Kohtuasi T‑145/08

Atlas Transport GmbH

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse sõnamärk ATLAS – Varasem Beneluxi kujutismärk atlasair – Vorminõuded – Selgituse esitamine edasikaebuste aluste kohta – Haldusmenetluse peatamine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 59 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikkel 60) – Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 20 lõige 7

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Kaebuse tähtaeg ja vorm – Ettenähtud tähtaja jooksul selgituse esitamine edasikaebuste aluste kohta – Vastuvõetavuse tingimus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 59; komisjoni määrus nr 2868/95, artikkel 1, eeskirja 48 lõiked 1 ja 2 ning eeskiri 49)

2.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Apellatsioonikodadele esitatud kaebused – Menetluse peatamine – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 79; komisjoni määrus nr 2868/95, artikkel 1, eeskirja 20 lõige 7; komisjoni määrus nr 216/96, artikkel 8)

1.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 59 kohaselt tuleb teade kaebuse esitamise kohta esitada Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainlahendused) kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest, mille peale kaevatakse. Nelja kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest tuleb esitada kirjalik selgitus edasikaebuse aluste kohta.

Lisaks nähtub määruse nr 2868/95, millega rakendatakse määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 48 lõike 1 punktist c, et kaebus apellatsioonikojale peab sisaldama märke vaidlustatava otsuse kohta ja selle kohta, millises ulatuses otsuse muutmist või tühistamist nõutakse.

Lõpuks täpsustab määruse nr 2868/95 eeskiri 49, et kui kaebus ei vasta määruse nr 40/94 artikli 59 ja määruse nr 2868/95 eeskirja 48 lõike 1 punkti c ja lõike 2 nõuetele, lükkab apellatsioonikoda selle tagasi kui vastuvõetamatu, kui kõiki puudusi ei kõrvaldata enne määruse nr 40/94 artiklis 59 määratud tähtaja möödumist.

Nende sätete süsteemse lugemise põhjal on ilmselge, et isikul, kes soovib apellatsioonikojale kaebust esitada, on kohustus esitada ettenähtud tähtaja jooksul ühtlustamisametile selgitus edasikaebuse aluste kohta ning selline põhjendus peab olema midagi enamat, kui vaidlustatud otsusele viitamine ja hageja väljendatud soov saavutada selle otsuse muutmine või tühistamine apellatsioonikoja poolt; vastasel korral lükatakse tema kaebus vastuvõetamatuse tõttu tagasi.

Lisaks nähtub määruse nr 40/94 artikli 59 viimases lauses kasutatud sõna „alused” lingvistilisest tõlgendusest, et apellatsioonikojale kaebuse esitaja peab kirjalikult esitama põhjused, mis on tema kaebuse puhul määravad. Apellatsioonikoda ei pea tuletamise teel määrama kindlaks põhjuseid, mis on talle esitatud kaebuse aluseks. Hageja selgitus peab seega võimaldama mõista, miks ta palub apellatsioonikojal otsus tühistada või seda muuta.

Kuna määruse nr 40/94 artikkel 59 kohustab kaebuse esitajat esitama kirjaliku selgituse oma edasikaebuse aluste kohta, siis peab kaebuse esitaja seega esitama kirjalikult ja piisavalt selgelt need faktid ja/või õiguslikud asjaolud, mis õigustavad tema taotlust apellatsioonikojale vaidlustatud otsus tühistada ja/või seda muuta.

(vt punktid 37–41, 46)

2.      Määruse nr 2868/95, millega rakendatakse määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 20 lõige 7 ja määruse nr 216/96, mis näeb ette [Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja töökorra], artikkel 8, mis näevad ette võimaluse peatada apellatsioonikoja menetlus vastavalt vastulausemenetluses ja pärast apellatsioonikoja registreerija seisukoha saamist apellatsioonikoja menetluses oleva kaebuse vastuvõetavuse kohta, väljendavad sõnaselgelt liikmesriikides üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõtet, et asja lahendaval instantsil on võimalus oma menetlus peatada, kui asjaolud seda õigustavad.

Määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 7 punkti c analoogia alusel kohaldamine on kehtetuks tunnistamise menetluses õigustatud, sest nii määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktil b põhineva vastulausemenetluse kui ka sama määruse artikli 52 lõike 1 punktil a põhineva suhtelise kehtetuks tunnistamise põhjusega seotud menetluse eesmärk on analüüsida kaubamärkide segiajamise tõenäosust, ja kuna võimalus menetlus peatada muudab mainitud menetlused tõhusamaks.

Seega on apellatsioonikojal pädevus kehtetuks tunnistamise menetlus peatada, kui asjaolud seda õigustavad.

Apellatsioonikoja kaalutlusõigus menetlus peatada või peatamata jätta on lai. Määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 7 punkt c on näide mainitud laiast kaalutlusõigusest, kuna see näeb ette, et apellatsioonikoda võib menetluse peatada, kui see on asjaolusid arvestades asjakohane. Menetluse peatamine on ühtlustamisameti õigus, mida ta kasutab vaid siis, kui peab seda õigustatuks. Seega ei peatata apellatsioonikoja menetlust poole vastavasisulise taotluse esitamise korral automaatselt.

Apellatsioonikojal on oma menetluse peatamise otsustamisel lai kaalutlusõigus, mis ei välista seda, et see õigus allub kohtulikule kontrollile. Siiski piirab apellatsioonikoja lai kaalutlusõigus kohtu teostatava kontrolli sisulise kontrolliga ilmse hindamisvea ja võimu kuritarvitamise puudumise üle.

Menetluse peatamise osas kaalutluspädevuse teostamisel peab apellatsioonikoda lähtuma õigusel põhinevas ühenduses õiglast menetlust reguleerivatest üldpõhimõtetest. Nii peab ta seda pädevust teostades mitte üksnes arvestama selle poole huvidega, kelle kaubamärk on vaidlustatud, vaid ka teiste poolte huvidega. Otsus menetlus peatada või peatamata jätta peab põhinema asjaomaste huvide tasakaalul.

(vt punktid 66–70, 76)