ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (neljas koda)

9. september 2008

Kohtuasi T‑144/08

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Sotsiaalkindlustus – Hageja teatavate ravikulude 100%‑lise hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine

Ese:      Hagi, mille ese on esiteks nõue tühistada otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus tema teatavad ravikulud 100%‑liselt hüvitada ja teiseks nõue, et komisjonilt mõistetaks hageja kasuks täiendava ravikulude hüvitise või kahjuhüvitisena välja 89,56 eurot.

Otsus: Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Ravikindlustus – Ravikulud – Raske haigus –100%‑line hüvitamine – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikli 72 lõige 1; ravikindlustuse ühiseeskirjad, artikli 11 lõige 2 ja I lisa, punkt IV)

Ravikulude 100%‑line hüvitamine personalieeskirjade artikli 72 lõike 1 alusel eeldab kas seda, et vastavat haigust loetakse kuuluvaks selles sättes otsesõnu mainitud haiguste hulka või siis seda, et ametisse nimetav asutus tunnistab, et see haigus on nimetatud sättes loetletud haigustega võrreldav. Taolise hüvitamise jaoks tuleb huvitatud isikul kindlasti osutada, millise haigusega on tegemist ja esitada tõendavad dokumendid. Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse ühiseeskirjade artikli 11 lõike 2 järgi tuleb kulude hüvitamise taotlusele lisada tõendavate dokumentide originaalid ja ühiseeskirjade I lisa punkti IV alusel tuleb taotlusele, mis esitatakse, et saavutada haiguse tunnistamine personalieeskirjade artikli 72 lõikes 1 loetletud nelja haigusega võrreldavaks, lisada huvitatud isiku raviarsti koostatud aruanne.

Kui taotlus ei sisalda ühtki uut asjaolu, mis õigustaks asjaomase ametniku ravikulude 100%‑list hüvitamist, ei muuda see, et administratsioon jättis taotlusele vastamata, kuidagi õiguslikku olukorda, milles ametnik on tulenevalt otsusest jätta vaikimisi rahuldamata varasem taotlus, millega ametnik tegi sama nõude administratsioonile teatavaks; samuti ei kujuta see järelikult endast ametnikku kahjustavat meedet personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 tähenduses.

(vt punktid 30, 32 ja 34)