Kohtuasi T-17/03

Schmitz-Gotha Fahrzeugwerke GmbH

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Riigiabi – Suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Abi vajalikkus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus

(EÜ artikli 87 lõige 3)

2.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus

3.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Riigiabi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav riigiabi

(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 94/C 368/05, punkt 3.2.2)

4.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine

1.      EÜ artikli 87 lõike 3 kohaldamisel on komisjonil lai kaalutlusõigus, mille kasutamine hõlmab keerulisi majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, mida tuleb teostada ühenduse kontekstis. Selle kaalutlusõiguse rakendamise kohtulik kontroll piirdub menetlus- ja põhjendamisnormide järgimise kindlakstegemisega ning samuti faktide sisulise õigsuse ja õigusliku vea, ilmse kaalutlusvea või võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega. Sellel kontrollimisel tuleb arvesse võtta faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, millest komisjon oli asjaomase hinnangu andmise ajal teadlik.

(vt punktid 41, 54)

2.      Komisjon võib kehtestada endale oma kaalutlusõiguse teostamiseks juhiseid eelkõige selliste suunistega nagu need, mille ta võttis vastu raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, arvestades, et need peavad sisaldama juhiseid lähenemisviisi kohta, mida see institutsioon peab järgima, ja et need ei tohi kõrvale kalduda asutamislepingu sätetest. Sellised meetmed näitavad komisjoni soovi avaldada kriteeriumid, mis viitavad sellele, millist lähenemisviisi komisjon kavatseb järgida individuaalsete otsuste tegemisel konkreetses valdkonnas.

(vt punkt 42)

3.      Et raskustes äriühingu ümberkorraldamiseks mõeldud abi käsitlevat projekti saaks pidada EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt ühisturuga kokkusobivaks, peab sellele olema lisatud ümberkorraldamiskava, mis on mõeldud äriühingu tegevuse vähendamiseks või ümberkorraldamiseks. Ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta punkt 3.2.2, mis selle nõude sätestab, märgib eelkõige, et ümberkorraldamiskava peab vastama kolmele sisulisele tingimusele. Esiteks on kohustuslik, et see võimaldaks abisaajal äriühingul mõistliku tähtaja jooksul ja realistlike eelduste kohaselt oma elujõulisuse taastada (punkti 3.2.2 alapunkt A), teiseks peab see välistama lubamatud konkurentsimoonutused (punkti 3.2.2 alapunkt B) ning kolmandaks peavad ümberkorraldamise kulud ja tulud olema proportsionaalsed (punkti 3.2.2 alapunkt C). Kuna need tingimused on kumulatiivsed, siis peab komisjon tunnistama ümberkorraldamise abiprojekti kokkusobimatuks, kui kasvõi üks neist tingimustest on täitmata.

Punkti 3.2.2 alapunktist C tuleneb, et asjaomane abi peab olema rangelt vajalik abisaaja elujõulisuse taastamiseks, st et see ei pea mitte üksnes vastama asjaomase äriühingu ümberkorraldamise eesmärgile, vaid peab olema selle eesmärgiga ka proportsionaalne ehk teisisõnu, neid abisummasid, mis ületavad abisaaja elujõu taastamiseks rangelt vajaliku, ei saa põhimõtteliselt lugeda suuniste alusel abikõlblikeks. Asjaomane liikmesriik peab komisjoniga tehtava koostöökohustuse täitmiseks esitama kogu teabe, mis võimaldab sel institutsioonil kontrollida, kas erandit lubavad tingimused, millest lähtudes ta abisaamist taotleb, on täidetud.

(vt punktid 43–45, 47 ja 48)

4.      Kui komisjon on kord juba huvitatud isikutele andnud võimaluse esitada omapoolseid märkusi talle teatatud abiprojekti kohta, ei saa talle ette heita seda, et ta ei arvestanud võimalike faktiliste asjaoludega, mida talle oleks haldusmenetluse käigus võidud esitada – kuid mida ei esitatud –, sest komisjonil ei ole kohustust uurida omal algatusel ja ettenägelikkuse alusel, millised on asjaolud, mida talle oleks võidud esitada.

(vt punkt 54)