EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
3. aprill 2014(*)
Eelotsusetaotlus – Energeetika – Televiisorite energiamärgistus – Delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010 – Edasimüüjate kohustused – Edasimüüjale enne määruse kohaldamise algust ilma energiamärgistuseta tarnitud televiisor – Edasimüüja kohustus märgistada selline televiisor alates määruse kohaldamise algusest ja hankida märgis tagantjärele
Kohtuasjas C‑319/13,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Thüringer Oberlandesgerichti (Saksamaa) 5. juuni 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 11. juunil 2013, menetluses
Udo Rätzke
versus
S+K Handels GmbH,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, Euroopa Kohtu asepresident K. Lenaerts (ettekandja), kohtunikud J. L. da Cruz Vilaça, G. Arestis ja J.‑C. Bonichot,
kohtujurist: M. Szpunar,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades kirjalikke seisukohti, mille esitasid:
– Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja B. Beutler,
– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato A. De Stefano,
– Euroopa Komisjon, esindajad: K. Herrmann ja B. Eggers,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses televiisorite energiamärgistusega (ELT L 314, lk 64; edaspidi „delegeeritud määrus”), artikli 4 punkti a.
2 Taotlus esitati kohtuasjas, mis toimub U. Rätzke ja S+K Handels GmbH (edaspidi „S+K”) vahel, kellest viimane on U. Rätzke konkurent elektrimasinate ja eelkõige televiisorite turustamise valdkonnas, ning mis puudutab rikkumise lõpetamise nõuet, mis põhineb Saksa seadusel kõlvatu konkurentsi tõkestamise kohta.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Direktiiv 2010/30/EL
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (ELT L 153, lk 1) põhjenduses 19 on märgitud:
„Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte energiamõjuga toodete kasutamisega kaasnevat energia- ja muude oluliste ressursside tarbimist käsitleva märgistuse ja ühtse tootekirjelduse kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.”
4 Direktiivi põhjenduses 25 on märgitud:
„Käesoleva direktiivi sätete rakendamisel peaksid liikmesriigid püüdma hoiduda meetmetest, mis võiksid tekitada tarbetuid bürokraatlikke ja ülemäära keerukaid kohustusi asjaomastele turuosalistele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele [(VKE)].”
5 Direktiivi artiklis 2 „Mõisted” on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
g) „edasimüüja” – jaemüüja või muu isik, kes müüb, annab rendile, müüb järelmaksuga või esitleb tooteid lõpptarbijatele;
h) „tarnija” – tootja või tema volitatud esindaja liidus või importija, kes laseb toote liidu turule või võtab toote liidu turul kasutusele. Nende puudumisel loetakse tarnijaks iga füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule või võtab liidu turul kasutusele käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid;
i) „turulelaskmine” – toote esmakordne kättesaadavaks tegemine liidu turul tasuliseks või tasuta levitamiseks või kasutamiseks liidus, sõltumata turustusviisist;
[…]”.
6 Direktiivi artiklis 5 „Tarnijate kohustused” on ette nähtud:
„Liikmesriigid tagavad, et:
a) tarnijad, kes lasevad turule või võtavad kasutusele delegeeritud õigusaktiga hõlmatud tooteid, varustavad need käesoleva direktiivi ja delegeeritud õigusakti kohase märgistuse ja tootekirjeldusega;
[…]
d) tarnijad varustavad edasimüüjaid vajalike märgiste ja tootekirjeldustega tasuta.
Tarnijad edastavad märgistused edasimüüjate taotlusel viivitamata, ilma et see piiraks tarnijate võimalust valida märgiste edastamise süsteemi;
[…]”.
7 Direktiivi 2010/30 artiklis 6 „Edasimüüjate kohustused” on sätestatud:
„Liikmesriigid tagavad, et:
a) edasimüüjad esitlevad märgistusi nõuetekohaselt, nähtaval ja loetaval viisil ning teevad tootekirjelduse kättesaadavaks tootebrošüüris või muudes toodete müügi korral lõpptarbijale kaasa antavates dokumentides;
b) delegeeritud õigusaktiga hõlmatud toodet esitledes kinnitavad edasimüüjad sellele kohaldatavas delegeeritud õigusaktis täpsustatud selgelt nähtavasse kohta asjakohases keeles koostatud märgise.”
8 Direktiivi artikli 10 „Delegeeritud õigusaktid” lõigetes 1–3 on ette nähtud:
„1. Komisjon sätestab kooskõlas käesoleva artikliga iga tooteliigi kohta märgistuse ja tootekirjelduse üksikasjad delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklitele 11, 12 ja 13.
Kui toode vastab lõikes 2 loetletud kriteeriumidele, on see vastavalt lõikele 4 hõlmatud delegeeritud õigusaktiga.
Delegeeritud õigusaktide sätted, mis käsitlevad märgistuses või tootekirjelduses teabe esitamist energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise kohta toote kasutamisel, võimaldavad lõpptarbijatel teha teadlikumaid ostuotsuseid ja turujärelevalveasutustel kontrollida, kas tooted on kooskõlas esitatud teabega.
Kui delegeeritud õigusaktiga nähakse ette sätted nii toote energiatõhususe kui ka oluliste ressursside tarbimise kohta, rõhutatakse märgise kujunduses ja sisus toote energiatõhusust.
2. Lõikes 1 osutatud kriteeriumid on järgmised:
a) vastavalt kõige viimastele kättesaadavatele näitajatele ja arvestades liidu turule lastud koguseid, on toodetel märkimisväärne potentsiaal säästa energiat ja vajaduse korral muid olulisi ressursse;
b) turul saadaolevate samaväärse funktsiooniga toodete asjakohased tõhususnäitajad on väga erinevad;
c) komisjon võtab arvesse asjakohaseid liidu õigusakte ja eneseregulatsiooni, näiteks vabatahtlikke kokkuleppeid, millega eeldatavasti saavutatakse eesmärgid kiiremini ja väiksemate kuludega kui kohustuslike nõuetega.
3. Delegeeritud õigusakti eelnõu väljatöötamisel komisjon:
[…]
d) määrab rakendustähtaja(d), astmelised meetmed või üleminekumeetmed või -perioodid ja arvestab seejuures võimalikku mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toodetavatele konkreetsetele tooterühmadele.”
9 Direktiivi 2010/30 artiklites 11, 12 ja 13 on kehtestatud raamistik, milles ELTL artikli 290 lõike 2 alusel delegeeritud õigusaktid vastu võetakse. Direktiivi artikkel 11 reguleerib delegeeritud volituste komisjoni poolt rakendamise kestust ja selles on komisjonile pandud kohustus esitada delegeeritud volituste kohta aruanne hiljemalt kuus kuud enne 19. juunil 2010 alanud viieaastase ajavahemiku lõppu. Lisaks on selles komisjonile pandud kohustus teha delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule teatavaks niipea, kui ta on selle vastu võtnud. Direktiivi artikkel 12 käsitleb võimalust delegeerimine tagasi võtta ja artikkel 13 menetlust, mida parlament ja nõukogu peavad delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamisel järgima.
10 Direktiivi 2010/30 artikli 16 „Ülevõtmine” lõikes 1 on sätestatud:
„Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. juunil 2011. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 20. juulist 2011.
[…]”.
11 Direktiivi artiklis 18 „Jõustumine” on ette nähtud:
„Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 5 punkte d, g ja h kohaldatakse alates 31. juulist 2011.”
Delegeeritud määrus
12 Delegeeritud määruse põhjenduses 3 on märgitud:
„Tuleks kehtestada ühtlustatud sätted televiisorite energiatõhususe ja -tarbimise näitamiseks märgistuses ja ühtses tootekirjelduses, et pakkuda tootjatele stiimuleid televiisorite energiatõhususe parandamiseks, julgustada lõppkasutajaid ostma energiatõhusaid mudeleid, vähendada kõnealuste toodete elektritarbimist ja aidata kaasa siseturu toimimisele.”
13 Delegeeritud määruse põhjendus 9 on sõnastatud järgmiselt:
„Energiatõhusate televiisorite tootmise edendamiseks peab kõrgematele energiatõhususe klassidele vastamise võimalusega televiisoreid turule toovatel televiisorite tarnijatel olema võimalus lisada kõnealuseid klasse väljendavad märgised enne kõnealuste klasside kohustusliku esitamise tähtpäeva.”
14 Delegeeritud määruse artiklis 3 „Tarnijate kohustused” on ette nähtud:
„1. Tarnijad tagavad, et:
a) iga televiisor tarnitakse V lisas sätestatud vormis ja seal esitatud teavet sisaldava trükitud märgisega;
[…]
3. V lisas sätestatud märgist kasutatakse vastavalt järgmisele ajakavale:
a) televiisorite puhul, mis tuuakse turule alates 30. novembrist 2011 ja mis kuuluvad energiatõhususe klassidesse
i) A, B, C, D, E, F ja G, on märgised kooskõlas V lisa punktiga 1 või juhul, kui tarnijad seda asjakohaseks peavad, V lisa punktiga 2;
ii) A+, on märgised kooskõlas V lisa punktiga 2;
iii) A++, on märgised kooskõlas V lisa punktiga 3;
iv) A+++, on märgised kooskõlas V lisa punktiga 4;
b) televiisorite puhul, mis tuuakse turule alates 1. jaanuarist 2014. aastal ja mis kuuluvad energiatõhususe klassidesse A+, A, B, C, D, E ja F, peavad märgised olema kooskõlas V lisa punktiga 2 või juhul, kui tarnijad seda asjakohaseks peavad, V lisa punktiga 3;
c) televiisorite puhul, mis tuuakse turule alates 1. jaanuarist 2017. aastal ja mis kuuluvad energiatõhususe klassidesse A++, A+, A, B, C, D ja E, peavad märgised olema kooskõlas V lisa punktiga 3 või juhul, kui tarnijad seda asjakohaseks peavad, V lisa punktiga 4;
d) televiisorite puhul, mis tuuakse turule alates 1. jaanuarist 2020. aastal ja mis kuuluvad energiatõhususe klassidesse A+++, A++, A+, A, B, C ja D, peavad märgised olema kooskõlas V lisa punktiga 4.”
15 Delegeeritud määruse artiklis 4 „Edasimüüjate kohustused” on sätestatud:
„Edasimüüjad tagavad, et:
a) müügikohas on iga televiisori esiküljel selgelt nähtav artikli 3 lõike 1 kohane märgis, mille tarnijad on kättesaadavaks teinud;
[…]”.
16 Delegeeritud määruse artiklis 9 „Jõustumine” on ette nähtud:
„Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 30. novembrist 2011. […]
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.”
Saksa õigus
17 Kõlvatu konkurentsi tõkestamise seaduse (Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (BGBl. 2010 I, lk 254; edaspidi „UWG”) § 3 lõikes 1 on ette nähtud:
„Ebaaus kaubandustava on ebaseaduslik, kui see võib oluliselt kahjustada konkurentide, tarbijate või muude turuosaliste huve”.
18 UWG §‑is 4 on sätestatud:
„Näited ebaausatest kaubandustavadest
Kõlvatu konkurentsina käsitatava teo paneb toime isik, kes
[…]
11. rikub õigusnormi, mille eesmärk on muu hulgas reguleerida turul tegutsemist turuosaliste huvides.”
19 UWG § 5a lõiked 2 ja 4 on sõnastatud järgmiselt:
„(2) Isik paneb toime kõlvatu konkurentsina käsitatava teo, kui ta mõjutab tarbijate otsustusvabadust § 3 lõike 2 tähenduses, jättes neile esitamata teabe, mis on asjaolusid ja kasutatavale sidevahendile omaseid piiranguid arvestades konkreetses faktilises kontekstis oluline.
[…]
(4) Lõike 2 tähenduses on olulisena käsitatav ka selline teave, mida ei või jätta tarbijale edastamata, arvestades ühenduse määrusi või õigusnorme, millega võetakse üle ühenduse direktiivid, mis käsitlevad äritegevusega seotud suhtlust, sealhulgas reklaami ja turundust.”
20 UWG § 8 lõike 1 esimene lause on sõnastatud järgmiselt:
„Igaühe vastu, kes paneb toime § 3 või § 7 tähenduses ebaseadusliku teo, võib esitada nõude rikkumise lõpetamiseks või selle kordumise ohu korral rikkumisest hoidumiseks.”
Põhikohtuasja asjaolud ja eelotsuse küsimus
21 S+K vaateaknal oli 20. jaanuaril 2012 müügiks välja pandud televiisor, mis ei olnud varustatud delegeeritud määruse V lisa kohase energiamärgisega. Televiisori oli selle tootja Haier Deutschland GmbH tarninud hulgimüüjale ElectronicPartner Handel SE‑le, kes omakorda tarnis selle 20. mail 2011 S+K‑le. Seda liiki televiisor oli 20. jaanuaril 2012 veel tootmises.
22 Pärast U. Rätzke esitatud hoiatust esitas S+K rikkumise puudumise tuvastamise hagi, millele U. Rätzke omakorda esitas vastuhagi, milles ta nõudis, et sellel äriühingul keelataks pakkuda müügiks televiisoreid, millel puudub delegeeritud määruse V lisas ette nähtud energiamärgis.
23 Vastuhagi põhineb UWG § 3 lõikel 1, § 4 punktil 11 ja § 8 lõikel 1 ning tekitab küsimuse, kas S+K oli kohustatud delegeeritud määruse artikli 4 punkti a kohaselt märgistama televiisori, mis oli talle 20. mail 2011 ilma kõnealuse märgiseta tarnitud.
24 Landgericht Mühlhausen jättis vastuhagi rahuldamata põhjendusel, et enne 30. novembrit 2011 ilma energiamärgiseta ja vastavalt tol kuupäeval kehtinud õiguslikule olukorrale tarnitud televiisorid ei pidanud märgisega varustatud olema ka pärast 30. novembrit 2011.
25 Lahendades selle kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebust, tekkis eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kuidas tõlgendada delegeeritud määruse artikli 4 punkti a, mis tema hinnangul on turul tegutsemist reguleeriv õigusnorm UWG § 4 tähenduses. Sellega seoses märgib ta, et delegeeritud määruse artikli 4 punktis a kasutatud sõnad „on kättesaadavaks teinud” võivad viidata sellele, et edasimüüja suhtes kehtib alates 30. novembrist 2011 märgistamiskohustus ainult siis, kui tarnija on vastavalt kohustusele, mis tal on alates samast kuupäevast, tarninud televiisorid koos märgisega. Delegeeritud määruse põhjenduses 3 nimetatud märgistamiskohustuse eesmärk võib siiski tema sõnul rääkida selle kasuks, et alates 30. novembrist 2011 kehtib kohustus märgistada kõik edasimüüjate väljapandud televiisorid, sealhulgas need, mis on tarnitud enne kõnealust kuupäeva. U. Rätzke leiab, et seotusest direktiivi 2010/30 artikli 5 punktiga d on võimalik järeldada, et tarnijad on igal juhul, seega ka enne 30. novembrit 2011 tarnitud seadmete puhul kohustatud märgised tasuta ja viivitamata kättesaadavaks tegema, et edasimüüjad saaksid alates samast kuupäevast oma märgistamiskohustust täita.
26 Neil asjaoludel otsustas Thüringer Oberlandesgericht menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas […] delegeeritud määruse […] artikli 4 punkti a tuleb tõlgendada nii,
– et edasimüüja on (alates 30. novembrist 2011) kohustatud televiisorid märgistama ainult siis, kui tarnija on vastavalt määruse artikli 3 lõike 1 punktile a (alates 30. novembrist 2011) juba tarninud televiisorid koos vastava märgisega,
– või on edasimüüja kohustatud (alates 30. novembrist 2011) märgistama ka televiisorid, mille tarnija on tarninud enne 30. novembrit 2011 ilma vastava märgiseta, mistõttu on edasimüüja kohustatud (aegsasti tagantjärele) nõudma märgiseid selliste televiisorite jaoks?”
Eelotsuse küsimuse analüüs
27 Oma küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas delegeeritud määruse artikli 4 punkti a tuleb tõlgendada nii, et edasimüüjate kohustus tagada, et müügikohas on igal televiisoril märgis andmetega aparaadi energiatõhususe kohta, kehtib ainult televiisorite suhtes, mis on turule toodud alates 30. novembrist 2011.
28 Siinkohal tuleb – nagu huvitatud isikud ka väitsid – igakülgselt hinnata televiisorite märgistamisega seotud kohustusi, mis on delegeeritud määrusega pandud edasimüüjatele ja tarnijatele, arvestades määruse ülesehitust ja direktiivi 2010/30 sätteid.
29 Delegeeritud määruse artikli 4 punktiga a on nimelt edasimüüjatele pandud kohustus varustada iga televiisor „artikli 3 lõike 1 koha[s]e” märgisega, mille tarnijad on kättesaadavaks teinud.
30 Peale selle ei sisalda delegeeritud määruse artikkel 4 vastupidi artiklile 3 ratione temporis kohaldatavuse osas eraldi ajakava. Direktiivi 2010/30 artikli 6 punkti b kohaselt puudutab edasimüüjatele pandud märgistamiskohustus üksnes delegeeritud õigusaktiga hõlmatud tooteid ja direktiivi artikli 10 lõike 3 punktis d on täpsustatud, et delegeeritud õigusaktis määratakse kindlaks märgistamisega seotud kohustuste ajaline kohaldamisala. Selles sättes on ette nähtud, et delegeeritud õigusakti eelnõu väljatöötamisel komisjon „määrab rakendustähtaja(d), astmelised meetmed või üleminekumeetmed või -perioodid ja arvestab seejuures võimalikku mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toodetavatele konkreetsetele tooterühmadele”.
31 Järelikult, kuna delegeeritud määruse artikkel 4 ei sisalda eraldi ajakava, vaid viitab määruse artikli 3 lõikele 1, mis reguleerib tarnijate kohustusi, kattub delegeeritud määruse artikli 4 ajaline kohaldamisala artikli 3 ajalise kohaldamisalaga. Seega käib edasimüüja kohustus varustada televiisorid märgisega kaasas tarnija kohustusega teha vastavad märgised kättesaadavaks.
32 Sellega seoses tuleb märkida, et delegeeritud määruse artikli 3 lõige 3 ei sisalda kooskõlas määruse ajalise kohaldamisalaga, mis vastavalt artiklile 9 algas 30. novembril 2011, ühtegi nõuet televiisorite kohta, mis on turule toodud enne seda kuupäeva. See säte reguleerib nimelt just nõudeid, mis kehtivad „televiisorite puhul, mis tuuakse turule alates 30. novembrist 2011”, ning seejärel järk-järgult alates 1. jaanuarist 2014, 1. jaanuarist 2017 ja 1. jaanuarist 2020.
33 Eespool toodust järeldub, et nagu huvitatud isikud märkisid, tuleb eelotsuse küsimusele vastamiseks tõlgendada delegeeritud määruse artikli 3 lõike 3 punktis a kasutatud sõnu „tuuakse turule”.
34 Direktiivi artikli 2 punkti i kohaselt on „„turulelaskmine” – toote esmakordne kättesaadavaks tegemine liidu turul tasuliseks või tasuta levitamiseks või kasutamiseks liidus, sõltumata turustusviisist”. Seetõttu on esimene turulelaskmine otsustava tähtsusega, sõltumata turustusviisist.
35 Seega kehtib märgistamiskohustus edasimüüjatele üksnes televiisorite suhtes, mis on liidu turul kättesaadavaks tehtud ehk tootja poolt müügiahelasse edastatud alates 30. novembrist 2011.
36 Niisugust lähenemisviisi, mis põhineb delegeeritud määruse artikli 4 punkti a ülesehituse arvessevõtmisel, ei sea kahtluse alla selle sätte teleoloogiline tõlgendus.
37 Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, julgustaks enne 30. novembrit 2011 tarnitud televiisorite märgistamise kohustuse kehtestamine tõepoolest lõppkasutajaid ostma energiatõhusaid mudeleid vastavalt delegeeritud määrusega taotletavale eesmärgile, mis ilmneb selle põhjendustest 3 ja 9.
38 Eespool nimetatud julgustav mõju on siiski piiratud, kuna televiisorite kättesaadavaks tegemine toimus suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel.
39 Pealegi oleks ka enne 30. novembrit 2011 tarnitud televiisorite märgistamise kohustuse piiratud toime proportsioonist väljas seoses halduskoormusega, mille see meede tarnijatele ja edasimüüjatele kaasa tooks. Täpsemalt oleksid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad sunnitud nõudma tootjalt energiamärgiseid kõikidele juba enne 30. novembrit 2011 tarnitud televiisoritele. Direktiivi 2010/30 põhjenduse 25 kohaselt tuleb aga hoiduda meetmetest, mis võiksid tekitada tarbetuid bürokraatlikke ja ülemäära keerukaid kohustusi asjaomastele turuosalistele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
40 Mis puudutab direktiivi 2010/30 artikli 5 punkti d, siis ei saa see säte vastupidi U. Rätzke väidetele eelotsusetaotluse esitanud kohtus anda alust teistsuguseks tulemuseks. See säte ei reguleeri nimelt asjaolusid, mille korral märgiste kättesaadavaks tegemine on vajalik, ega selle kohustuse ajalist raamistikku ehk küsimust, millega seoses on direktiivis ja täpsemalt selle artikli 10 lõike 3 punktis d viidatud delegeeritud õigusakti sätetele. Kõnealuses delegeeritud õigusaktis on aga märgistamiskohustuse ajaline kohaldamisala selgelt määratletud nii, et delegeeritud määrus kehtib üksnes televiisorite suhtes, mis on esimest korda turule toodud alates 30. novembrist 2011.
41 Järelikult tuleb esitatud küsimusele vastata, et delegeeritud määruse artikli 4 punkti a tuleb tõlgendada nii, et edasimüüjate kohustus tagada, et müügikohas on igal televiisoril selle määruse artikli 3 lõike 1 kohane märgis, mille tarnijad on kättesaadavaks teinud, kehtib ainult televiisorite suhtes, mis on turule toodud ehk tootja poolt turustamise eesmärgil esimest korda müügiahelasse edastatud alates 30. novembrist 2011.
Kohtukulud
42 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses televiisorite energiamärgistusega, artikli 4 punkti a tuleb tõlgendada nii, et edasimüüjate kohustus tagada, et müügikohas on igal televiisoril selle määruse artikli 3 lõike 1 kohane märgis, mille tarnijad on kättesaadavaks teinud, kehtib ainult televiisorite suhtes, mis on turule toodud ehk tootja poolt turustamise eesmärgil esimest korda müügiahelasse edastatud alates 30. novembrist 2011.
Allkirjad