus“, mida on kasutatud ühise seisukoha 2001/931 artikli 1 lõikes 4(4), ei piirdu ainult liikmesriikide asutustega, vaid võib põhimõtteliselt hõlmata ka kolmandate riikide asutusi, peab nõukogu enne kolmanda riigi asutuse otsusele tuginemist kontrollima, kas selle otsuse tegemisel järgiti kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Antud juhul otsustas Üldkohus nendest otsustest kahe kohta, et kuna Ameerika Ühendriikide ametiasutustel ei olnud vaidlustatud aktide põhjendusi silmas pidades mingit kohustust teha puudutatud isikule teatavaks oma otsuste põhjendusi ega oma otsuseid avaldada, siis ei olnud nende otsuste puhul tagatud kaitseõigused ja järelikult ei saanud need olla vaidlustatud aktide aluseks. Ameerika Ühendriikide esimese otsuse kohta märkis Üldkohus, et viide sellele, et otsus on avaldatud Ameerika Ühendriikide ametlikus väljaandes, ei ole piisav selleks, et tuvastada, et nõukogu on viinud läbi nõutud kontrolli küsimuses, kas selles kolmandas riigis on peetud kinni kaitseõiguste tagamise põhimõttest. Üldkohus leidis, et Ameerika Ühendriikide otsustega seotud põhjendus on ebapiisav, mistõttu need otsused ei saa olla vaidlustatud aktide aluseks.
Üldkohus märkis siiski, et kuna ühise seisukoha 2001/931 artikli 1 lõikes 4 ei ole nõutud, et nõukogu aktid põhineksid mitmel pädevate asutuste otsusel, võis vaidlustatud aktides hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmiseks viidata ainult otsusele, mille tegi Home Secretary, ning hagi tuleb edasi analüüsida nii, et piirdutakse vaidlustatud aktidega, tingimusel et need põhinevad algselt sellel viimasel otsusel.
Seejärel tühistas Üldkohus vaidlustatud aktid, arvestades esiteks seda, et faktilised asjaolud, mida nõukogu vaidlustatud aktide põhjendustes mainib, ei õigusta hageja nime jätmist vaidlusalustesse loeteludesse kas põhjenduste ebapiisavuse tõttu või seetõttu, et need asjaolud olid sellise meetme õigustamiseks ebapiisavad muu hulgas nende ammuse asetleidmise tõttu. Teiseks leidis Üldkohus, et nõukogu ei olnud vastavalt ELTL artikli 297 lõike 2 esimesele lõigule ja tema kodukorra(5) artiklile 15 kinnitanud asjaomasele organisatsioonile edastatud vaidlustatud aktide põhjenduste ehtsust. Nõukogu aktide ehtsuse kinnitamine on oluline vorminõue, mis võimaldab kolmandatel isikutel veenduda, et neile edastatud versioon vastab sellele, mille nõukogu vastu võttis, ning tagab seega õiguskindluse põhimõtte järgimise. Et õiguskindluse põhimõte laieneb ka nõukogu aktidele, tuleb aktide ehtsust kinnitada, ehkki nõukogu ei ole kolleegium. Lisaks moodustavad nõukogu otsuse põhjendused ja sätted ühe lahutamatu terviku, mistõttu tuleb kinnitada mõlema ehtsust ka siis, kui need on eraldi dokumentides. Võttes arvesse seda, et ehtsuse kinnitamine on oluline vorminõue, tuleb vaidlustatud aktid tühistada, ilma et oleks vaja välja selgitada, kas hagejale esitatud dokumendid vastavad täielikult dokumentidele, mille nõukogu vastu võttis.