KOHTUJURISTI ETTEPANEK
NIILO JÄÄSKINEN
esitatud 30. aprillil 2014(1)
Kohtuasi C‑101/13
U
versus
Stadt Karlsruhe
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof Baden-Württemberg (Saksamaa))
Passid – Määrus (EÜ) nr 2252/2004 – Liikmesriikides väljastatavate passide ja reisidokumentide minimaalsed turvastandardid – Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni dokumendi nr 9303 esimesele osale (masinloetavad passid) viitamise õiguslik tähendus – Esmane identifitseerimistunnus, teisene identifitseerimistunnus ja valikuliste isikuandmete elemendid – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et passi kasutaja sünninimi peab olema kantud passi isikuandmete leheküljele esmase identifitseerimistunnuse jaoks ette nähtud väljale, kuigi õiguslikult ei ole sünninimi isiku nime osa – Tõlkimata lühendi kandmine esmase identifitseerimistunnuse jaoks ette nähtud väljale
I. Sissejuhatus
1. Eelotsusetaotlus, millega Verwaltungsgerichtshof Baden-Württemberg (Saksamaa) Euroopa Kohtu poole on pöördunud, on esitatud Saksamaa kodaniku U ja Karlsruhe linna (Saksamaa) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on Stadt Karlsruhe keeldumine muuta U sünninime esitust tema Saksa passis.
2. Kohaldatavates Saksamaa õigusnormides on nimelt ette nähtud, et passis on selle kasutaja kohta muu hulgas kirjas tema „perekonnanimi ja sünninimi”, „eesnimed” ja „doktoritiitel”. Käesoleval juhul seisab põhikohtuasja kaebuse esitaja passis tema perekonnanime kõrval ka tema sünninimi, ehkki eelotsusetaotluse esitanud kohtu teatel ei ole sünninimi õiguslikult nime osaks.
3. Sellega seoses on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta(2), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 444/2009 (edaspidi „määrus nr 2252/2004”)(3), tõlgendamise kohta. Selles määruses viidatakse Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (edaspidi „ICAO”) dokumendile nr 9303 (masinloetavad reisidokumendid) ehk täpsemalt selle dokumendi 1. osale, mis käsitleb masinloetavaid passe (edaspidi „ICAO dokumendi nr 9303 1. osa”)(4), mis sätestab nime esitamise viisid.
4. Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul eelkõige lahendada küsimus, kas ja kuidas võib sünninime, mis ei ole enam isiku nime osaks, kanda passi esmase identifitseerimistunnusena (passi andmeväli 06), teisese identifitseerimistunnusena (andmeväli 07) või täiendava teabena (andmeväli 13), võttes arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) sätteid ja 4. novembril 1950 Roomas alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK”) artiklit 8.
II. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
5. Määrusega nr 2252/2004 ajakohastatakse 17. oktoobril 2000 ülemkogus kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, millega kehtestati passide minimaalsed turvastandardid. Nimetatud määruse eesmärk on tõhustatud ja ühtlustatud turvastandardid, et kaitsta passe ja reisidokumente võltsimise eest(5).
6. Põhjendused 8 ja 9 on sõnastatud järgmiselt:
„(8) Passi ja reisidokumentidega seotud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. Tuleks tagada, et passi ei kanta muud teavet kui see, mis on sätestatud käesolevas määruses, selle lisas või mis on nimetatud asjaomases reisidokumendis.
(9) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on ühtsete turvastandardite ja koostalitlusvõimeliste biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmise peamise eesmärgi saavutamiseks vajalik ja asjaomane sätestada eeskirjad kõikidele liikmesriikidele, kes jõustavad 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni. Käesolev määrus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks asutamislepingu artikli 5 kolmanda lõigu kohaselt.”
7. Määruse lisa eesmärk on sätestada liikmesriikide passide ja reisidokumentide puhul nõutav minimaalne turvalisuse tase. Lisa sätted käsitlevad eelkõige passi isikuandmete lehekülge(6). Lisa muudab ICAO dokumendi nr 9303 1. osa kohaldatavaks järgmise sõnastusega.(7)
„Pass või reisidokument peab sisaldama masinloetavat isikuandmete lehekülge, mis vastab [ICAO dokumendi nr 9303 1. osale], ning passide väljaandmine peab olema kooskõlas kõnealuses dokumendis masinloetavatele passidele kehtestatud spetsifikatsioonidega.”
B. ICAO dokumendi 9303 1. osa
8. ICAO dokumendi 9303 1. osa käsitleb masinloetavaid passe(8). Sellel on neli jagu, millest viimane, IV jagu, sisaldab niisugustele passidele kohaldatavaid tehnilisi spetsifikatsioone. IV jaos on sisuliselt ette nähtud järgmine.
9. Masinloetava passi andmelehekülje esikülg on jagatud aladeks I–V, mis koos moodustavad „visuaalselt kontrollitava ala”, ja VII alaks, mis vastab „masinloetavale alale”(9). II ala hõlmab teatavaid isikuandmeid(10).
10. „Nimi” kantakse passi isikuandmete leheküljele, II ala andmeväljadele 06 ja 07.
11. Andmeväli 06 on mõeldud „esmase identifitseerimistunnuse” jaoks, samas kui andmeväli 07 on mõeldud „teisese identifitseerimistunnuse jaoks”.
12. Andmeväljale 13 võib kanda „[v]alikulised isikuandmed väljastava riigi või organisatsiooni äranägemisel, nagu näiteks isikukood või sõrmejäljed”(11).
C. Saksamaa õigusnormid
1. Nime käsitlevad õigusnormid
13. Sünninimi („Geburtsname”) ehk nimi, mis on kantud isiku sünnitunnistusse, on tema vanemate või ühe vanema perekonnanimi.
14. Perekonnanimi („Familienname”) on kas sünninimi või nimi, mis on omandatud nimemuutumise tulemusel.
15. Perekonnanime võib nimelt muuta kas abielludes vastavalt Saksamaa tsiviilseadustikule (Bürgerliches Gesetzbuch, edaspidi „BGB”)(12) või esitades nime muutmise avalduse 5. jaanuari 1938. aasta nimemuutmise seaduse (Namensänderungsgesetz)(13) alusel. Eelotsusetaotlusest ilmneb, et ilma erimärkuseta ei ole sünninimi pärast nimemuutmist enam nime osa(14) erinevalt sellest, mis on sätestatud teiste liikmesriikide kehtivates õigusaktides(15). Eelotsuse küsimuste sõnastusest ilmneb, et käesoleva kohtuasja puhul on tegemist viimati nimetatud juhtumiga.
16. Tuleb veel märkida, et Saksamaa õiguses on nõutud, et igal inimesel on perekonnanimi ja vähemalt üks eesnimi („Vorname”) vastavalt 19. veebruari 2007. aasta perekonnaseisuseaduse (Personenstandsgesetz)(16) § 21 lõike 1 punktile 1. Lisaks kuuluvad Weimari Vabariigi põhiseaduse kohaselt nime juurde aadlitiitlid(17). Seevastu akadeemilised tiitlid nagu näiteks „Doktor” ei kuulu otseselt nime juurde, vaid on täiendavad elemendid, mis kantakse perekonnaseisuregistrisse ja passi perekonnanime kõrvale. Õigus nimele on kaitstud BGB § 12 alusel.
2. Passi käsitlevad õigusnormid
17. 19. aprilli 1986. aasta passiseaduse (Passgesetz)(18) § 1 lõike 1 esimesest lausest tuleneb, et Saksamaa kodanikud, kes sisenevad selle seaduse kohaldamisalas olevale territooriumile või lahkuvad sealt, on kohustatud kaasas kandma kehtivat passi ja oma isikut selle abil tõendama.
18. Passiseaduse § 4 lõike 1 teise lause kohaselt „kantakse passi selle kasutaja fotokujutise kõrvale tema allkiri, passi välja andnud asutuse nimetus, väljaandmise ja aegumise kuupäev ja üksnes järgmised andmed passi kasutaja kohta:
1. perekonnanimi ja sünninimi,
2. eesnimed,
3. doktoritiitel,
4. religioosne nimi või kunstnikunimi […]”.
19. Passiseaduse 19. oktoobri 2007. aasta rakendusmääruse (Passverordnung)(19) lisa 11 märkuses 6 on ette nähtud, et „sünninime olemasolul eraldatakse sellele terve eraldi rida. Selle rea alguses on viie täheruumi ulatuses kirjas „GEB.” või „geb.”. Seda väljendit, mis tähendab saksa keeles „sündinud”, ei ole teistes keeltes märgitud.
III. Vaidlus põhikohtuasjas, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus
20. Põhikohtuasjas palub kaebuse esitaja U muuta seda, kuidas tema sünninimi on tema Saksa passis esitatud(20). Tema perekonnanimi on F. ja tema eesnimed on S. P. Tal on doktoritiitel. Tema sünninimi on E. ja see ei ole tema nime osa. Tema passi andmeväljale, mis on tähistatud kui „Name/Surname/Nom”, on tehtud järgmine kaherealine kanne:
„DR F.
GEB. E.”
21. Põhikohtuasja kaebuse esitaja hinnangul on tema nimi passis esitatud ebaõigesti ja see tekitab arusaamatusi, kui ta peab tööasjus välismaale sõitma. Ta väidab, et selle tõttu, et tema passis on perekonnanime jaoks ette nähtud väljale kantud ka tema sünninimi ja selle ette lühend „GEB”, mis ei ole tema nime osa, on teda ärisuhetes eraisikutega ja viisade väljaandmisel nimetatud näiteks „Mr. Geb E.”, „Mr. E. F.”, „DR. F. GEB E.” või ka „S. E. Dr F.”.
22. Sel põhjusel taotles ta oma passiandmete muutmist, et väidetavalt ebaõige kanne kustutataks ja et ka mittesakslastele oleks üheselt selge, et tema nimi on „Dr. F.”. Samas ei märkinud ta, kuidas seda peaks tehtama: kas tema sünninimi tuleks kustutada, kas tuleks luua vastav andmeväli („Geburtsname/Birthname/Nom de naissance”), või mingil muul moel. Niisiis ei nõua ta, et tema sünninimi tuleks passist üldse kustutada, vaid pelgalt et passist kustutataks ebaõige kanne.
23. Neil asjaoludel otsustas Verwaltungsgerichtshof Baden‑Württemberg 26. veebruari 2013. aasta otsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse 28. veebruaril 2013, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [määruse nr 2252/2004] lisa kohaselt peab liikmesriigi väljastatava passi masinloetav isikuandmete lehekülg vastama kõigile [ICAO dokumendi nr 9303 1. osas] kehtestatud kohustuslikele spetsifikatsioonidele?
2. Kas juhul, kui liikmesriigi nimeõiguse kohaselt koosneb isikunimi eesnimest ja perekonnanimest, võib liikmesriik vastavalt määruse nr 2252/2004 lisale koostoimes [ICAO dokumendi nr 9303 1. osa] IV jao punktiga 8.6 kanda passi masinloetava isikuandmete lehekülje andmeväljale 06 esmase identifitseerimistunnusena ka sünninime?
3. Kas juhul, kui liikmesriigi nimeõiguse kohaselt koosneb isikunimi eesnimest ja perekonnanimest, võib liikmesriik vastavalt määruse nr 2252/2004 lisale koostoimes [ICAO dokumendi nr 9303 1. osa] IV jao punktiga 8.6 kanda passi masinloetava isikuandmete lehekülje andmeväljale 07 teisese identifitseerimistunnusena ka sünninime?
4. Kui teisele või kolmandale küsimusele tuleb vastata jaatavalt: kas liikmesriik, kelle nimeõiguse kohaselt koosneb isikunimi eesnimest ja perekonnanimest, on [harta] artikliga 7 ja [EIÕK] artikliga 8 tagatud isikunime kaitse alusel kohustatud passi masinloetava isikuandmete lehekülje andmeväljale, kuhu kantakse isiku sünnijärgne nimi, märkima, et sellele andmeväljale kantakse ka sünninimi?
5. Kui neljandale küsimusele tuleb vastata eitavalt: kas liikmesriik, kelle nimeõiguse kohaselt koosneb isikunimi eesnimest ja perekonnanimest ning kelle siseriikliku õiguse normid, mis käsitlevad passe, näevad ette, et passi masinloetava isikuandmete lehekülje andmevälja kirjeldused märgitakse ka inglise ja prantsuse keeles ning passi masinloetava isikuandmete lehekülje andmeväljale 06 tuleb kanda eraldi reale ka isiku sünninimi ja selle ette sõna „geboren” (sündinud) lühend „geb.”, on [harta] artikliga 7 ja [EIÕK] artikliga 8 tagatud isikunime kaitse alusel kohustatud kandma kõnealuse lühendi passi ka inglise ja prantsuse keeles?
6. Kui liikmesriigi nimeõiguse kohaselt koosneb isikunimi eesnimest ja perekonnanimest, siis kas vastavalt määruse nr 2252/2004 lisale koostoimes [ICAO dokumendi nr 9303 1. osa] IV jao punktiga 8.6 võib liikmesriik kanda passi masinloetava isikuandmete lehekülje andmeväljale 13 sünninime kui riigi valikul passi kantavad muud isikuga seotud andmed?”
24. Kirjalikud seisukohad esitasid põhikohtuasja kaebuse esitaja ning Saksamaa valitsus ja Euroopa Komisjon, kes kõik olid esindatud ka 15. jaanuaril 2014 toimunud kohtuistungil.
IV. Analüüs
A. Sissejuhatus
25. Sissejuhatuseks märgin, et isiku nimi on oluline osa tema identiteedist ja eraelust, mida kaitsevad harta artikkel 7 ja EIÕK artikkel 8. Olgugi et nimetatud artiklis 8 ei ole seda sõnaselgelt mainitud, on isiku nimi seotud tema era- ja perekonnaeluga, kuna see on vahend isiku eristamiseks ja tema perekondliku kuuluvuse määramiseks(21).
26. Niisiis peab sünninime mainimine teatavas kontekstis olema objektiivselt õigustatud, nagu nõuab harta artikkel 8, kus on sätestatud põhiõigus isikuandmete kaitsele, ning minu meelest on objektiivse õigustatusega tegu juhul, kui see osutub vajalikuks isiku isikusamasuse tuvastamiseks. Märgin sellega seoses, et Saksamaal puudub terviklik isikute identifitseerimissüsteem, mis rajaneks sotsiaalkindlustuse numbril või isikukoodil, mistõttu sünninimi on ainuke „püsiv” nime element, mis võimaldab teha vahet sama nime kandvatel ja samal päeval samas linnas või omavalitsusüksuses sündinud isikutel.
27. Seoses küsimusega, mis puudutab konkreetselt seda, millist liiki isikuandmeid võib passi kanda, on Euroopa Kohtul tulnud kohtuasjas Schwarz(22) otsustada, kas biomeetriliste andmete passi kandmist käsitleva määruse nr 2252/2004 artikli 1 lõige 2 on harta seisukohalt kehtiv.
28. Seetõttu ei ole käesoleva kohtuasja puhul vajalik süvendatult analüüsida küsimust, kas harta lubab või ei luba mainida isiku sünninime tema passis, juhul kui vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele ei ole sünninimi isiku nime osa. Küll aga tuleb märkida, et niisugune mainimine võib töötada vastu eesmärgile võimaldada huvitatud isikul jätta oma eelmine nimi seljataha ja teatud olukordades võib see suurendada kodakondsuse või etnilise päritolu alusel diskrimineerimise ohtu.
29. Teiseks tuleb seoses Euroopa Kohtu kohtupraktikaga täpsustada, et käesolev juhtum erineb mitmest teisest hiljutisest kohtuasjast, mida Euroopa Kohtul on tulnud lahendada, eriti neist, mis on puudutanud piiriüleseid olukordi, nagu Garcia Avello(23), Grunkin ja Paul(24), Sayn-Wittgenstein(25) ning Runevič-Vardyn ja Wardyn(26). Need kohtuasjad, kus käsitleti isikute liikumisvabadust või liidu kodakondsust puudutavaid üldküsimusi, ei anna otsest vastust käesolevas kohtuasjas tõstatatud küsimustele. Samas võivad probleemid, mis U‑l väidetavalt on, tekkida Euroopa Liidus, sest U kasutab oma passi reisidokumendina liikmesriikides, mis ei kuulu Schengeni alasse.
30. Kolmandaks palutakse Euroopa Kohtul selgitada, kas ja kui jah, siis mil viisil võib Saksamaa õigusnormidega nõutava teabe ehk sünninime kanda passi, võttes arvesse määruse nr 2252/2004 ja selles viidatud ICAO dokumendi nr 9303 1. osa sätteid.
31. Tuletan meelde, et U ei ole vastu sellele, et tema sünninimi on passis mainitud, vaid ta nõuab üksnes, et passi kanded oleks selged ja üheselt mõistetavad.
32. Olgu märgitud, et käesoleval juhul tuleb Euroopa Kohtul teha otsus rahvusvahelise organisatsiooni vastuvõetud dokumendi alusel, mis on muudetud liidus kohaldatavaks määruses nr 2252/2004 sisalduva viite abil. Samas on ICAO vastuvõetud dokumentide nagu dokumendi nr 9303 1. osa eesmärk teataval määral ühtlustada riikide praktikat. Seda konkreetset konteksti ei tohi selle dokumendi tõlgendamisel unustada.
33. Seoses reisidokumentidega tuleb veel tähelepanu juhtida vahele passide ja isikutunnistuste vahel, kuivõrd passide kohta on kehtestatud liidu õigusnormid, isikutunnistuste kohta aga mitte. Nimelt, kuigi nii isikutunnistuste kui ka passide kohta on vastu võetud nõukogu resolutsioonid, on siduvad sätted määruses nr 2252/2004 vastu võetud ainult passide kohta. Isikutunnistused on hõlmatud ainult nõukogus kokku tulnud liikmesriikide esindajate 2006. aasta resolutsiooniga(27). Määruse nr 2252/2004 artikli 1 lõike 3 teises lauses on seevastu sõnaselgelt öeldud, et isikutunnistustele ei ole see määrus kohaldatav. See selgitab liikmesriikide tasandil esinevaid erinevusi selles, kuidas sünninimi võib olla passis ja isikutunnistuses esitatud(28).
34. Viimaseks märgin, et kolmas ja kuues küsimus on tegelikult oletuslikud, kuna nendes on viidatud seadusandlikele võimalustele, mida Saksamaa seadusandja ei ole kasutanud. Sellegipoolest võib vastus neile küsimustele osutuda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilikuks juhul, kui tal on passiseadusele kooskõlalise tõlgenduse andmiseks vaja asjassepuutuvate liidu õigusnormide tõlgendust. Seetõttu leian, et need küsimused on vastuvõetavad.
B. Määruses nr 2252/2004 ICAO dokumendi nr 9303 1. osale tehtud viite õiguslik tähendus
35. Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust selle kohta, kas määruse nr 2252/2004 lisa kohaselt peab liikmesriikide väljastatavate passide osaliselt masinloetav isikuandmete lehekülg vastama kõigile ICAO dokumendi nr 9303 1. osas ette nähtud spetsifikatsioonidele.
36. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses õigesti, et ennekõike on määruse nr 2252/2004 eesmärk tugevdada reisidokumentide turvalisust Euroopa Liidus, viies sisse biomeetrilised andmed (näo fotokujutise biomeetriline esitamine ja sõrmejäljed). Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et liikmesriigid on selle määruse lisa alusel kohustatud järgima kõiki ICAO dokumendi nr 9303 1. osas ette nähtud spetsifikatsioone.
37. Minu hinnangul tuleneb kõnealusest lisast, et masinloetavate isikuandmete lehekülg peab olema kooskõlas ICAO dokumendi nr 9303 1. osaga. Lisaks on sellel, kuidas nimi on esitatud, otsustav tähtsus isiku isikusamasuse tuvastamisel, mis on omakorda passi peamine eesmärk ja millest sõltub dokumendi turvalisus. Sellele lisandub passide ühtlustamise aspekt rahvusvahelistes suhetes, mis on eriti tähtis turvalisuse seisukohast. Seetõttu on alates aastast 1981 nii perekonnanime kui ka eesnime kui ühtse passivormi elemente mainitud erinevates resolutsioonides(29).
38. Mõistagi on tõsi, et rahvusvahelisel tasandil on ICAO dokumendi nr 9303 1. osa üksnes mittesiduv soovitus. Määruse nr 2252/2004 artikli 1 lõikest 1 koostoimes selle määruse lisaga ilmneb aga, et liit on need soovitused üle võtnud ja need teiseses õiguses siduvate sätetena kehtestanud(30). Teisisõnu on liidu seadusandja soovinud saavutada suuremat ühtsust, mis väljendub eesmärkides, mida määrus siseturu ja vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise raames taotleb. Ühtsuse saavutamise eesmärk peegeldub ka asjaolus, et meetmeks valiti määrus, mitte aga näiteks direktiiv või soovitus.
39. Sellest tuleneb, et ICAO dokumendi nr 9303 1. osas ette nähtud spetsifikatsioonid masinloetavate passide kohta moodustavad määruse nr 2252/2004 siduva osa ja niisiis on nende puhul tegemist õigusnormidega, mis on liidu õigusest tulenevalt siduvad, olemata seejuures liidu õiguse osaks. Juhtum, kus liidu õigus annab siduva õigusmõju rahvusvahelise õiguse aktide sätetele või rahvusvahelistele standarditele, ei ole ainulaadne(31).
40. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesele küsimusele, et vastavalt määruse nr 2252/2004 lisale peab liikmesriikide väljastatavate masinloetavate passide isikuandmete lehekülg olema kooskõlas spetsifikatsioonidega, mis on ette nähtud ICAO dokumendi nr 9303 1. osas.
C. Liikmesriikide võimalus näha ette sünninime kandmine passi andmeväljale 06 (esmane identifitseerimistunnus) või andmeväljale 07 (teisene identifitseerimistunnus)
41. Teise ja kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitust selle kohta, kas kaebuse esitaja sünninime võib esmase identifitseerimistunnusena kanda passi andmeväljale 06 (teine küsimus) või teisese identifitseerimistunnusena andmeväljale 07 (kolmas küsimus), olukorras kus vastavalt kohaldatavale liikmesriigi õigusele ei ole sünninimi huvitatud isiku seadusliku nime koostisosa.
42. ICAO dokumendi nr 9303 1. osa loob standardiseeritud raamistiku passidesse kantavate elementide ja nende esitusvormi kohta.
43. Isikunimi kantakse andmeväljadele 06 ja 07. Väli 06 (esmane identifitseerimistunnus)(32) ja väli 07 (teisene identifitseerimistunnus)(33) on selles dokumendis kirjeldatud.
44. Võtan siinkohal oma arutluskäigu aluseks konkreetse näite: nime „Anna Maria Eriksson” nime kandva isiku puhul sisaldaks väli 06 perekonnanime („Eriksson”) ja väli 07 eesnimesid („Anna Maria”). Tuleb siiski märkida, et selles dokumendis on veel teisigi näiteid nimepaljususe kohta, mis võib 191‑s ICAO riigis esineda ja mis tuleb passi kanda vastavalt selles dokumendis ette nähtud juhistele(34).
45. ICAO dokumendi nr 9303 1. osas on tabel(35), milles on loetletud masinloetava passi andmelehe „visuaalselt kontrollitavale alale” kantavate andmete elemendid. Selle tabeli rubriikides „06/07/II”, „06/II” ja „07/II” on eeskirjad nime kohta. Nimi jagatakse võimalusel kaheks osaks, millest esimene osa vastab sellele nimeosale, mille väljastav riik on määratlenud esmase identifitseerimistunnusena („näiteks perekonnanimi, neiupõlvenimi koos abielunimega, sünninimi”), teine vastab nime muudele elementidele, mille väljastav riik on määratlenud teisese identifitseerimistunnusena („näiteks eesnimed, initsiaalid”). Esmane identifitseerimistunnus koosneb nime domineerivatest elementidest. See nimeosa kantakse väljale 06. Teisene identifitseerimistunnus koosneb nime muudest elementidest ja see kantakse väljale 07(36).
46. Minu hinnangul on määruse nr 2252/2004 ja ICAO dokumendi nr 9303 1. osa eesmärk sisuliselt luua teatav ühtsus nimede esitamisel, kuna vastav kord erineb riigiti suuresti. Õigupoolest on passi peamine eesmärk võimaldada kindlaks teha välismaa kodaniku isikusamasus, kuigi sageli kasutatakse passi isikut tõendava dokumendina ka riigisiseselt. Isikusamasuse kindlakstegemine on vajalik mitmel põhjusel, muu hulgas naturalisatsiooni, immigreerumise või varjupaigataotluse korral(37).
47. On võimalik, et liikmesriik näeb ette, et sünninimi jääb õiguslikult nime osaks isegi pärast seda, kui abielludes või nime muutmisel on saadud uus nimi. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel ei valitse Saksamaa Liitvabariigis aga selline olukord. Seetõttu ei või liikmesriik, kes ei ole vastavaid sätteid vastu võtnud, mainida sünninime andmeväljal 06 perekonnanime kõrval ega minu arvates ka mitte andmeväljal 07. Nimelt, kuigi liikmesriigil on teatav kaalutlusruum seadusliku nime elementide liigitamisel esmasteks ja teisesteks identifitseerimistunnusteks, ei ole tal siiski võimalik arvata esmaste ega teiseste identifitseerimistunnuste hulka elemente, mis tema riigisisese õiguskorra kohaselt ei ole seadusliku nime osad. Olenevalt olukorrast puudutab see nii sünninime kui ka lühendit „GEB”, mis Saksamaa õigusnormide kohaselt kantakse praegu esmase identifitseerimistunnuse jaoks ette nähtud väljale.
48. Seda tõlgendust toetavad ICAO dokumendi nr 9303 1. osas olevad sätted akadeemiliste tiitlite ja muude samalaadsete tähiste passi kandmise kohta. Ainuke lubatud erand on nimelt olukord, kus „asjassepuutuv riik käsitab ees- või järelliidet nime seadusliku osana”(38) (kohtujuristi kursiiv).
49. Tuleb lisada, et määrus nr 2252/2004 ei takista liikmesriiki lubada lähtuda mitmest seadusliku nime määratlusest, tehes vahet näiteks nimel tsiviilõiguslikus tähenduses ja nimel haldusõiguslikus tähenduses. Küll aga näib mulle, et Saksamaa Liitvabariigis see nii ei ole.
50. Andmevälja 06 puhul tekib niisiis küsimus liikmesriikide kaalutlusruumist seoses esmase identifitseerimistunnuse määratlemisega juhul, kui perekonnanimi koosneb mitmest sõnast, nii et see ei mahu passis selle andmevälja jaoks etteantud ruumi.
51. Lisaks tuleb abielus naiste puhul selles kohas mainida neiupõlvenime, kui liikmesriigi õigusnormid võimaldavad säilitada neiupõlvenime ja lisada sellele abikaasa nime, nii et moodustub liitnimi, või näevad ette, et õiguslikust seisukohast koosneb abielus naise nimi tema neiupõlvenimest ja tema abielunimest. See lähenemisviis ei õigusta aga niisuguse elemendi lisamist, mis ei ole õiguslikult nime osa.
52. Mis puudutab andmevälja 07, siis minu arvates on see samuti mõeldud ainult nendele elementidele, mis on seadusliku nime osaks ja eeskätt eesnimedele või juhul, kui tegemist on väga pikkade nimedega, siis initsiaalidele, nagu see on sõnaselgelt kirjas ICAO dokumendi nr 9303 1. osas.
53. Lisan, et nende elementide kitsalt tõlgendamist, mida saab kanda andmeväljadele 06 ja 07, õigustab ka asjaolu, et nende kahe välja sisu tuleb vastavalt kõnealuses dokumendis ühtlustatud transkriptsioonireeglitele taasesitada passilehekülje alumises osas asuvas masinloetavas alas. Mulle näib, et Saksamaa õigusnormid näevad ette, et ühelt poolt andmeväljade 06 ja 07 ning teiselt poolt masinloetava ala sisu on erinev ja seda viisil, mis ei ole kooskõlas ICAO dokumendi nr 9303 1. osa nõuetega(39).
Vaheettepanek
54. Eelnevaid kaalutlusi arvestades teen ettepaneku vastata teisele ja kolmandale küsimusele, et määruse nr 2252/2004 lisa koostoimes ICAO dokumendi nr 9303 1. osa IV jao punktiga 8.6 tuleb tõlgendada selliselt, et kui liikmesriigi õiguses on ette nähtud, et isiku nimi koosneb tema eesnimedest ja tema perekonnanimest, siis ei ole liikmesriigil lubatud ette näha, et passi masinloetavale isikuandmete leheküljele kantakse sünninimi kas esmase identifitseerimistunnusena andmeväljale 06 või teisese identifitseerimistunnusena andmeväljale 07.
55. Seda arvestades märgin, et eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas neljanda küsimuse üksnes juhuks, kui vastus teisele või kolmandale küsimusele saab eitava vastuse. Kuna see nii ei ole, siis ei ole ka vaja sellele küsimusele vastata.
56. Samuti esitas eelotsusetaotluse esitanud kohus viienda küsimuse üksnes juhul, kui neljas küsimus saab eitava vastuse. Kuna ma teen ettepaneku jätta neljandale küsimusele vastamata, siis ei ole ka viiendale küsimusele vaja vastata.
D. Liikmesriigi võimalus näha ette, et sünninimi kantakse passi andmeväljale nr 13
57. Kuuenda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitusi selle kohta, kas juhul, kui liikmesriigi õiguses on ette nähtud, et isiku nimi koosneb tema eesnimest ja tema perekonnanimest, võib kaebuse esitaja nime kanda passi isikuandmete lehekülje andmeväljale 13 kui „valikulise isikuandmete elemendi”(40).
58. Komisjon märgib õigesti, et seda eelotsuse küsimust tuleb mõista nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib sellele vastust ainult juhul, kui sünninimi ei ole huvitatud isiku täisnime osaks ja seda ei saa seega kanda andmeväljale 07 „täiendava identifitseerimistunnuse” elemendina(41).
59. ICAO dokumendi nr 9303 1. osast ilmneb, et andmevälja 13 sisu on suures osas jäetud väljastava riigi otsustada(42), tingimusel et arvestatakse määruse nr 2252/2004 põhjendustega 8 ja 9, mis piiravad teavet, mida võib passi kanda. ICAO dokumendi nr 9303 1. osas toodud näidete puhul on eelkõige tegemist andmetega, mille suhtes esineb ülekaalukas üldine huvi isiku isikusamasuse tuvastamise vastu(43).
60. Leian sarnaselt komisjoniga, et sünninimi, mis ei kuulu isiku täisnime hulka, võib ülekaaluka üldise huvi korral olla nende valikuliste isikuandmete element, mis kantakse passi isikuandmete lehekülje andmeväljale 13, tingimusel et selle välja kirjeldus on antud mitmes keeles.
61. Nagu juba selgitasin, võib Saksamaa kodanikel olevaid nimemuutmise võimalusi ja tervikliku isikute identifitseerimissüsteemi puudumist arvestades valitseda niisugune ülekaalukas üldine huvi andmebaasidega (näiteks maksehäire- või karistusregistriga) tutvumise võimaldamise vastu otsingusõnana sünninime kasutades, kuna see nimi on suhteliselt stabiilne(44).
62. Võttes aga arvesse määruse nr 2252/2004 põhjenduse 8 teist lauset koos huviga selle vastu, et passi oleks võimalik mõista kogu maailmas, peaks sünninime kandmine andmeväljale 13 järgima kõiki kirjelduse ja mitmekeelsusega seotud vorminõudeid, mis on ette nähtud ICAO dokumendi nr 9303 1. osas. Viimati nimetatud dokumendis on aga nõutud, et visuaalselt kontrollitavale alale kantavate andmete kohustuslikud elemendid peavad olema määratletud kirjelduse kaudu, mis on prantsuse, inglise või hispaania keeles(45).
63. Niisiis, nagu ma juba mainisin käesoleva ettepaneku punktis 26, on sünninime mainimine andmeväljal 13 lubatav, tingimusel et see on õigustatud harta artiklite 7 ja 8 kohaselt(46). Sellisel juhul peab aga välja pealkirjas olema prantsuse, inglise või hispaania keeles selgitatud, et see väli sisaldab sünninime. Selgitus ei või olla välja enda sees, sest see võiks viia arusaamatusteni.
64. Seetõttu teen ettepaneku vastata kuuendale eelotsuse küsimusele, et kuigi sünninime ei või kanda passi andmeväljadele 06 või 07, on liikmesriigil siiski võimalus näha ette, et sünninimi kantakse valikuliste isikuandmete elemendina passi masinloetava isikuandmete lehekülje andmeväljale 13, tingimusel et esineb ülekaalukas üldine huvi ja et kannet selgitab andmevälja 13 pealkirjaks olev kirjeldus prantsuse, inglise või hispaania keeles.
65. Viimaseks tuleb täiendavalt märkida, et peale isikuandmete lehekülje on veel üks koht, kus võib teavet esitada, kui see on õigustatud. Nimelt on isikuandmete lehekülje pöördel või vastasleheküljel ala VI, millel on andmeväli 20, mis on ette nähtud „täiendavate valikuliste isikuandmete jaoks” ja mis on sobiv koht, kuhu vajadusel saaks kanda sünninime koos selle elemendi kirjeldusega mitmes keeles. Sünninime käsitataks niisiis „täiendavate valikuliste andmete elemendina”(47). Käesoleval juhul ei ole aga vastavat eelotsuseküsimust esitatud.
V. Ettepanek
66. Eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Verwaltungsgerichtshof Baden-Württembergi (Saksamaa) eelotsuse küsimustele järgmiselt:
1. Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta ja selle lisa tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikide väljastatavate passide masinloetav isikuandmete lehekülg peab vastama Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) dokumendi nr 9303 1. osas (masinloetavad passid) sätestatud spetsifikatsioonidele.
2. Määruse nr 2252/2004 lisa koostoimes ICAO dokumendi nr 9303 1. osa (masinloetavad passid) IV jao punktiga 8.6 tuleb tõlgendada nii, et:
– kui liikmesriigi õiguses on ette nähtud, et isiku nimi koosneb tema eesnimedest ja tema perekonnanimest, siis ei ole sel liikmesriigil lubatud ette näha, et passi masinloetavale isikuandmete leheküljele kantakse veel sünninimi kas esmase identifitseerimistunnusena andmeväljale 06 või teisese identifitseerimistunnusena andmeväljale 07;
– kuigi sünninime ei või kanda passi andmeväljadele 06 või 07, on liikmesriigil siiski võimalus näha ette, et sünninimi kantakse valikuliste isikuandmete elemendina passi masinloetava isikuandmete lehekülje andmeväljale 13, tingimusel et esineb ülekaalukas üldine huvi ja et kannet selgitab andmevälja 13 pealkirjaks olev kirjeldus prantsuse, inglise või hispaania keeles.